Hakerek nain Lulu Rosa Martins
Rezumu
Tinan ba tinan aumenta ema ne’ebé bele asesu teknolojia iha Timor-Leste. Teknolojia bele fó dalan atu fahe no asesu informasaun lalais no hosi fonte luan; tantu jornalizmu ka média sosiál. Maibé, la’ós ema hotu bele utiliza no hetan benefísiu ho igualdade. Feto barak seidauk bele asesu ba telefone ‘smart’ ka treinamentu teknolojia. Kandidata feto sira hetan atensaun hosi média menus kompara ho kandidata mane sira no iha eleisaun 2022, atór polítiku hetan ataka barak, liu-liu feto sira. Aprezentasaun ida ne’e esplora influénsia husi média no teknolojia ne’ebé bele sai barreira no mós bele ajuda lideransa feto; hodi kandidata aan, halo kampaña eleisaun no sai lider. Dalan ba igualdade jéneru hahú husi atitude indivíduu ne’ebé pozitivu, ambiente ne’ebé suporta, no kria sistema ida ne’ebé fó dalan ba igualdade no inkluzaun. Média sosiál, teknolojia dijitál no jornalizmu bele sai barreira maibé bele mós sai fonte ida ba lideransa feto atu haboot tan.
Lia fuan xave: Lideransa feto, eleisaun, média sosiál, teknolojia, igualdade jéneru, Timor -Leste
Introdusaun
Iha area polítika, feto presiza bele asesu ba telefone ‘smart’ ka treinamentu teknolojia. Utilizasaun média sosiál hanesan dalan alternativu ida hodi feto sira bele ultrapasa barreira ne’ebé sira esperiénsia iha eleisaun no mós bele sai tools importante ba susesu kandidata feto sira nian iha tempu kampaña.
Utilizasaun média sosiál – jerál
Média sosiál efetivu hodi halo fasil movimentu ema nian iha moris lor-loron iha mundu tomak; iha benefísiu boot ba iha sosiedade no iha influensia ba opiniaun públiku (Alam 2021, 69). Timor-Leste nu’udar nasaun foun ho total populasaun 1.35 millaun adapta-an ba mudansa teknolojia hodi halais dezenvolvimentu iha aspetu oin-oin. Kada loron, ema uza teknolojia hodi suporta atividade iha nivel negósiu no polítiku nian; teknolojia informasaun sai fenomenál no bele fó influensia ba perspetiva indivíduu sira iha nivel oin-oin (Haris 2022, 35). Teknolojia ne’e dinámiku tebes no halo mudansa ne’ebé avansa beibeik, inklui ba lideransa feto.
Media sosiál maka fonte importante ida ne’ebé halo ema hotu bele asesu no fahe informasaun ho lalais (Permatasari, et al. 2020, 15) maibé ema barak la uza média sosiál hanesan ne’e. Tuir Apriani (2022, 5) “plataforma sira ne’e la sempre sai hanesan forum ba diskusaun, maibé tanba livre ba ema se de’it bele asesu, dala ruma halo sai fali fatin atu insulta malu”. Maski nune’e, ho mudansa ne’ebé iha, neineik ou lalais, média sosiál sei kontribui makas ba dezenvolvimentu nasaun Timor-Leste nian no sei iha oportunidade atu aproveita di’ak liu tan.
Utilizasaun média sosiál iha Timor-Leste
Nu’udar nasaun foun iha mundu, Timor-Leste hahú ona adopta era globalizasaun hanesan mós ho nasaun sira seluk. Iha 2023, porsentu 49.6 uza internet no ema 354.600 uza média sosiál, porsentu 44.8 okupa husi feto no porsentu 55.2 okupa husi mane, inklui ema 345.300 mak uza Facebook. Plataforma seluk inklui Linked-In, Twitter no Instagram (Kemp, 2023, parágrafu 7). Estudu ida husi Sekretaria Estadu Juventus no Desportu no nia parseiru sira hatudu katak porsentu 80 foin-sa’e sira iha Dili mak uza internet ba atividade no média sosiál nian (Tatoli 2022, parágrafu 1).
