Reportajen Zevonia Vieira, David da Costa
Bee mak fo moris, la iha bee, la iha moris. Ema, animal no aihoris sira moris no buras depende ba bee. Tan ne’e mak asesu ba bee sai nudar prinsípiu fundamental ida hosi dereitus umanus nian, liliu direitu ba moris, no estadu iha dever atu garante asesu ba bee seguru, qualidade, no sufisiente ba nia sidadaun hotu.
Maske asesu ba bee nudar direitu ida maibe estadu seidauk hakonu direitu ida ne’e ba ema hotu. Maski estadu hatene hela katak kresimentu populasaun lao lais tebes nune’e aumenta numeru komsumedor ba bee; dezenvolvimentu infraestrutura ne’e lao dadaun presija utiliza bee barak; no mudansa klimatika no hahalok ema nian hasoru natureza fo impaktu ba quantidade bee no no mos qualidade bee.
Ema nia halerik kona ba asesu ba bee akontese iha fatin-fatin. Ema ne’ebe sira nia moris besik liu ba nesesidade bee nian mak feto sira, maibe dala barak bee la naton hodi hakonu sira nia nesesidade. Dala ruma bee iha maibe la fasil ba sira atu asesu.
Ba feto sira, asesu ba bee ne’e buat ida ne’e personal tebes no hetan bee ka asesu ba bee ne’e bele fo moris ba sira nia familia. Sira presija bee ba tein, bee ba saniamentu, bee ba sira nia saude, bee ba kuidadu oan ho familia. Atu asesu ba bee dala barak feto sira tenke sofre no dala barak hetan moras tan lao dook no balun mate tan konsumu bee foer.
Difikuldade asesu ba bee akontese ba Maria da Conceicao nia moris, maske hela iha Dili, maibe nia tenke lao dook hodi kuru bee moos ba nia uma laran.
Maria hela iha Aldeia Temporal Suku Lahane Osidentál, fatin refere kleur ona, komunidade sira halerik ba bee moos, sa tan iha tempu bai-loron, tanba nesesidade Maria, ho nia laen tenke lao tun husi foho leten, hodi ba mota no bee tanki dook husi uma, hodi kuru bee moos ba han no hemu.
Maria haktuir sente susar tebes atu asesu ba bee moos bainhira iha tempu udan, sira uza udan been, tempu bai-loron buka bee hodi hola hodi kuru iha mota hafoin lalin sa’e ba sira nia hela fatin iha foho leten temporál-lahane. Bee ne’ebé sira kuru, mane sira hit rua ho feto hit tolu no kuru lorloron iha tuku 6, tuku 8. Kuandu tempu bee laiha sira sempre hadau malu, iha bee matan.
“Kuru bee do’ok, bee ne’ebé ami kuru ne’e ba han hemu. Ropa karik ami fasse ami tenke lori to’o mota ulun. Ami lao lais liu oras ida ho balu, karik ho labarik sira entaun oras 2. Ami ba fase lori ropa barak no labarik sira ami lori hotu. Ami ba ne’e lori kedan hahan. Fase hotu habai halo maran mak foin fila,” dehan Maria ba jornalista sira iha nia hela fatin, Temporal-Lahane.
Nia mos hatete katak durante tinan 5 ona hela iha aldeia refere maibé nafatin halerik ba bee moos. Nune’e bee ne’ebé sira kuru kada loron, kuru masa sanulu uza hotu aban tenke kuru fali, tanba ho oan bebe nurak, entaun sira sempre kuru bee troka malu ho nia katuas-oan.
Inan feton Maria nia susar mak atu kuru bee maibe bee dook. Ne’e la hanesan ho Lucia, iha Oecusse. Bee besik maibe bee mer ka qualidade ladiak ba konsumu.
Lucia Colo, bainhira Neon Metin hasoru nia, Lucia tur iha bee posu ida, hodi kuru bee, maibe bee posu nee meer hanesan tasi been. Lucia hela iha Aldeia Makelab besik ba tasi ibun, iha Suku Taiboco, Sub Rejiaun Pante Makasar, Rejiaun Administrativu Espesial Oe-cusse Ambeno (RAEOA).
