
Reportajen David da Costa
Master Parlamentu Nasional kansela ona sosa kareta prado ba Membru deputa 65 iha Parlamentu Nasional, maibé Estudante Universitariu Timor-leste (EUTL) ho kamada Sosedade Sivil sira ohin kontinua reziste sira nia pozisaun hodi kontra Parlamentu Nasional atu nune’e bele halakon lei pensaun vitalisia (LPV), direitu regalias no mós atu muda tiha lei 100 metrus ne’e.
Portavos Estudante Universitariu Timor-leste (EUTL), Fernando M. De Andrade hatete, Parlamentu Nasional kansela ona atu sosa kareta prado ba Membru deputa sira maibé manifestantes sira Kontinua reziste nafatin hodi luta kontra lei pensaun vitalisia, direitu regalias no mós lei 100 metrus ne’e, tanba ne’e manifestantes sei kontinua ezije ba PN Atu jalakon ida ne’e.
“Ita atu hatete katak prado maka sira kansela total, maibé EUTL nia rezistensia sai nafatin kontinua ezije atu halakon total lei pensaun vitalisia no ida seluk mak halakon ka muda lei 100 metrus,” dehan Portavos Estudante Universitariu Timor-leste (EUTL) ba Neon Metin iha kampus Sentral UNTL, Kuarta 17/09.
Nia haktuir mos, primeiru Ministru kay Rala Xanana Gusmão mos hatete ona katak osan husi fundus petrolifeiru sei hotu iha tinan haat mai, husi ne’e halo analiza katak se Parlamentu Nasional Kontinua dukuru no aloka orsamentu jeral estadu ba setor produtivu sira kiik maka sei lori estadu ida ne’e ba estadu bankrota no fila ba kotuk.
Tanba ne’e loloos Parlamentu Nasional tenke aloka ona orsamentu jeral estadu ne’e ba iha setor produtivu sira ho masimu atu nune’e bele garante ba iha sustentabilidade nasaun nian.
“Tanba ne’e ita nia estadu labele fila ba kotuk, estadu labele bankrota, ita ezije para aloka ona orsamentu jeral estadu ba iha setor produtivu sira ho masimu atu garante sustentabilidade estadu ida ne’e ba oin,” nia dehan.
Nune’e mós Atevista Direitu umanu Timor-leste, Nelson Roldão, hatete, loron horiseik to’o ohin loron, Povu maubere nian oan sira, hahú husi ensinu baziku no ensinu Sekundariu, Movimentu Social, NGO Balun, Igreja, estudante Universitariu husi Universidade sira iha Timor-leste, negosiante, Kiak sidade, traballador rai laran no rai liur, toos nain sira, Dosentes universidade sira, Ema ho defisiensia, hamutuk ho organizadaun Rezistensia nia menbru balun mos hahu hatuur pozisaun katak luta la’os too deit ba kanselamentu sosa kareta maibé ba mos lei pensaun vitalisia, regalias no mós lei 100 metru ne’e.
“Ita nia luta la’os to’o kanselamentu sosa kareta maibé ami fó hanoin nafatin ba menbru Parlamentu Nasional iha fatin ne’ebe de’it iha rai laran ka liur atu tau atensaun didiak iha ita boot sira nia konsiensia Katak Povu Maubere ida ne’e reseita totalmente lei pensaun vitalisia (hamoos totalmente), Tanba lei ne’e rasik la afavor ba povu maubere ida ne’e tuir prinsipiu estadu de direitu e demokratiku,” dehan Atevista Direitu umanu Timor-leste, Nelson Roldão.
Tanba ne’e husu ba Parlamentu Nasional atu hamoos direitu regalias sira ne’ebe la nesesariu hanesan subsidiu moras nian, alojamentu sira, subsidiu kontaktu eleitores, subsidiu bolseiru ba ita boot sira nia oan no familia, bonus mensal, osan ba kareta, pulsa eletriku, no sira seluk ne’ebe la temi iha ne’e atu hamoos totoal
Nune’e mos husu PN atu honoin didi’ak no halo estudu didi’ak kona ba lei 100 metrus, tanba hanoin katak instituisaun publiku nia autonomia mak moru laran laos espasu publiku sira “Tanba ne’e ami husu hamoos 100% lei ne’ebe limita liberdade manifestasaun,”.
Nia mos husu ba manifestantes sira atu kopera ho Polisia Nasionál Timor-leste, (PNTL), tanba manifestantes sira nia inimigu la’os PNTL, maibé manifestantes sira nia inimigu maka sira ne’ebe kria lei ba sira nian aan.