Iha ona avansu boot ba utilizasaun media sosiál, maibé ita seidauk hatene oinsá utilizadór sira uza ba atividade espesífiku. Ita bele haree ezemplu ruma, hanesan durante tempu Covid-19, ema barak uza média sosiál hodi fahe informasaun, mobiliza malu no responde ba atividade komún sira. Ida ne’e sai ezemplu di’ak ida, maibé Timor-oan barak sei hasoru barreira uza internet; porsentu 50.4 la asesu no maski Facebook no WhatsApp popular ona, la’ós ema hotu bele asesu no liña internet sira seidauk bele responde ba kualidade, liña la estavel no folin karun liu iha mundu (Maia 2022).
Utilizasaun média sosiál – iha polítika
Atividade polítika ne’ebé esensiál mak kampaña eleitorál hodi esplora idea no hato’o informasaun. Kampaña polítika hanesan instrumentu komunikasaun entre ema ou grupu ho objetivu atu influensia, fó informasaun liu husi mensajen hodi konvense sira nia tarjeitu iha kampaña polítika ne’e rasik (Apriani 2022, 6)
Iha era teknolojia, komunikasaun dijitál maka meus importante; hala’o husi blog ka posting iha plataforma oi-oin. Liu hosi média sosiál, kandidatu bele hato’o mensajen polítika ba iha konstituinte sira ho lalais, fasil no klaru; nune’e bele muda atitude polítika ema nian hodi deside sira nia hahalok polítiku (Febri, et al. 2020, 273). Kandidatu sira bele iha interasaun ho votante sira ho volume ne’ebé la bele hetan husi modelu kampaña tradisionál sira hanesan husi uma ba uma, fahe broxura no mós média imprime sira hanesan jornál, televizaun, média sosiál baratu liu (The Brock 2010).
Meus sira ne’e importante ba feto sira ne’ebé dala barak sei hasoru barreira barak liu duke kandidatu mane sira. Feto barak la manan iha eleisaun xefe suku iha tempu pasadu tanba sira hasoru barreira oin-oin. Sira ladún iha tempu, rekursu no liberdade atu la’o dook hodi fahe sira nia programa polítika, nune’e, sira susar atu introdús sira nia-an, vizaun no misaun sira. Peskiza hatudu katak karakterístiku estratéjiku, fiar-aan no ko’alia di’ak iha públiku maka importante loos ba ema bainhira hili kandidatu no karakterístiku sira ne’e presiza ema atu sai ba públiku hodi hatudu-an ida (IWDA & Alola 2020, 30).
Atu halo tuir meus hanesan ne’e, média sosiál bele ajuda kandidatu sira introdús sira nia programa klaru tebes, hatudu sira nia identidade, abilidade privadu, susesu iha negósiu no ligasaun iha komunidade maski la envolve-an antes iha NGO ka iha servisu suku nian. Utilizadór média sosiál sira bele apoia atu kontribui ativu ba konteúdu média sosiál ne’e hodi promove kandidatu iha sira nia komunidade rasik.
Husi média sosiál, ema barak bele koñese sira, fó empatia ba sira no hatene kle’an sira nia programa ba dezenvolve suku iha sira nia mandatu; média sosiál iha influensia no bele konvense votante sira hodi hili sira (Apriani 2022, 274). Média sosiál bele kobre ema barak, la sukat ba distánsia la gasta osan, tempu no enerjia.
Iha tinan 5 liu ba, seidauk iha avansu barak iha média teknolojia, maibé Timor-Leste adapta-an ona ho era teknolojia modernu ne’ebé konsidera média sosiál nia papél importante. La’ós ho televizaun de’it mak ema bele asesu, maibé agora bele asesu ona informasaun liu husi média sosiál ne’ebé sira prefere liu. Ba oin, kandidatu sira, liu-liu feto sira, bele aproveita tan média sosiál hodi ultra-pasa barreira ne’ebé sira hasoru atu hetan hili iha eleisaun suku.
Feto iha nivel polítika
Konstituisaun da Repúblika Demokratika Timor-Leste (RDTL) Artigu 46 garantia ba promosaun igualdade jéneru. Alende ne’e, Timor-Leste ratifika ona konvensaun internasionál sira ne’ebé mak sai matadalan ba estadu atu banati tuir, esforsu no foti medida hotu hodi kria igualdade jéneru iha vida polítika.
