Reportajen, Filomena da Conceicao
Relasiona ho aktu Ekipa SEATOU ne’ebe sobu ka halo rahun vendedor ambulante no impede servisu jornalistiku iha merkadu Campu Baru Comoro tersa kalan/3/09, Rede Defensoria dos direitus Umanus (RDDU) konsidera SEATOU Falta Respeitu ba dignidade Umanu no kriminaliza Produtu jornalistiku.
Liuhudi komferénsia Imprensa, porta-Voz Rede Defensoria dos Direitus Umanus Inocencio Xavier, hateten nu’udar Rede Defensoria lamentavel ba aktu brutalismu ne’ebe ekipa SEATOU ho nia membru sira halo hasoru vendedor ambulante no impede servisu jornalistiku iha merkadu Campu Baru Comoro.
“Ohin rede defensoria dos direitus Umanus mai konfirma fali posizaun ba akontesimentu Rlrua ne’ebe akontese ba venderdor ambulante no Ita nia jornalista sira, situasaun Ida ne’e lori fali Ita atu hakiduk ba kotuk hodi refleta tinan 25 Ita nia konsulta popular no 24 anos ita nia invazaun Indonesia”, dehan Inocencio ba jornalista sira iha liuhosi komferénsia Imprensa iha edifisiu HAK, Kuarta/,04/09.
Nia explika, nu’udar rede defensor dos direitus Umanus ne’ebe hakruuk ba prinsipiu direitus Umanus lamenta atuasaun sira husi autoridade estadu nian inklui husi Sekretariu Estadu Asuntu Toponomia organizasaun Urbana, ne’ebe lidera husi SEATOU no falta respeitu ba pesoal nia dignidade umanu.
Nia konsideran, Aktu ida ne’e refleta fali 1999 no tanis ida hodi kalan ne’e refleta fali tinan 25 ne’ebe ema halai husik hela ema nian sasan no estragus sira hodi kalan demostra fila fali fitar i kanek sira ne’ebe uluk iha tinan 25 ba kotuk.
“Hanesan joven hanesan mos rede defensoria do Direitus Umanus lamenta ho atuasaun, klaru katak imi notifika beibeik no halo aproxima beibeik maibe, imi mos tenke hatene Kona-ba kondisaun sira iha merkadu Manleu no Taibesi, tanba sai Lider ne sai Aman Laos sai preman, laos koboiada iha estrutura do governu, se hakarak sai koboiu sai tiha nu’udar membru governante ida para sobu deit, tanba sai lider tenke buka solusaun atu fo satisfasaun ba ita nia sidadun sira”, hateten Inocencio.
Alende ne’e nia koalia mos kona-ba kapturasaun no detensaun ba kolega jornalista ida iha horikalan, ne’ebe tuir lei nee labele no labele kriminaliza produtu jornalistiku satan ameasa no hadau ema nia proprietariu.
“Hau husu ba KI no Asosiasaun sira seluk lori Kazu ne’e ba prosesu legal i rede defensoria do direitus Umanus ho nia membru sira apoiu absoluta 100% ba kolega jornalista sira”, Nia Lamenta
Nia haktuir, iha rai ida ne’e, laiha asaun ida mak limita ka bandu liberdade imprensa nian no produtu Jornalistiku laiha fatin atu kriminaliza ka bandu, ne’e so akontese iha rai sira iha Mianmar junta militar, Timor iha Estadu de direitu demokratika, jornalista hala’o nia funsaun hodi partilla informasaun ba akontesementu sira iha terenu diak ka aat povu tenke asesu.
Nia konsidera, Lider SEATOU lahatene ukun tanba nia uza militar no polisia hodi haraun povu ne’e nia vida, nee semi ditadura no la dura ba rai ida ne’e, Suarto ukun tinan 24 maibe la dura no SEATOU sei ukun iha tinan 5 mos sei la dura.
“Hau haree sasan dira hodi kalan ne’e hau relembra fali asaun Sira iha 99 ne’ebe esraga povu nia sasan dira i hau hatete ba guarda sira tau farda ne’e imi han hahan ida ne’e, no modo ida ne’e Keta halo imi han modo ida ne’e sei sukit imi loron ida, dala ida tan ami husu se povu ida ne’e sala tenke eduka, labele ba baku ka oho”, Nia relembra
Nia Lamenta Tan katak, Presidente autoridade munisipiu nian, ne’ebe durante ne’e nonok, liuliu hanesan kompetensia de autoridade munisipiu, tenke buka solusaun no husu mos ba Presidente da Republika nu’udar simbolu Unidade Nasional atu haree mos ba situasaun sira nee, no seluk hanesan eis jornalista atu bolu atensaun ba sekretariu Estadu Asuntu Toponomia organizasaun Urbana (SEATOU) ida ulun toos nee, no eduka mos polisia no militar sira neebe la hatene sira nia knaar, no husu mos ba Sekretariu Estadu komunikasaun Sosial atu asplika knaar jornalista ba SEATOU atu sira bele komprende.









