Reportajen Juvinal Cabral dos Santos
Japaun renova hikas komitmentu, hodi apoiu Timor-Leste sai membru ASEAN, no komitmentu asiste Timor-Leste, liuhusi kooperasaun hodi hasoru dezafiu rehgonal no internasional sira, liu-liu apoiu perspetiva ba ASEAN konaba Indo-Pasifiku (AOIP).
Liuhusi media briefing ne’ebe organiza husi Embaixada Japaun iha Timor-Leste, Embaixador Japaun Tetsuya KIMURA, hateten katk rezultadu husi enkontru entre Primeiro Ministru Japaun no mos Timor-Leste, lideransa nain rua ne’e espresa sira nia protidaun, hodi promove liu tan relasaun bilateral, eleva liu hosi parseria avansadu kresimentu no prospriedade ba parseria konfrensivu kresimentu, dezenvolvimentu sustentavel
Nia hatutan relasaun ida ne’e inklui mos kooperasaun sira, tantu bilateral regional no kestaun internasional sira, lideransa nasaun rua ne’e fahe valores prinsipiu fundamental hanesan mak liberdade, demokrasia, direitos humanus , dignidade no estadu direitu ne’ebé nu’udar baze importante ba sira nia relasaun
Nia dehan relasiona o asuntu ASEAN, Japaun renova hikas ninian komitmentu apoiu Timor-Leste ba adezaun ASEAN, no mos iha komitmentu ne’ebé forte, kontinua asiste Timor-Leste ho objetivu ida ne’e lideransa nasaun rua ne’e konkorda no hametin liu tan kooperasaun hodi hasoru dezafiu regional no internasional sira inklui liuhosi apoiu perspetiva ba ASEAN nia kona-ba Indo-Pasifiku (AOIP) ne’ebé partilla prinsipiu fundamentais iha promosaun paz no kooperasaun ho Japaun vizaun indo pasifiku livre no aberta (FOIP), lideransa rua ne’e espresa sira nia komitmentu hodi hametin liu tan dialogo entre paises rua iha area no nivel hotu.
Embaixador ne’e hateten relasiona ho paz no estabilidade lideransa rua ne’e ho sira nia intensaun promove liu tan promosaun bilateral iha area defeza nian, konkorda katak paises rua ne’e kooperasaun iha area maritima inklui seguransa maritima no protesaun nu’udar pilar importante ida hosi kooperasaun bilateral, partikularmente liu husi haruka peritu sira no fornesinentu ekipamentu asosiadu hanesan ro multifunsaun.
“Japaun sei hametin liu tan apoiu sira iha area dezenvolvimentu infraestrutura, diversifikasaun ekonomika, prestasaun servisu sosiais, no dezenvolvimentu kapasidade inklui rekursus humanus mak area xave sira dezenvolvimentu kresimentu sustentavel Timor-Leste nian”, dehan Tetsuya KIMURA”
Embaixador ne’e hateten Japaun implementa ona projetu barak iha area agrikultura, peskas, floresta, protesaun, ambiental, transformasaun verde redusaun risku dezastre, nutrisaun labarik, saude maternal no edukasaun inklui apoiu ba komunidade area rurais.
Ambiente marina ba risku dezastre iha area rua mak Japaun sei implementa nia projetu rua hanesan redusaun poluisaun plastiku iha tasi, hodi atinji ekonomia ajul no projetu seluk mak redus risku dezastre ba kamunidade frazil sira iha Timor-Leste ne’ebé mak implementa husi IOM liu husi projetu ne’e hodi hasoru mudansa klimatiku
Nia hatutan husi estadu rua ne’e reafirma ikas importansia liu husi investimentu estranjeiru ba Timor-Leste nune’e mos sira nia komprimisiu kontinua hadi’a investimentu no sei iha kooperasaun besik liu tan iha area mina no gas natural nian.