Partisipasaun feto iha vida polítika halo progresu boot. Sistema polítika nasionál Timor-Leste nian fó ona oportunidade ba feto – liu husi quota porsentu 30 no kuota ba kandidatura sira iha nivel suku (Lei N° 9/2016). Sistema rua ne’e konsidera fatór ida husi mudansa hodi aumenta partisipasaun feto iha polítika; iha nivel nasionál, agora porsentu 36 maka feto no iha 2016 númeru xefe suku feto sa’e hosi porsentu 2.4 to’o porsentu 4.9. Maske sei ki’ik, ne’e progresu hosi 2005, ne’ebé hosi kandidatu feto na’in 66; na’in 7 mak eleitu (porsentu 1.6); no iha 2009 hosi na’in 16 mak kandidata-an; na’in 11 mak eleitu (porsentu 2) (De Sousa 2016, 3).
Orgullu boot feto lidera iha parlamentu, ne’e mudansa ne’ebé di’ak iha nivel nasionál, no esforsu boot sei bele halo tan tuir evolusaun Timor-Leste nian. Maibé, luta ba igualdade jéneru sei la susesu se foka de’it ba mudansa polítika iha nivel nasionál tanba dezafiu boot liu maka sei satan atu feto hetan asesu iha eleisaun suku. Atu hasa’e liu tan númeru partisipasaun feto iha nivel baze, sei presiza iha mudansa sosiál ba atitude, kultura, estrutura no sistema iha espasu igualdade bazeia ba konseitu justu.
Benefísiu
Feto sai ajente ba mudansa, ko’alia makas kona-ba asuntu sira ne’ebé afeta ba feto barak. Feto barak nia motivasaun sai lider mak atu sai ajente ba mudansa no mós hodi muda norma sosiál ne’ebé sei hanesan feto no grupu seluk (IWDA 2020, 29). Lider feto sira la’ós de’it kolaboradór mane sira nian, maibé feto bele kria ambiente ida ne’ebé inkluzivu no diversiu liután, sira nia estilu lideransa ne’ebé kolaborativá fó benefísiu ba sosiedade. (IWDA 2020, 11).
Iha entrevista ida ho Jornalista média online Suara Timor-Leste ho eis-deputada, Judite Dias Ximenes, nia esplika katak feto nia partisipasaun iha dezenvolvimentu nasionál importante tebes tanba feto nia sensibilizasaun makaas. Tuir nia, bainhira feto lidera nasaun ukun ho fuan, laiha insulta malu, hanesan mós xefe suku ne’ebé lidera husi feto hatudu ona (Suara Timor Lorosa’e, 2023)
Xefe III Konsellu Diretiva Nasional (CDN), Partidu CNRT Sr. Brigida Antonia Correia mós esplika katak: “feto, bainhira assume responsabilidade iha suku, sei diferente liu kompara ho mane, tanba feto nia sensibilidade makaas liu kompara ho mane barak, tanba ne’e suku sei dezenvolve di’ak liu” (STL News, 2023). Nia fó ezemplu ba Xefe Suku feto iha Laga, ne’ebé hatudu ninia matenek no sensivel tebes ba dezenvolve suku refere, no Xefe Aldeia Delta III, Dili, ne’ebé povu barak apresia, tanba nia barani enfrenta problema oin-oin iha aldeia laran no halo aproximasaun entre indivíduu hodi rezolve problema sira iha aldeia (Suara Timor Lorosa’e 2023).
Baihira dezenvolve feto ida atu sai lider, ne’e la’ós de’it dezenvolve ninia-an no família, maibé mós dezenvolve komunidade no nasaun; feto hola parte ho forte no kriativu. Dalan ida atu empodera feto hodi kompete eleisaun sira mak adapta ba teknolojia no aproveita oportunidade hodi sira bele sobu barreira balu ne’ebé sira sei hasoru.
