Home Analisa Tebes Ka Solidariedade Ne’e Krime, Kontra Saida, Ofende Ba Se?

Tebes Ka Solidariedade Ne’e Krime, Kontra Saida, Ofende Ba Se?

653
0
Nelson Barros Pereira Xavier (Foto: Dok Pesoal)

By Nelson Barros Pereira Xavier

Timor-leste nu’udar Estadu De Direitu Demokratiku, iha laran ne’e iha liberdade ba expressaun, halo kritiku, halo analiza, fo opiniaun liga ho problema sosial saida de’it liga ho violasaun direitus umanus. Timor-leste mós atu hetan liberdade ka sai hanesan nasaun soberanu  ida ne’ebé mak independente hetan mos solidariedade husi nasaun sira hanesan:  Portugal, Autralia, Estadus Unidas, Kuba,   grupu aliansa  anti-kolonialista iha afrika hanesan (MPLA, FRELIMO, SWAPO, nst), estudante husi Indonesia rasik no seluk tan, ne’ebe mak fo solidariedade ba Timor-leste nia luta ba auto-determinasaun.

Timor-leste mos ratifika on Konvensaun Internasional Direitu Civil Politik nebe garante liberdade expresaun. Iha Kontituisaun RDTL artigu 10 (Solidariedade) koalia kona ba dever solidaridade estadu nian. Pontu dahuluk hosi artigu 10 ne’e hatete Republika Demokratika Timor-Leste mos solidariu ho  povu hotu-hotu ne’ebe luta libertasaun nasional. Artigu daruak, Republika Demokratika Timor-Leste fo azilu politiku, tuir lei haruka,  ba  ema rai seluk ne’ebe persigidu tamba sira nia luta ba libertasaun nasional no sosial, defeza ba diretus umanus, demokrasia no dame.

Interpretasaun ho lojika ba lei ida ne’e, atu hateten Timor-leste nia solidariu ho nasaun seluk ne’ebe luta hela ba nia libertasaun patria, la haree ba nia etnia, relijiaun, ras no seluk tan, importante la viola ema ida nia direitu tuir prinsipiu fundamental konvensaun ONU nian. Iha sorin seluk mos bele suporta ideolojia politika ba nasaun sira ne’ebe mak hakarak konkista sira nia luta, importante la ofende ema ida nia privasidade, no la halo ida ne’e sai hanesan injustisa ba ema seluk, importante lei garante no proteje.

Solidariedade internasional nuudar elementu ida iha luta ba libertasaun patria, ita haree fila fali ba kotuk Timor-leste nia luta ba libertasaun hetan solidariedade husi nasaun seluk mos, maibe kamada importante sira ne’ebe iha nasional kompostu husi ema sivil, Frente Armada, Frente Klandestina no Frente Diplomata, ho movimentu estudante sira, junta forsa hamutuk nuudar unidade nasional hodi kontra kolonialista no imperalista.

Presiza mos komprende no hatene kona-ba solidariedade internasional no luta ba libertasaun. Bolu solidaridade internasional katak akumulasaun nasaun hotu-hotu iha mundu, signifika katak interaksaun entre nasaun ida ho nasaun seluk, bele halo relasaun ba malu depende ba politika no konsensus.

Solidariedade hanesan sentimentu konfiansa mutua entre membru, grupu ka komunidade ida. Fiar malu nuudar belun,respeita malu, hetan enkorajamentu atu sai   responsavel no hatudu interese. Bainhira nasaun ida luta ba nia libertasaun patria presiza mos solidariedade hodi suporta nia mekanizmu politika, ekonomia ,militar no diplomata hodi luta hasoru nasaun super-poder sira.

Tuir filozofu Marx no Engels hateten solidariedade internasional signifika: Rekonese inter-koneksaun entre luta nasional no luta klasse iha nível mundiál; Harii aliansu estratéjiku entre movimentu nasional no movimentu trabalhador global; Promove kooperasaun no osan ba atividade no kampanha komun; no, Atinju emansipasaun universal liu-husi transformasaun sosio-ekonómika.

Importante tebes fo Solidariedade internasional ba nasaun sira ne’ebe mak sofre hela iha rejime opressor, kolonialista, otoriter no moris iha situasaun sofrementu oioin nia ukun. Solidariedade  iha tipu  lima (5) ne’ebe mak importante duni atu halo para bele suporta nasaun ne’ebe iha hela genosidu, opresaun no invade husi nasaun seluk:

Ida, Apoiu Politiku: governu sira nia organizasaun internasional sira ne’ebe mak halo kontrolu sosial ba movimentu libertasaun no presaun ba politiku hodi muda nia an.

Rua, Apoiu Finanseira: doasoens ita nia finansiamentu ba nasaun sira ne’ebe mak sofre hela ba rejime at sira ne’ebe mak kolonializadu hela.

Tolu, Apoiu Material: fornersimentu sofrementu hanesan alimentasaun, medikamentu ka ekipamentus, ne’ebe ajuda ba vitima sira ne’e mak iha funu  nia laran.

