
Reportajen Joselina dos Santos
Relasiona ho problema postu saude no hospital sira ne’ebé maka laiha aimoruk no pesoal saude ne’ebe atu atende ba pasiente sira, oragnizasaun Resistência Nacional dos Estudantes de Timor-Leste (RENETIL), husu ba Ministra Saude (MS) Karik labele rezolve problema ne’e diak liu resigna aan husi kargu no prienxe fali ema ne’ebé iha koñesimentu atu bele responde lalais ba iha problema ne’e.
Sekretariu Jeral Resistência Nacional dos Estudantes de Timor-Leste (RENETIL), Joaquim Fonseca “Russuo,” hateten, ba Ministeriu Saude nomos ba membru RENETIL sira ne’ebe iha Ministeriu Saúde nia laran hodi toti medida urjente hosi adkiri aimoruk no bens konsumiveis sira ne’ebe dadaun ne’e out-of-stock iha Timor-Leste. Renetil prontu atu servisu hamutuk ho Governu atu garante politika ne’ebe forti iha área saúde hodi liberta povu.
Partidu sira ne’ebe konstitui Governu Konstitusional IX hotu-hotu iha ajenda klaru kona-ba saúde. Iha sira nia kampaña eleitoral, Partidu CNRT kompromete atu dezenvolve área saúde ida ne’ebé inkluzivu ho kualidade” Nune’e mós Partido Demokratiku hateten atu dezenvolve seitor saúde, hadi’a Hospital Nacional Guido Valdares no hospital iha munisipiu sira.
“Maibe buat ne’ebe iha area saude ne’e dook liuhusi ita nia espektativa. Ministra Saude hahú ho hakat ida, ne’ebe ita haree hanesan desmantelamento ba sistema iha Ministeriu Saude halo ezonerasaun ba diretor sira iha departamentu internal sira iha Ministeriu Saude no diretor ezekutivu sira iha instituisaun autonoma sira iha Ministeriu saúde nia okos”, dehan, Sekretariu Jeral Joaquim, liuhosi Konferensia Imprensa iha Sede RENETIL Farol, Segunda 15/01.
Tanba subtituisaun sira ne’ebe la iha esperiensia no kapasidade teknika atu hala’o sira nia funsaun intefere iha desizaun sira iha administrasaun no finansas iha instituisaun autonoma sira, ne’ebe lolos kompetensia diretor ezekutivu sira. Institui prosesu aprovisionamentu ba aimoruk la liuhusi konkursu publiku hodi adjudika diretamente ba kompañia ida ne’rlebe la iha experiensia no fasilidade atu importasaun aimoruk.
“Hakotu kontratu ba kontratado ho termo certo profisionais da saude (medicos, infremeiros, parteiras, tekniko aliados etc) Municipios 12 inklui iha hospital sira, no la iha substituisaun ka mekanismu seluk ruma atu garante atendementu saúde ba populasaun. Aleinde falta pessoal, aimoruk essensial sira no bens konsumiveis sira kuaze ‘out of stock’ iha instalasaun saúde sira, inklul iha HNGV, no hatún liu tan kapasidade atu fo atendimentu ba pasiente sira”, Nia esplika.
Nia Sujere, parte kompetente tenke hala’o sira nia knaar ho responsabilidade no kometimentu. Ba sira ne’ebe mak halo parte ba Konsellu Ministros, lori asuntu problema saúde ne’e ba halo diskusaun hamutuk iha KM, no fó solusaun ne’ebe adekuadu.
“Karik labele rezolve problema ne’e diak liu resigna aan husi kargu no prienxe fali ema ne’ebé iha koñesimentu atu bele tau responsabilidade,” nia husu.