Barreira
Maski instrumentu legal sira fó dalan ba feto no mane hodi halo atividade polítika, seidauk konsege muda ema nia atitude hodi fó espasu ba malu; seidauk la’o tuir loloos dalan legal sira ne’e tanba maioria ema toman ho moris iha ambiente patriarkál ne’ebé konsidera feto hanesan parte segundu.
Feto sei hasoru hela barreira liu-liu refere ba lideransa iha governasaun lokál, haree husi rezultadu eleisaun suku 2016 nian, ne’ebé kandidatu porsentu 4.6 maka hetan eleitu. Orsamentu sai barreira boot ba feto atu halo kampaña polítika. Kandidata feto hetan de’it suporta husi organizasaun sosiedade sivíl no ajénsia sira, maski asisténsia sira ne’e la kobre kustu kampaña nian (De Sousa 2016, 23). Relatóriu ida ne’e mós deskobre katak, feto sira mós hasoru dezafiu oin-oin hanesan kultura patriarkál, nepotizmu, no limitasaun espasu ba feto hodi sai koñesidu. Iha sorin seluk konsekuénsia husi média sosiál mós lori feto sira hasoru risku barak liu atu hetan abuzu online hanesan fahe data privadu sira, lohi online, violasaun seksuál online. (Qadir 2020, 24).
Média sosiál bele mós sai fatin di’ak ida ba feto sira iha polítika, ho atake ne’ebé aumenta no restrisaun ne’ebé limitadu liu ba asédiu, defamasaun no ameasa. Anónimu no impunidade ba ema sira ne’ebé halo violénsia online halo difisil atu prevene no responde. Nune’e, presiza tebes atu kria espasu partisipatori tuir nesesidade no realidade bainhira suporta feto atu aproveita teknolojia.
Estratéjia halo kampaña
Iha eleisaun 2016, kandidatu feto sira uza sira nia maneira rasik hodi halo kampaña, inklui estratéjia ida importante maka preparasaun ne’ebé másimu husi kandidatu rasik. Programa estratéjiku, 100% Ha’u Prontu, halo hosi Sosiedade sivíl hetan susesu tebes liu hosi fó formasaun espesífiku hanesan advokasia, lideransa no ko’alia iha públiku. Relatóriu deskobre katak formasaun sira ne’e kontribui ba fó impaktu di’ak ba fiar an husi feto sira ne’ebé hatudu feto 21 mak eleitu ba kargu xefe suku iha 2016 (porsentu 4,7) kompara ho eleisaun 2019 ne’ebé feto 11 mak eleitu (porsentu 2,4) (De Sousa 2016, 6).
Esperiénsia hosi eleisaun suku 2016 hatudu katak komunidade la hetan informasaun natoon kona-ba edukasaun sívika, no sei menus ‘fiar’ ba feto nia partisipasaun iha polítika (IWDA 2020, 43). Iha oportunidade ba media sosiál atu hatán ba dezafiu sira ne’e. Iha nivel nasionál eleisaun prezidensiál 2022, kandidata Milena Pires halo live stream uza média sosiál YouTube hodi dada lia direta ho apoiante liu husi ‘Husu no Hatán” (AmorTimor, 2022) maibé seidauk iha hosi nivel suku.
Kandidatu sira sei presiza tan motivasaun hodi uza estratéjia di’ak ne’ebé sira presiza halo hodi hetan votu barak. Balun konsege uza ona maneira konvensionál hanesan husi uma ba uma hodi konvense votante sira, maibé ida ne’e mesak seidauk sufisiente. Kandidata feto sira sei presiza média sosiál ne’ebé sira bele kaer rasik. Dezenvolvimentu kapasidade, inisiativa treinamentu, hasae koñesimentu no abilidade média sosiál, bele hametin feto sira nia estratéjia polítika komunikasaun no planu outreach ba eleitór.
Média nia papél
Média bele sai fatór importante ba feto sira nia jornada polítika, no mós ida area sira seluk. Kestaun ne’ebé sei iha maka oinsá feto sira bele utiliza média sosiál hodi haboot sira nia lideransa, no oinsá média sei bele fó suporta ba kandidata feto sira.