Lucia Colo hato’o katak iha sira nia fatin, sira la asesu bee-mos kleur ona, obriga sira tenke la’o ho distánsia dook hodi kuru bee. Se uza transporte entaun tenke selu, ne’e mos wainhira sira iha osan.

Lucia Colo iha Oecusse kuru hela bee mer iha posu. [Foto: Zevonia | Neon Metin}
“Bee atu fase bikan, fase ropa bee iha, bee hemu nian mak araska. Ami ba kuru fali iha Noe-Fefan, Tul-Ika. Ami selu fali kareta, ema ida $2, tulan masa barak $5, terggantung sasan ne’ebé uza ba kuru,” Lucia haktuir ba Neon Metina iha Makelab.
Komunidade Makelab susar asesu bee mos dezde tinan 1990 to’o ohin loron. Sira susar liu hetan bee iha fulan Abril to’o Maiu. Tempu udan, bee iha, maibé ba kuru ho distánsia dook. Sira iha bee tornera maibe bee la mai regularmente.
“Durante ne’e ami uza bee torneira maibé bee ladun lancar. Depois sai mos sira fahe jadwal, semana ida iha ami nia bairu, semana tuir mai iha bairu seluk.”
Maski iha bee torneira maibe bee menus. Iha fulan Novembru ba to’o Maiu udan mai foin bee lancar. Bainhira bee mai feto ho labarik mak ba kuru.
“Ba kuru bee jam 7, jam 8. Bai-bain ba kuru bee feto ho labarik, tanba mane sira ba to’os. Bee ne’ebé ami uza depende, bele masa 5, masa 10, masa 8 loron ida. Ami uza ba te’in no hemu,” Lucia konta tuir.
Nia dehan, wainhira bee laiha, mane sira la hirus tanba sira hatene bee dook no susar. Dala ruma apa sira fila hosi to’os, sira mos ajuda kuru bee. Karik sira osan laiha hodi selu kareta ba kuru bee no sira haree bee sai iha bairu seluk, sira mak ba kuru.
Tuir peskiza relatóriu ne’ebe Asosiasaun HAK (organizasaun direitus humanus) hatudu katak iha munisípiu neen (6) hanesan Bacau, Dili, Aileu, Vikeke, Ainaro no Ermera sei susar hodi asesu bee moos, no komunidade kontinua preokupa.
Iha relatóriu ne’e deskobre katak, ba kondisaun asesu bee hosi komunidade iha Munisípiu neen ho totál suku 56, Aldeia 338, totál populasaun hamutuk 308, 213 no uma kain hamutuk 66,363. Uma kain ne’ebé asesu kanalizasaun bee moos ho totál 46,210 ka 69,63 %. Uma kain ne’ebé asesu bee matan ho totál 9,849 ka 14, 84% no uma kain ne’ebé la asesu ho totál hamutuk 10,304 ka 15,53%.
Portavoz Asosiasaun HAK, Porta-Voz Asosiasaun HAK, Carlito da Costa, hateten bee moos no saneamentu no hijeniu nu’udar direitu umanu ne’ebe labele haketak ho ema nia moris. Tanba ne’e investe iha bee moos no saneamentu hanesan meus ida atu mellora diak liután setor saúde, agrikultura, edukasaun, meiu ambiente hodi haburas kreximentu ekonómiku moris diak sidadaun sira nian, inklui hadia oportunidade ba empregu no produtividade nasaun nian.
HAK nia observasaun jerál hatudu katak kondisaun komunidade nian asesu ba bee matan no bee posu kontinua akontese, tanba investimentu Orsamentu Jeral Estadu, ba asuntu infraestrutura seidauk adekuadu. Mudansa Klimátika fo impaktu rekursu natureza liu-liu ba bee, tanba iha tempu bailoron bee menus iha bee matan, no iha tempu inundasaun halo estragus ba bee matan protezidu sira.