“Ami nia inimigu maka sistema ne’e be ita boot sira uza,ami nia inimigu maka ita boot sira ne’ebe produs lei ne’e rasik, ami nia inimigu maka ita boot sira ne’ebe maka hakuak metin lei, ami nia inimigu maka mal gastus, ami nia inimigu elitismiu, ami nia inimigu maka borjua, ami nia inimigu maka mafia legal ne’e be supa ita nia rain no hamout ita nia estadu ba rai seluk nia matan,” nia dehan.
Tanba ne’e apela ba Deputadu sira hotu katak, se deskontente ho manifestantes sira nia Ezijensia bele halo negosiasaun ho porta voz manifestantes sira hotu. Bainhira hasai lei pensaun vitalisia no direitu regalias ne’e bele salva estadu ne’e husi risku fiskal.
“Se ita boot sira konsegue muda pensaun vitalisia ho direitu regalias maka ita salva estadu ne’e husi risiko fiskal nian no salva mos ita nia estadu hudi mafia no koruptores sira inklui mal administrasaun hodi hala’o ita boot sira nia knaar ho loloos no simu buat ne’e be ini nia direitu,” nia husu PN.
Maibe mos keta haluhan l reprezentante manefestante nain 10 sei ba hasoru Parlamentu Nasional sira atu deskute asuntu ne’e ho seriu ho negosiasaun ne’ebe progresivu, daletiku, lojiku no kontestual ne’ebe duradoura, Kualidade no akuntavel.
Entertantu, tuir mai bele lee direitu ne’ebe deputadu sira hetan durante mandatu mak haktuir mai : 1. Direitu Regalias, Simu kareta prad, Simu laptop mac, Simu osan alojamentu $ 450.00/kada fulan, Simu osan pulsa $ 250/kada fulan no Osan ba tratamentu Saude $ 7,500.
2. Saláriu deputadu sira simu nian tuir Kargu, Deputadu laiha kargu $ 2,681.55/fulan, Sekretariu Meja Komisaun $ 2,762. 50/f, Vise Prezidente Komisaun $ 2,843.25/f, Prez komisaun Espesializada $ 2,925, Vise Prezidente Bankada $ 2, 843.25/f, Prezidente Bankada $ 2,925.00, Vise Sekretariu Meja PN $ 2,975.00/f, Vise Prezidente PN $. 3,600.00/f no Prezidente PN $ 4,500.00/f.
Total pesoal sira ne’ebe asume kargu funsaun iha PN; Vise PN (2), Vise Sekretariu Meja (2), Prezidente Bankada (6), Vise Prezidente Bankada (5), Prezidente komisaun Espesializada (7), Vise Prezidente komisaun (7), Sekretaria Meja Komisaun (7), Deputadu/a laiha Kargu hamutuk nain 29
3. Osan Miliaun $16,682,500.00 aloka ba: Parlamento Nacional $7,896,379.00 kompostu hosi Gabinete Presidente Parlamentu $583,621.00, Bancada Parlamentar sira $1,042,799.00, Gabinete Sekretáriu Jeral PN $88,722.00, Komisaun A $154,960.00, Komisaun B $165,587.00, Komisaun C $181,839.00, Komisaun D $133,300.00, Komisaun E $182,060.00, Komisaun F $151,270.00, Komisaun G $182,980.00.
Konsellu ba Fiskalizasaun Sistema Nasional Intelijensia Timor-Leste $69,490.00, Konsellu Konsultivu Fundu Petrolífeiru $255,131.00, Grupu Feto Parlamentar $46,944.00, Diresaun Jestaun Finanseira $1,721,281.00 Diresaun, Apoiu Parlamentar $129,608.00, Diresahn Rekursu Umanu no Formasaun $3,087,266.00, Diresaun komunikasaun $371,219.00
Divizaun Protokolu $22,923.00, Gabinete Auditoria Interna $53,150.00, Gabinete Estudu Estratéjiku Jurídisus $24,044.00, Gabinete Relasaun Internasionais no Koperasaun $8,721.00, Divizaun Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun $15,9000.00, Organizasaun Global Parlamentares Contra Corupsaun $92.7000.00, no Sentru Promosaun Igualdade Jeneru $20.606.00.
Tuir objervassaun Jornalista Neon Metin iha tereinu nota katak manifestantes sira halo manefestasaun hahú ba loron da-tolu ona no iha manefestasaun loron da-tolu ne’e la’o hakmate laiha tiru ona husi Polisia Nasionál Timor-leste. Iha manefestasaun loron da-tolu ne’e hetan seguran masimu husi PNTL.