Média ladún kobre feto sira durante tempu eleisaun – tantu nivel nasionál ka lokál, no durasaun lahanesan ho baihira mane sira mak ko’alia. Iha eleisaun uluk, ema ladún hetan informasaun hosi jornál ka Facebook no kandidatu sira ladún uza. Fatór sira ne’e halo ema barak ladún ‘haree’ lider feto sira (De Sousa 201, 22), maski sira iha abilidade no planu ne’ebé di’ak. Média sei ladún fó suporta feto nia partisipasaun; la fó sai feto nia perfíl no atividade iha televizaun ka jornál sira, ka halo kobertura ba atividade lidera feto nian tantu iha polítika, setór privadu ka vida lor-loron (De Sousa 2016, 12). Nune’e, média sosiál bele sai meus importante hodi fasilita kandidatu sira atu hato’o sira nia programa no hetan benefísiu.
Estudu Parlamentu Europeu (2013) esplika katak, média foun iha impaktu pozitivu ba feto sira-nia kbiit, fó dalan ba sira atu “halo ligasaun ho feto sira seluk, kria liña ida ne’ebé dezenvolve konfiansa, halo apelu ba feto no maluk sira seluk liu hosi forma no kestaun sira ne’ebé relevante diretamente no atrativu, no fó baze podér alternativu ne’ebé bele sai hanesan interese atu integra polítiku sira.” Komunikasaun polítika online, liu husi média sosiál, permite polítiku sira atu kontrola liu tan sira nia mensajen rasik. Analize kona-ba utiliza média sosiál husi deputadu feto sira iha nasaun 107 mós hatudu katak liu husi porsentu 85 husi membru parlamentu feto mak halo levantamentu uza média sosiál, liuliu durante períodu kampaña. Facebook mak plataforma ne’ebé ema hotu uza, no feto porsentu 90 mak partisipa iha levantamentu ne’e (EKN 2019).
Estudu sira seluk hatudu katak kandidatu balun konsege manan iha eleisaun governadór no adjuntu governadór, tanba apoia husi fatór barak maibé ida importante mak aproveita komunikasaun polítika liu husi média sosiál (Komariah & Kartini 2018, 235). Iha Timor-Leste, sei iha dezafiu ba feto hodi lori rasik programa sira no barreira seluk inklui votante sira nia preferénsia atu la hili kandidata feto. Seidauk iha relatóriu ida hatudu oinsa kandidatu sira uza média sosiál hodi hato’o sira nia programa no seidauk hatene loloos oinsá komunidade sira aproveita média sosiál durante eleisaun – maibé ne’e sai hanesan oportunidade boot. Ita sei presiza tan estudu hodi bele kompriende liu situasaun no identifika oportunidade ba oin ba feto sira, liu-liu ho estudu partisipatori ho kandidata sira.
Kandidata no lider feto nia abilidade
Organizasaun sira fó kapasitasaun oi-oin ona, hanesan ko’alia iha públiku, rezolve konflitu, igualdade jéneru no sistema polítika. ONG sira konsege atu taka media nia fallansu balu liu hosi publika kandidata sira nia perfíl no tau notísia beibeik iha media sosiál. Parte ida seluk ne’ebé susesu boot hosi 100% Ha’u Prontu no ONG seluk nia aproximasaun maka akompañamentu ba tempu naruk: antes no hafoin eleisaun, tantu manan ka lae (De Sousa 2016, 23)
Maske kandidata balu laiha nivel edukasaun ne’ebé aas, sira prontu loos atu aprende buat barak. Sira rekoñese katak media sosiál mak bele ajuda iha sira nia atividade lor-loron, inklui fasilita hasoru malu ho ema barak husi fatin-oin-oin no ema ne’ebé ita la sempre hasoru, hatudu abilidade no sai koñesidu liu. Kandidata no lider feto iha abilidade nanis ona ho hasa’e tan liu hosi programa kapasitasaun sira. Bazeia ba estudu seluk, feto sira iha nivel baze hakarak tebes atu aprende tan teknolojia.
“Agora ha’u prepara-an hela atu kompete iha kandidatu xefe suku, fahe avizu husi WA grupu ho Facebook ne’e lalais loos., se bele suporta ami hodi tuir formasaun oinsa kampaña uza média sosiál.”