Tuir HAK nia perspetiva katak problema bee ne’ebé sei mosu, fó impaktu ba komunidade sira hodi labele asesu bee ho di’ak, liuliu ba labarik no feto sira tanba sira sei gasta tempu barak liu ba kuru bee, hodi lakon servisu produtivu ne’ebé lolos tenke halo.
Nune HAK rekomenda ba governu atu investe ba bee no saneamentu no hijiene-Besi liuhusi Orsamentu Jeral Estadu tenke liu 3%, hodi materializa programa Governu nian. HAK husu ba Parlamentu Nasionál komisaun E, hodi apoia Ministériu obras Oúblika hodi diskuti investimentu iha Orsamentu Jeral Estadu ne’ebé natoon ba asuntu bee ba kada tinan.
Maski komunidade iha fatin barak mak halerik ba bee moos, iha OJE 2024, governu investe de’it 1,3% ba setór bee no saneamentu husi orsamentu $1.9 biliaun. Orsamentu ida ne’e ki’ik tebes no públiku koalia bebeik no mos organizasaun sosiedade sivil mos halo advokasia hodi hatete katak setór xave sira mak bee moos, saúde, edukasaun no agrikultura maibé setór importante sira ne’e hetan de’it 19%.
Empreza estadu nian ne’ebe halo servisu jestaun be’e nian, Bee Timor-Leste empreza Publika (BTL-EP) relata ba Neon Metin katak rekursu bee ne’ebe dadaun ne’e hala’o hela fornesimentu ba kliente sira iha Dili laran, mai husi fontes rua maka perfurasaun no kaptasaun husi bee matan sira. Husi rekursu sira ne’e ita produz hamutuk 1.2 miloes metro kada kubiku iha kada fulan, hodi distribui ba konsumidór sira iha Dili laran, nune’e konsimudor sira ne’ebé kada loron distribui bee hamutuk 17,336, no estasaun ne’ebé fornese bee ne’e hamutuk 45.
Dadus husi governu nian iha Dezembru 2023 hatudu katak kobertura bee nivel nasionál 79%, iha urbanu 92%, no rural 74%. Distribusaun bee moos iha territóriu laran tomak ho populasaun 227,350. Iha projetu sistema bee moos ne’ebe lao hela iha kapital Dili no postu administrativu sira, sei asegura asesu bee moos ba ema hamutuk 107,451 (mane 55,871 no feto 51,580).
Tuir realidade ne’ebe bele observa, feto sira mak sai vulneravel liu bainhira la asesu bee moos, tanba nesesidade feto nian ne’ebe barak liu mane, kada fulan feto sempre hetan menstruasaun, fo partus, tein no fo haris labarik liu-liu bebe nurak.
Sa tan ho sistema patriakal ne’ebe sei forte ho hahalok domina mane nian halo feto sira kaer serbisu domestiku barak liu, inklui halo serbisu uma laran, tenke tein hasoru ai suar sekarik feto sira ne’e hela iha area rural, ne’ebe depende ba ai, hare labarik no tenke mos ba kuru bee rasik.
Maski nune’e Timor-Leste iha komitmentu forte hodi atinji Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS) dala 6 nian kona ba garante disponibilidade no jestaun sustentável ba Bee moos no saneamentu ba ema hotu.
Tarjetu ODS6 Timor-Leste nian mak to’o tinan 2030 atinje ona asesu universal no ekuatavel ba agua Potavel no seguru ba ema hotu. Atinje asesu ba saneamentu ne’ebe natoon no ekuitavel no ijiene ba ema hotu, no hapara soe foer arbiru (sentina), fo atensaun espesiál ba feto no labarik feto sira nia nesesidade no hirak ne’ebe iha situasaun vulneravel. Hadiak kualidade bee liuhusi redus polusaun, elimina foer fatin no hamenus soe foer ne’ebe kontamina ho kímiku no material sira seluk, redús metade proporsaun bee ne’ebe seidauk hetan tratamentu no aumenta resiklajen no utiliza fali ho seguru. Aumenta substansialmente utiliza bee ho efiensia iha setor sira hotu no garantia retirada sustentável no fornese bee fresku atu bele prevene menus bee no substansialmente redús númeru ema sira ne’ebe sofre husi bee menus no fó apoiu no haforsa komunidade lokal sira nia partisipasaun, hodi bele hadia’ak bee no jestaun saneamentu.
