Home EduTek Governu Lansa Sistema Dijitalizasaun Lisensiamentu Industrial no Livru  Reklamasaun Konsumidores

Governu Lansa Sistema Dijitalizasaun Lisensiamentu Industrial no Livru  Reklamasaun Konsumidores

601
0
Ministru Komersiu Industria (MKI) Filipus Nino Pereira (Foto-David).

Reportajen David da Costa

Nunu Governu Konstitusinal liu-husi Ministeiru Komersiu Industria (MKI) ohin halo lansamentu ba sistema dijitalizasaun lisensiamentu industrial no livru reklamasaun ba konsumidores sira atu  hametin konfiansa husi Setór privadu, konsumidor sira, oinsa maka sira bele asegura  sira nia atividade  ekonomiku ne’e ho  produtivu, kompetetividade hodi hametin liu tan nia dezenvolvimentu ekonomiku.

Ministru Komersiu Industria (MKI) Filipus Nino Pereira, hatete, ohin MKI halo atividade importante iha prosesu dezenvolvimentu ekonomiku iha Timor-Leste maka halo lansamentu ba sistema dijitalizasaun lisensiamentu industrial no livru  reklamasaun ba konsumidores sira, ida ne’e foin primeira ves iha Timor-Leste ba iha lisensiamentu sektorial ba iha industria ninia. Tanba atu  hapar mos ho programa nunu governu konstitusional iha area industria  ho sistema foun  dizitalizasaun ninia.

“Tanba ita iha era transformasaun digital i pratika mos husi boa governasaun ninia, involvimentu mos ita nia Setór privadu sira, nune’e mos ita ninia ajente ekonomiku sira seluk, ita nia konsumidor sira, ne’ebe ohin MKI mos halo lansamentu  ba sistema dizitalizasun  livru reklamasaun ba  konsumidores nian,” dehan Ministru Komersiu Industria (MKI)  Filipus Nino Pereira iha edifisiu MKI bebora, Kinta 31/07.

Nia haktuir, ida ne’e esforsu boot ida  ne’ebe maka nunu governu konstitusional  ne’ebe lidera husi Primeiru Ministru kay Rala Xanana Gusmão, atu hametin liu tan konfiansa ne’ebe maka  iha atu dezenvolvimentu asuntu ekonomia ninia ho lideransa Vise Primeiru Ministru Asuntu Ekonomia bele realiza ida ne’e. Tanba ne’e atu asegura ida ne’e prosesu lubuk ida maka MKI halo  atu hametin konfiansa Setór privadu no konsumidores sira

“Iha prosesu lubuk ida ne’ebe maka ita halo, liu-liu maka oinsa kuadru legal ida ne’ebe maka  ita presiza para atu  bele asegura prosesu hodi  hametin konfiansa husi ita nia Setór privadu sira, ita nia konsumidor sira, oinsa maka sira bele asegura  sira nia atividade  ekonomiku ne’e ho produtivu liu tan, kompetetividade liu tan hodi ita hametin liu tan ita nia dezenvolvimentu ekonomiku ne’ebe ita dehan katak  ita moderniza, ita hakarak garante nia sustentavilidade, rejilente  no mos bele hakbiit liu tan partesipasaun  Setór hotu-hotu liu-liu ita ninia Setór privadu sira hodi  ita hotu bele ajusta  ita nia aan hametin ita nia dezenvolvimentu ekonomiku,” nia esplika

Atu nune’e prosesu sira ne’e hotu bele  la’o ho seguru, asesivel i proteje ema hotu ninia interese, tanba  ho fiar ida ne’e maka ekipa boot ida iha Ministeiru Komersiu Industria  halo esforsu hotu-hotu ohin  bele halo lansamentu  ba lisensiamentu sektorial  industria ninia no livu reklamasaun ba konsumidores.

Iha fatin hanesan Vise Primeiru Ministru no Ministru Koodenadór ba Asuntu Ekonómiku no Ministru Turismu no Ambiente, Francisco Kalbuadi Lay, hatete, ohin  hamutuk iha momentu importante ida ne`e halo lansamentu ofisiál ba prosesu Lisensiamentu Industriál ba Timor-Leste. Tanba lisensiamentu industriál la’ós de’it kona-ba regulamentu nune’e mós, kona-ba kria ambiente estruturadu ida iha ne’ebé investimentu bele buras ho serteza legál no instituisaun governu sira bele serbisu iha aliñamentu hodi apoia dezenvolvimentu empreza sira nian ho sustentabilidade no kontribui ho signifikativu liután ba ekonomia nasional.

“Ida ne’e marka pontu virajen ida, iha ita nia esforsu koletivu atu estimula transformasaun ekonómika, kria oportunidades ba ita-nia povu, no hari’i fundasaun ida ba kreximentu industriál iha ita-nia rain doben. Hanesan ita hotu atene, dezenvolvimentu industriál maka pilár xave ida ba ekonomia modernu ida. Ba Timor-Leste, iha ne’ebé ita kontinua viajen hosi rekuperasaun pós-konflitu ba dezenvolvimentu sustentável no diversifikasaun ekonómika, estabelesimentu sistema lisensiamentu industriál ida neebé klaru no transparente, ne’e oportunu no esensiál,’” dehan Kalbuadi Lay.

Governante ne’e reafirma nia pozisaun katak nia apoiu tomak ba sistema dijitalizasaun lisensiamentu industrial no livru  reklamasaun ba konsumidores sira. Tanba ne’e bolu atensaun ba ema hotu-hotu  atu servisu hamutuk hodi implementa atividade ne’e iha Timor-Leste. 

“Ha`u bolu parte interesadas hotu-hotu, husi governu, Setór privadu, sosiedade sivil, no sivíl, no ita nia parseirus internasionál sira, atu servisu hamutuk hodi implementa rejime lisensiamentu ida ne’e no haburas era foun industrializasaun responsável iha Timor-Leste,” Nia fó atensaun ba ema Hotu.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here