Agustina Amaral Liuk (Entrevista, SSTL 2023)
Hasa’e liu tan kapasidade ho teknolojia ba feto ne’ebé lider iha nivel baze bele fó podér, kontrolu no oportunidade atu fahe ideas no foti desizaun. Sei presiza esforsu parte barak; organizasaun no ajénsia sira iha obrigasaun boot hodi fornese abilidade ne’ebé sufisiente ba feto. Presiza luta atu transforma atitude sosiedade nian hanesan organizasaun barak sei halo daudauk. Ita hatene katak feto bele matenek liu dook, maibé bainhira diskriminasaun sei eziste, barreira barak sei iha.
“Ha’u hela dook iha Lalawa Covalima, ho Facebook ho YouTube ha’u bele informa ba komunidade tomak. Média sosiál bele ajuda baihira rai udan mota boot, uza hodi hato’o ita nia programa, Bele fó tan treinamentu kona-ba oinsa uza média sosiál ho di’ak.”
Felizarda Moniz, kandidatu xefe suku. (Entrevista SSTL, 2023)
Atividade atu hasa’e kapasidade tenke bazeia ba matenek, esperiénsia no nesesidade ne’ebé iha importante loos. Tenke halo ho klaru, hanesan matadalan kona-ba oinsá atu halo interasaun ho aplikasaun sira husi media sosiál hodi promove partisipasaun proativu iha sosiedade nia laran ne’ebé mós seguru ba sira nia-an. Treinamentu bele kontribui ba igualdade iha utilizasaun no mós abilidade pesoál ida nian hodi jere teknolojia modernu.
Parte media mós sei presiza tan formasaun kona-ba igualdade jéneru, no halo kobertura ne’ebé la diskrimina kontra feto. Esforsu ne’e bele kontinua hosi sosiedade sivíl, no ba oin, bele mai hosi kandidata sira rasik ho media sai ativu liu tan.
Média sosiál bele oferese espasu ba feto no mane atu ezerse sira nia direitu ba liberdade espresaun no partisipa iha vida públiku hanesan sidadaun, maibé feto sira sei presiza iha abilidade literasia digital hodi evita husi problema oi-oin. Alende iha esforsu atu kontra violasaun no asédiu online, feto sira mós presiza suporta ho formasaun oin-oin-hodi sente livre uza média sosiál hanesan instrumentu importante ne’ebé bele fasilita servisu ba dezenvolvimentu nasionál, tanba ne’e presiza esforsu parte hotu nian liu-liu estadu atu asegura sistema sibernétika ida-di’ak hodi prevene violasaun iha média sosiál.
Konkluzaun
Dezenvolvimentu teknolojia lori influensia boot, buat barak nakfilak ba dijitál. Média sosiál iha períodu kampaña iha poténsia boot atu kobre fatin barak ho tempu ne’ebé lalais no la gasta osan.
Iha ona avansa ba igualdade jéneru iha Timor-Leste, maibé sei iha dezafiu, liu-liu iha polítika lokál. Poténsia ki’ik liu ba feto sira atu uza média sosiál hodi lori rasik programa sira la ajuda feto atu hetan susesu iha eleisaun suku. Lider ne’ebé feto sira hasoru obstákulu oi-oin no presiza meus oi-oin atu bele enfrenta.
Estudu rai seluk hatudu katak utilizasaun média sosiál fó susesu iha períodu kampaña eleitorál no iha posibilidade katak media sosiál bele sai instrumentu ida ba kandidata feto. Atu kompriende liu tan situasaun iha Timor-Leste, ita sei presiza estudu tan, liu-liu hosi kandidata sira rasik ho maneira partisipativu. Presiza halo mós estudu kle’an hodi bele kompriende liu situasaun no oportunidade (no risku) ba feto sira baihira sira uza média sosiál hodi haforsa sira nia komunikasaun polítika no dezenvolvimentu.