Espera estadu bele investe diak liutan iha setor bee moos nian hodi halo mudansa ba feto sira nia moris, nune’e muda komunidade nia moris. Ema hotu hatene katak bainhira feto iha asesu ba bee ho diak sei akontese mudansa ba feto nia moris. Bainhira feto nia moris muda, familia nia moris mos sei muda. Ho nune’e sei kontribui diak liutan ba mudansa iha komunidade no mos mudansa iha estadu. Hein katak estadu halo nia dever hodi hakonu direitu nia sidadaun sira atu bele asesu ba bee ho seguru, konsumu bee mak iha qualidade no naton ba sidadaun ida-idak.
Responsabilidade atu fornese bee moos ne’e estadu nian tanba bainhira sidadaun sira la asesu bee moos sira sei hetan moras, no fo impaktu ba sira nia dezenvolvimentu pesoal. Bainhira ida ne’e akontese estadu mak sei lakon rekursu, inklui rekursu osan ba kura moras, rekursu umanus, no rekursu ba dezenvolvimentu nasaun nian maibe karik estadu nia konsiensia kona ba ida ne’e menus. Iha situasaun hanesan ne’e ema labele hein deit estadu. Iha fatin sira mak menus bee no bainhira asesu ba bee mos susar entaun membru komunidade halo sira nia estratejia rasik atu oinsa bele kontinua hetan bee hodi sustenta sira nia moris lor-loron.
Istoria Sri Wahyuningsih, hosi Jogyakarta, Indonesia nian hatudu oinsa feto sira halo estratejia rasik hodi bele kontinua asesu ba bee moos liu hosi kolleta udan been.

Ativista Sri Wahyuningsih ambiente ne’ebe hakiak udan bee, hodi komunidade sira bele konsumu. [Foto: Magdalene]
Tuir Loloos iha loron Sesta, Sri Wahyuningsih, idade 56, feriadu no la simu bainaka ba nia uma iha aldeia Tempursari, Suku Sardonoharjo, Postu Administrativu Ngaglik, Sleman. No bainhira hau ba vizita iha fulan Janeiru, iha grupu hirak ne’ebe dadalia iha varanda ho nia, maski hau konsege dadalia ho nia, iha mos dosente no familia ne’ebe hein atu hasoru malu ho nia.
“yeah ida ne’e mak ami nia moris lor-loron Mbak, laiha loron feriadu. Maibe fuan nee kontente tanba bele fahe matenek”, Sri dehan.
Hau hateke ba kuadru mutin ne’ebe monta iha varanda. Kalendariu nakonu, hahu husi entrevista ho media sira, eskola regular no mos vizitante husi alunus no estudante universitáriu sira. Ida ne’e akontese tanba eskola Banyu Bening (Sekolah Banyu Bening) nebe’e harii iha loron 9 Setembru 2019, oferese edukasaun gratuita hodi aprende konaba udan been ba se se deit.
Antes ofisialmente eskola ne’e inaugura, edukasaun konaba udan been ne’e nia hala’o ona husi tinan 2012 no ema sempre barak, laos ba ema Jogja deit, maibe mos husi Riau, Lampung, Bali no Papua.
“Istoria ne’ebe halo triste iha tinan 2024, iha grupu estudante eskola primaria no pre sekundária husi Kalimantan, ne’ebe sae ro, tanba hakarak deit aprende konaba udan been iha Banyu Bening”. Dehan Yu Ning.
Komunidade Banyu Bening ne’ebe harii ho espiritu, hodi sai parte husi solusaun krizi bee iha Jogja.
“eskola ne’e moris tanba ami haree irónia ne’ebe sempre repete kada tinan. Bainhira udan tun, sempre mosu bee nalihun, inundasaun. Bee nakonu. No iha tempu bai-loron ema hotu hakilar laiha bee. Hau hanoin nusa mak la iha solusaun ne’ebe permanente, hodi resolve problema bee, nebe fasil atu asesu, baratu no simples?”.
