Home EduTek KDT-TL Husu Governu Atu Rekoñese Lian Jestuál Timor Ho Lei Ofisiál

KDT-TL Husu Governu Atu Rekoñese Lian Jestuál Timor Ho Lei Ofisiál

621
0
Ema ho Defisiénsia Tilun basa liman hela (Foto David)

Reportajen David da Costa

Klibur Defisiénsia Tilun Timor-Leste (KDT-TL) husu ba governu, liu-liu Ministra Edukasaun Dulce de Jesus, atu aprezentasaun lei rekoñesimentu legal ba lian jestuál Timor-Leste nian. Organizasaun ne’e enfatiza rekoñesimentu ne’e la’ós de’it simbóliku, maibé tenke lori mudansa real ba moris ema ho defisiénsia tilun sira.

Diretora Ezekutivu Klibur Defisiénsia Tilun Timor-Leste (KDT-TL) Crisensia Madeira de Jesus, hatete, ohin loron marka momentu importante ida, validasaun ba lian jestuál ida ne’e. Maibé ida ne’e la’os de’it nu’udar pasu prosesual ida. Maibé rekoñesimentu ofisial ba lian jestuál Timor-Leste nian mak ezijénsia moris no nesesidade pratiku ba ema ho difisiénsia sira.

“Tanba ne’e ami husu Primeiru Ministru, Ministra edukasaun, no Institutu Nasional Linguistika no ami nia parseiru sira, tempu atu halo asaun ho determinasaun mak agora. Aprezentasaun lei rekoñesimentu legal ba lian jestuál Timor-Leste nian, la’ós de’it simbóliku maibé transformative,” dehan Diretora Ezekutivu Klibur Defisiénsia Tilun Timor-Leste (KDT-TL) Cricsensia Madeira de Jesus, iha salaun João Paul II Comoro, Segunda 16/02.

Nia haktuir, tanba ne’e, rekoñesimentu legál sei permite labarik ho defisiénsia atu aprende formalmente, tulun manorin sira bele uza ba hanorin no ba utilizasaun públiku, hodi asegura katak labarik no adultu ho defisiénsia tilun la hela iha kotuk.

Tanba Timor-Leste selebra progresu boot ho taxa arolamentu ba eskola bazika primaria kuaze 99.5%, ho varidade Jeneru, realidade ba ema ho defisiénsia sira aprezenta istoria ka dadus diferente sensu 2022 hatudu katak 19% de’it husi ema ho defisiénsia sira mak iha asesu ba edukasaun, lakuna boot ho 67.1 % ba ema ho defisiénsia sira. 

Maibé entre sira, maluk sira ne’ebe iha defisiénsia tilun nian mak iha númeru literasia ne’ebe maka ki’ik liu, einjeral tanba laiha lian sinal jestuál ne’ebe rekoñese ofisialmente iha Timor-Leste.

Nia esplika, iha tinan tolu ikus ne’e, Klibur Defisiénsia Tilun, halo parseria ho Asosiasaun Defisiénsia Timor-Leste, Ministeriu Edukasaun, no Institutu Nasional Linguistika. serbisu hamutuk ho komunidade defisiénsia tilun iha Timor-Leste ho apoiu tekniku husi PHD hodi dezenvolve matadalan lian jestuál Timor-Leste nian.

“Ami hamutuk lori ida idak nia koñesimentu, kultura, no esperiensia moris hodi dezenvolve matadalan lian jestuál Timor-Leste nia, lian ida ne’ebe lori dignidade, kreatividade no identidade ba ita nia sidadaun sira ho defisiénsia tilun,” nia afirma.

Nia salienta, tanba ne’e, ohin loron marka momentu importante ida, validasaun ba lian sinal Jestuál. Maibe ida ne’e la’os de’it nu’udar pasu prosesual ida. Rekoñesimentu ofisial ba lian jestuál Timor-Leste nian mak ezijénsia moris no nesesidade pratiku ema difisiénsia sira.

Tanba ida ne’e, sei fasilita labarik sira atu aprende lian jestuál husi idade ki’ik. Fasilita komunikasaun entre defisiénsia tilun no ema ne’ebe la ho defisiénsia tilun iha familia, fatin serbisu, no fatin publiku sira hotu.

Nune’e atu asegura katak labarik defisiénsia tilun sira bele asesu ba edukasaun no atinji sira nia potensia. Haburas merkadu servisu ba tradutór sinal jestuál sira. No afirma Timor-Leste nia kompromisu ba direitus umanus, inkluzaun, no dignidade ema ho defisiénsia sira nian.

“Ba ami, lian Jestuál fó lian ba ami. Rekoñesimentu fó ba ami poder. Inkluzaun fó ba ami umanidade. Hamutuk mai ita asegura katak iha Timor-Leste, laiha ema ida mak laiha lian no laiha ema ida mak ema labele haree hetan ka invizivel,’’ nia konklui.

Hatan ba prekupasaun ema ho difisiénsia nian, Ministra Edukasaun (ME) Dulce de Jesus, hatete, kontente tebes katak komunidade difikuldade tilun hakarak tuur hamutuk hodi deside ho lian jestuál ida de’it. Tanba ne’e ME hakarak fó hatene de’it, ME prontu atu halo despaxu ofisiál ida, hodi estabelese linguajen sinal ida de’it iha sistema edukasaun. 

Tanba ida ne’e importante atu la iha konfuzaun ka diskriminasaun entre labarik ida ho labarik seluk. Tanba ne’e ME ho INL sei hamutuk ho KDT-TL no sei simu esbosu ida husi KDT-TL atu nune’e bele ba aprezienta iha konsellu Ministru.

“ME ho INL sei hamutuk ho ita boot bele sira, Nune’e ami porntu simu rezultadu ida, husi servisu hamutuk ida ne’e, atu nune’e sai lei ida iha ita nia rai katak ida ne’e maka ita nia lian jestuál ofisial iha ita nia rai. No ita sei hamutuk sei ba aprezenta iha Konsellu Ministru atu nune’e ita nia baze legal ne’e bele forti liu tan,” nia afirma.

Nune’e mos, Diretora Institutu Nasional Linguistika (INL) Rossa da Costa Tilman, hatete, ema hotu hatene saida maka linguajen. Linguajen ne’e baibain ema rona, Ko’alia no hakerek. ema rona no ko’alia ne’e, baibain iha estudu linguistiku katak lapresiza regra barak naran katak ema ne’ebe ko’alia, ida rona ne’e kompriende. Maibe linguajen eskrita ne’e mak lafasil, nia presiza regra hakerek nian oioin, nia presiza formula. 

Atu nune’e ema seluk bele aprende tuir. Nia diferente ho linguajen ko’alia. Linguajen eskrita ne’e labele, uza sistema sentimentu, nia uza sistema lojika matematika nian. Nune’e ema bele haree katak sira kria formula linguajen ne’ebe sira presiza mak sei uza.

Tanba ne’e INL iha kompromisu atu fo apoiu tomak ba programa edukasaun inkluzivu, no tulun ekipa KDT-TL ho ADTL nian dezenvolve no prepara material didatiku sira ho kualidade ba nesesidade ema ho difisiénsia tilun nian iha ensinu aprendizajen iha Timor-Leste.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here