Treinamentu iha preparasaun ne’ebé kandidata sira simu ona ajuda tebes sira maibé sei presiza aumenta tan treinamentu ho utilizasaun media sosiál iha períodu kampaña bele ajuda liu tan. Feto sira iha nivel suku hakarak tebes atu aprende tan teknolojia, no rekoñese potensiál ba sira nia aan. Estadu no governu inklui instituisaun relevante sira presiza servisu hamutuk hodi asegura sistema violasaun iha média sosiál ne’ebé dala barak diskrimina feto.
Média sosiál sei fó dalan fasil iha komunikasaun; kandidata feto sira bele aproveita media sosiál atu promove sira nia abilidade ho lalais. Maski sei susar ba feto iha nivel suku atu hetan eleita, fiar katak ho teknolojia bele ajuda ema barak iha suku no aldeia atu koñese sira nia kandidatura.
Bibliography
AmorTimor, 2022. Husu no Hatan ho Mana Milena. [Online]
Available at: https://www.youtube.com/results?search_query=husu+no+hatan+ho+mana+milena
[Accessed 10 Jun 2023].Alam, Sukma. 2021. Penggunaan Media Sosial Sebagai Alat Komunikasi Politik. Avant Garde, Volume (09), p.69.
Apriani, Siti[Office1] [LM2] . 2022. Media Sosial Dalam Kampanye Pilkades Serentak, P.5.
Constitution of Republic Democratic of Timor-Leste-RDTL 2022
De Sousa, Francisca Susilawati 2016. Voting for Women Candidates in Village Elections, South Korea University for Women Thesis: 2018.p 3- 23
Electoral Knowledge Network (EKN) 2019. Social Media And Women’s Political Participation. [Online]
Available at: https://https://aceproject.org/ace-en/topics/ge/default
[Accessed 1 June 2023].
Febri, R., Suryanef, Hasrul & Irwan 2020. Calon Kepala Daerah Kabupaten Pesisir Selatan pada , (P. 273)
Haris, Aidil 2022. Strategi Komunikasi Politik Interaktif Di Era Virtualitas, p. 39.
International Women’s Development Agency (IWDA) & Alola, Foundation 2020. Public Perceptions Of Women’s Political Leadership In Timor-Leste, Dili: p. 30.
International Women’s Development Agency (IWDA), 2020. Women’s Pathways to Leadership: Our Pathways, Our Voice. International Women’s, p 11- 29.
Kemp, Simon, 2023. Digital 2023: Timor-Leste, DataReportal. [Online]
Available at: https://datareportal.com/reports/digital-2023-timor-leste
Komariah, Kokom. & Kartini-Dede, Sri 2018. Media Sosial dan Budaya Politik Generasi Milineal dalam Pemilu
Maia-Gloria, Study examines social media in municipal elections, Maia 2022. [Online]
Available at: https://www.independente.tl/nasionali/internet-iha-tl-lentu-no-karun-liu-iha-mundu-pm-taur-sira-naok-ita
República Demokrátika De Timor-Leste. Dekretu Lei Númeru 9/2016
Permatasari, Septaria. Fitriyah & Adnan, Muhammad 2022. Media Sosial Dalam Pemilihan Kepala Desa. Studi Kampanye Online Dan Peluang Keterpilihan, P. 15.
Qadir, Mudasir 2020. Impact of Social Media on Society particularly on Women. Shodh Sarita, 7 (26), p. 24.
Suara Timor Lorosa’e 2023. Feto Tenke Hola Parte iha Eleisaun Suku-STLNEWS. [Online]
Available at: https://stlnews.co/nasional/feto-lidera-diferente-ho-mane/
[Accessed 12 May 2023.
SSTL, 2023, entrevista ho lider feto sira, seidauk publika
Tatoli, 2022. Foin sae 80% iha kapital Dili utiliza internet ba nesesidade midia sosiál, Tatoli. [Online]
Available at: https://tatoli.tl/2022/09/03/foin-sae-80-iha-kapital-dili-utuliza-internet-ba-nesesidade-media-sosial
The Brock, 2010. Study examines social media in municipal elections, Brock University. [Online]
Available at: https://brocku.ca/brock-news/2010/10/study-examines-social-media-in-municipal-elections
[Office1]Stiti ka Siti?
[LM2]Siti