Estatementu Yu Ning nee los duni, tuir peskiza husi Wahana Lingkunan Hidup Indonesia (Walhi) Jogja, provínsia ne’e tama iha kategoria bai-loron naruk. Walhi aprezenta husi Kajian Risiko Bencana (KRB) Pronvisia DIY 2022-2026 ne’ebe hatudu katak, iha 3.675.662 jia Masyarakat di DIY, iha poténsia sai vitima. Laos ne’e deit, iha tinan 2015, Surve Kualitas Air (SKA), Badan Pusat Statistik hatudu 67,1% uma kain iha Jogja, ne’e konsume bee ne’ebe bele hemu direta mak kontaminadu ho baktéria E.Coli.
“Ema hanoin, Sleman nudar area bee-matan hun, nune sei la hasoru krize bee. Maibe iha tempu agora ita haree laiha mota ida ne’ebe iha bee lao diak? Area balun hanesan Prambanan mos hasoru bailoron,” hateten feto ne’ebe sempre faan dosi getuk no tiwul iha merkadu ne’e.
Husi ami nia perspetiva, tuir loloos ne’e udan been ne’e estratejiku duni, hodi sai soulsaun ba krizi bee, ne’ebe ema barak hasoru. Ita laos foin mak atu prepara an hodi hasoru krizi, maibe ita hasoru ona kondisaun krizi bee nee rasik. Nune importante halo edukasaun, nune udan been sai famouza iha sosiedade,” nia esplika liutan.
Iha lalaok rua ne’ebe bele uza hodi jere udan been, Yu Ning hateten. Lalaok premeiru uza Gama Rain Filter, teknolojia ne’ebe kria iha tinan 2020, husi Dr. Agus Maryono no nia kolega sira, husi Peskizador Teknik Sivil Vokasional iha Universidade Gaja Madha (UGM). Teknolojia ne’e hanesan tanki ho luan 1000-1.500 liter nebe kompleta ho sasatan dalas tolu, nune udan been ne’ebe nalihun husi leten to’o iha tanki bee bele konsumu ona.
https://magdalene.co/tag/tanah-air-krisis-air/ bele lee versaun Indonesia iha link ida nee.
Istória husi Komunidade Asesu Bee Uzada Iha Filipina.
Kompañia West Zone concessionaire Maynilad Water Services, Inc. (Maynilad), utiliza bee restu nu’udar rekursu ba reserva bee hodi hemu. Kompara ho Namibia iha Afrika do sol no Singapura. Maynilad sei organisaun dahuluk iha Filipna ne’ebe produs bee uzadu
Kompañia ne’e aproveita meius instalasaun husi Modular Treatment Plants (ModTP) ka estasaun ba tratamentu modular found, hodi halo mudansa ba bee uzadu, ne’ebe prosesadu, hodi sai reserva nebe ema bele konsumu ka hemu no konsidera hanesan bee foun. ModTP uza teknolojia foun ne’ebe mai husi Israel, lidera global ne’ebe koñesidu ho inovasaun bee.
Bee uzadu nee mais husi uma komunidade sira, ne’ebe Maynilad akumula liu husi sistema tranporsta no liuhus Estasaun Tratamentu Residus, no sei liuhusi prosesu hirak hodi garante bee nia kualidade no garante hodi ema bele konsume tuir estandarte saude nian.
Hodi implementa alternativu ida ne’e Mynilad produs ona bee foun mais menus litru 10 milloens kada loron liu husi prosesu hirak, no bee foun hirak ne’e distribui ba rai Barangaus San Dionisio no San Isidro iha Paranque City, area ne’ebe besik ho MoDTP. No iha ona 38.700 konsumedor iha Barangay
Artigu ne’e publika tanba kolaborasaun entre Neon Metin, Magdalene iha Indonesia no GMANEWS TV iha Filipina no hetan apoiu husi International Media Support (IMS) no co-finanseiru husi UNESCO










