Reportajen David da Costa
Nunu Governu Konstitusinal liu-husi Ministeiru Komersiu Industria (MKI) ohin halo lansamentu ba sistema dijitalizasaun lisensiamentu industrial no livru reklamasaun ba konsumidores sira atu hametin konfiansa husi Setór privadu, konsumidor sira, oinsa maka sira bele asegura sira nia atividade ekonomiku ne’e ho produtivu, kompetetividade hodi hametin liu tan nia dezenvolvimentu ekonomiku.
Ministru Komersiu Industria (MKI) Filipus Nino Pereira, hatete, ohin MKI halo atividade importante iha prosesu dezenvolvimentu ekonomiku iha Timor-Leste maka halo lansamentu ba sistema dijitalizasaun lisensiamentu industrial no livru reklamasaun ba konsumidores sira, ida ne’e foin primeira ves iha Timor-Leste ba iha lisensiamentu sektorial ba iha industria ninia. Tanba atu hapar mos ho programa nunu governu konstitusional iha area industria ho sistema foun dizitalizasaun ninia.
“Tanba ita iha era transformasaun digital i pratika mos husi boa governasaun ninia, involvimentu mos ita nia Setór privadu sira, nune’e mos ita ninia ajente ekonomiku sira seluk, ita nia konsumidor sira, ne’ebe ohin MKI mos halo lansamentu ba sistema dizitalizasun livru reklamasaun ba konsumidores nian,” dehan Ministru Komersiu Industria (MKI) Filipus Nino Pereira iha edifisiu MKI bebora, Kinta 31/07.
Nia haktuir, ida ne’e esforsu boot ida ne’ebe maka nunu governu konstitusional ne’ebe lidera husi Primeiru Ministru kay Rala Xanana Gusmão, atu hametin liu tan konfiansa ne’ebe maka iha atu dezenvolvimentu asuntu ekonomia ninia ho lideransa Vise Primeiru Ministru Asuntu Ekonomia bele realiza ida ne’e. Tanba ne’e atu asegura ida ne’e prosesu lubuk ida maka MKI halo atu hametin konfiansa Setór privadu no konsumidores sira
“Iha prosesu lubuk ida ne’ebe maka ita halo, liu-liu maka oinsa kuadru legal ida ne’ebe maka ita presiza para atu bele asegura prosesu hodi hametin konfiansa husi ita nia Setór privadu sira, ita nia konsumidor sira, oinsa maka sira bele asegura sira nia atividade ekonomiku ne’e ho produtivu liu tan, kompetetividade liu tan hodi ita hametin liu tan ita nia dezenvolvimentu ekonomiku ne’ebe ita dehan katak ita moderniza, ita hakarak garante nia sustentavilidade, rejilente no mos bele hakbiit liu tan partesipasaun Setór hotu-hotu liu-liu ita ninia Setór privadu sira hodi ita hotu bele ajusta ita nia aan hametin ita nia dezenvolvimentu ekonomiku,” nia esplika
Atu nune’e prosesu sira ne’e hotu bele la’o ho seguru, asesivel i proteje ema hotu ninia interese, tanba ho fiar ida ne’e maka ekipa boot ida iha Ministeiru Komersiu Industria halo esforsu hotu-hotu ohin bele halo lansamentu ba lisensiamentu sektorial industria ninia no livu reklamasaun ba konsumidores.
Iha fatin hanesan Vise Primeiru Ministru no Ministru Koodenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turismu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hatete, ohin hamutuk iha momentu importante ida ne`e halo lansamentu ofisiál ba prosesu Lisensiamentu Industriál ba Timor-Leste. Tanba lisensiamentu industriál la’ós de’it kona-ba regulamentu nune’e mós, kona-ba kria ambiente estruturadu ida iha ne’ebé investimentu bele buras ho serteza legál no instituisaun governu sira bele serbisu iha aliñamentu hodi apoia dezenvolvimentu empreza sira nian ho sustentabilidade no kontribui ho signifikativu liután ba ekonomia nasional.
“Ida ne’e marka pontu virajen ida, iha ita nia esforsu koletivu atu estimula transformasaun ekonómika, kria oportunidades ba ita-nia povu, no hari’i fundasaun ida ba kreximentu industriál iha ita-nia rain doben. Hanesan ita hotu atene, dezenvolvimentu industriál maka pilár xave ida ba ekonomia modernu ida. Ba Timor-Leste, iha ne’ebé ita kontinua viajen hosi rekuperasaun pós-konflitu ba dezenvolvimentu sustentável no diversifikasaun ekonómika, estabelesimentu sistema lisensiamentu industriál ida neebé klaru no transparente, ne’e oportunu no esensiál,’” dehan Kalbuadi Lay.
Governante ne’e reafirma nia pozisaun katak nia apoiu tomak ba sistema dijitalizasaun lisensiamentu industrial no livru reklamasaun ba konsumidores sira. Tanba ne’e bolu atensaun ba ema hotu-hotu atu servisu hamutuk hodi implementa atividade ne’e iha Timor-Leste.
“Ha`u bolu parte interesadas hotu-hotu, husi governu, Setór privadu, sosiedade sivil, no sivíl, no ita nia parseirus internasionál sira, atu servisu hamutuk hodi implementa rejime lisensiamentu ida ne’e no haburas era foun industrializasaun responsável iha Timor-Leste,” Nia fó atensaun ba ema Hotu.