Hat, Apoiu Moral no Konsiensia Publika: kampania aumenta konsiensia global ida kona ba kauza ida ne’e mak hamosu funu entre nasaun rua ka liu, inklui protestu sira, petisaun sira no kobertura ba media sira.

Lima, Apoiu Juridiku no Diplomatiku: assitensia ba pergunta internasional sira neebe mak sai hanesan reprezentasaun internasional nian.

Solidariedade internasional nuudar parte ida luta ba libertasaun sai hanesan forsa kolektivu no organizadu sira, iha grupu no ba nasaun iha liberdade total ba sistema dominasaun, opresaun no kontrolu externa. Ba luta ida ne’e ho nia formas depende ba kontekstu  istoria, politiku, ideolojia no sosial iha nasaun ida nian. Objetivu sira ne’e bele inklui hakarak independensia total, direitu umanus no igualidade, auto-determinasaun, resistensia arma, solidariu, identidade kultural no linguistika. Iha interesse hirak ne’e mak sai hanesan mata-dalan espesifiku ba libertasaun absoluta.

Ohin loron nasaun lubuk ida mak  luta hela ba sira nia independensia hanesan, West Papua, Sahara Ocidental, Palestina no seluk tan.  Haree husi espetativa modu produz ne’ebé mudansa no sufistikadu ona mak nasaun  industrializasaun, ekonomia ne’ebe makaas, forsa militar, arma funu ne’ebe avansadu (primeiru mundu) invade ka kolinializa nasaun sira ne’ebe laiha kbi’it ba buat ne’ebe mak sira iha hodi esplora no esploita hotu rekursus naturais no forsa de traballu ema nian, hodi benefisa ba sira nia interese.

Mundu ohin loron sistema kapitalizmu,imperalizmu  no kolonializmu, sira utiliza meius oioin hodi invade ema nia pensamentu no uza aparellu oioin hodi infiltra sira nia interese nune’e bele esplora no esploita. Sistema sira ne’e temi ne’e kolonializa ka influensia setor hotu-hotu, sosial,  ekonomia, politika, kultural, no sistema administrativa iha nasaun ne’ebe de’it mak sai hanesan abut ba sira atu  bele moris kontinua hodi esplora ba nafatin.

Tuir filozofu politika Marxista ida ho naran Frantz Fanon ema Afrika nia  argumenta katak luta ba libertasaun nasional tenke liga ho esforsu global ba dekolonizasaun. Nia subliña katak; Libertasaun nasional la bele atinji iha isolamentu, maibé depende ba solidariedade internasional; Nasaun tuan sira tenke oferese apoiu morál, polítika no material ba luta libertasaun nasional iha nasaun kolónial sira; no, Movimentu libertasaun nasional tenke harii aliansu ho movimentu sosialista no anti-kolonialista iha mundu tomak.

Luta ba libertasaun laos tur-tur  ema luta deit maibe iha situasaun no kondisaun objektiva ne’ebe la fo ona liberdade, dez-umanu,  dezigualidade no la dignifika valor kultural no sosial  nasaun ida nian, husi ida ne’e muda povu ka sidadaun no lideransa politiku nia konsiensia hodi luta kontra aktus immoral sira ne’ebe durante nee hasoru nuudar dezafius, difuldade, problema ba sira. Luta ba libertasaun mos kompostu husi elementu lubuk ida ne’ebe labele separa mak povu sivil, frente klandestina, diploma no armada mak junta forsa hamutuk atu bele konkista luta ne’e too nia rohan, liu-husi demostrasaun,protesta sosial, no solidariedade internasional sira.

Prinsipalmente elementu xave sira ne’e, maibe ita bele dehan katak prosesu iha luta ba libertasaun patria ida nian, elementu prinsipál mak, Ida, Konxiensializasaun populár; Rua, Esforsu diplomátiku internasionál; Tolu, Estratéjia no atividade militár; Hat, Lideransa política no organizativa; Lima, Unidade nasionál; Neen, Solidariedada Internasional

Iha luta presiza hamoris no fortalese sentimentu nasionalista no patriota ho povu, sensibiliza organizasaun global hodi apoiu politiku,ekonomia,militar, mediku, no alimentasaun sira. Implementasaun estratejiku politikal ho objetivu hodi kontra atake ba forsa okupante sira, kria moris divizaun ho unidade entre grupu etniku, relijiozu, ras no seluk tan.

Tamba sa mak iha Timor-Leste ita laiha liberdade expressaun ba fo solidariedade, estadu ida ne’e nu’udar estadu de direitu demokráriku ema hotu nian, maibé nafatin iha impedementu ba liberdade autonómia?, Iha prinsipiu legalidade bainhira Dekretu Lei, Lei Ministerial ka Diploma Ministerial sira validu la kontradisaun ho lei inan (Lex Superior) maibé realidade saida mak sira halo ne’e iha kontradisaun, tanba la iha estadu emerjénsia ka estadu de disitiu maibe bandu sidadaun sira atu halo solidariedade?

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here