Home Notisia Loron Juventude Mundial, APFTL Realiza Diskusaun: Adaptasaun Juventude Iha Digitalizasaun no Ecosistema...

Loron Juventude Mundial, APFTL Realiza Diskusaun: Adaptasaun Juventude Iha Digitalizasaun no Ecosistema Ne’ebe Sustentavel

1763
0
Parlamentu Foinsae, Claudia de Araoju Mota ho Oficiais Adjunto Edukasaun ho Komunidade iha projetu Rede Esperança, Fernando Ximenes. [Foto:Zemila | 12.08.2024]

Reportajen Zemila

Alumni Parlamentu Foinsa’e Timor-Leste (APFTL) selebra loron Juventude internacional ho tema Adaptasaun Joventude ba iha Digitalizasaun no harii ecossistema ne’ebé mak sustentável ho diak.

Nune’e lihusi komemorasaun ne’e APFTL organiza diskusaun nakloke, Oficiais Adjunto Edukasaun ho Komunidade iha projetu Rede Esperança, Fernando Ximenes ne’ebe sai orador hateten importância husi sosial media iha internet ne’ebá iha seinsibilizasaun informasaun, oportunidade oin–oin bele economia, kultura no sira seluk.

“Dezafiu sosial media liga ba survelensia masal, survelensia user ne , enataun companhia ka empreza privada sira ne’e halo survelensia, survelensia katak sira hafuhu ita, sira estuda ita, sira uja ita nia data faan ba iha companhia privada sira hodi ema bele fo empreza sira hodi sira bele faan sira nia produto final, advertaizem ida ne mak survelensia masal survelensia ujer” Tenik nia iha Haburas 08/082024.

Nia dehan sosial media ka internet implika ba demokrasia, liu liu liga ba partisipasaun sidadaun, liga ba edukasaun publika, liga ba espasu siviku, liga ba liberdade de expresau liu husi sosial media ida nee bele expande espasu para ema bele espresa ema nia an, espresa ema  ina ideia, organiza, protesta, maibe ida mos sai kanal ida iha espansaun no espalha notisia falsu, dezinformasaun inklui mós manipulasaun konsiensia publiku.

“Hakarak transmite informasaun liu-liu ba kolega joven sira hotu aproveita no mós bele kontribui, kontribui mak hanesan fahe informasaun ne’ebé mak útil no kritiku para fanun ema nia néon, konsiensia, koñesimentu, para bele halo buat ruma diak ba sociedade, social media sai espasu ka instrumentu ba mudansa instrumento ba demokrasia no governasaun”, dehan Fernando ba Neon Metin

Parlamentu Foinsae, Claudia de Araoju Mota hateten ho âmbito selebra loron internasional joventude, atu aprende liutan kona-bá social media hanesan plataforma komunikasaun ida ne’ebé mak tulun ema hotu atu halo interasaun no komunikasaun entre ema ida ho ema seluk iha fatin ne’ebé deit no iha distansia ne’ebé deit, relasaun entre adaptasaun digitalizasaun ba iha mudansa klimatika, ne’ebé mak akontese iha Timor-Leste ida ne’e depende ba ema ida-idak nia gostu oinsa mak atu utiliza media social ne’e rasik tamba dala barak foinsae sira gosta haree deit ba vibes ida ne’ebé mak ladun diak entaun oinsa mak nia utilizasaun ne’e efetivu ka lae, depende ba ema ida-idak nia utilizasaun

”Ami ohin aprende kona-bá importância oinsa mak atu influensia ema ka atu uza media social ho didiak, koalia mós kona-bá adaptasaun digitalizasaun liuliu iha AI Artifisial Intelegensia  ninian iha mos nia vantagen no desvantagem, ninia benefisiu maka bele ajuda ita parte balu ne’ebé mak difisil, nia dezvantagen mak hanesan AI  halo ema parado iha atu kadi sira nia kakutak, husi existensia AI nian halo ema baruk ten saída mak ita atu buka hatene tamba iha AI  iha hotu, AI hatoman ema atu copy paste deit, nia bele foti hotu ema seluk nia matenek ema seluk nia biodata sira,‘’ Tenik nia iha haburas 08/08/2019

Nia informa perspetiva pessoal ba joventude sira nia adaptasaun ba iha era digitalizasaun ida agora ne’e diak tebes, tamba foinsae sira hakarak nakloke aan ba iha teknolojia foun, agora ita hatene katak joven barak iha kuriojidade atu kria konten oi-oin, sei minimu los mak iha sistema no edukasaun oinsa atu hasae ka eleva ka jovem sira ninia koñesementu kapasidade atu dezenvolve diak liutan media social iha ita nia rain, liuhusi dialogo ida ohin ne’e espera ami joven hotu-hotu ne’ebé mak marka prezensa iha fatin ne’e bele ba hatun mós ba kolega joven sira seluk ne’ebé mak la asesu informasaun ho diak, no husu ba joven utiliza media social karik utiliza ho didiak ba ita hotu nia futuru.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here