Reportajen David da Costa
Governu ohin liu husi reuniaun Konsellu Ministrus deside ona no hahú reteste fila-fali ba kadetes foun Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) hamutuk rihun sanulu resin rua atus ualu hitu nulu resin haat (12.874).
Ministru Interiór (MI) Francisco da Costa Guterres, hatete, ohin mos ko’alia ona kona-ba rekrutamentu kedetes foun PNTL nian, ne’ebe Konsellu Ministru ohin simu relatoriu husi komisaun monitorizasaun, no fiskalizasaun, Nune’e sira propoin ba governu katak presiza duni halo anulasaun ba rezultadu rekrutamentu kadetes foun ida agora ne’e.
Tanba sira hetan irregularidade barak iha prosesu rekrutamentu ne’e. No governu konkorda ida ne’e no aprova atu halo anulasaun. Maibé komisaun sira mos rekomenda katak iha fase rekrutamentu ne’e ida maka loos, ne’e maka fase insial ida prova dokumentus ne’e, komisaun sira haree ida ne’e maka loos hotu.
Maibé haree ba situasaun ne’ebe maka sira halo katak prosesu segundu tuir mai ne’e maka iha problema maka sira husu katak rekomenda hahú reteste ou hahú fila-fali ne’e ba deit ema sira ne’ebe maka liu tiha ona prova dokumentus ne’e.
“Kerdijer sira ne’e hamutuk rihun sanulu resin rua atus ualu hitu nulu resin haat 12.874, Sira ne’ebe maka liu tiha ona fase dokumentus sira ne’e maka sei ba fila fali tuir teste, mas teste ne’e,” Ministru Interiór (MI) Francisco da Costa Guterres ba jornalista sira iha palasiu Governu, Kuarta 25/03.
Nia haktuir, maibé ohin komisaun monitorizasaun no fiskalizasaun sira propoin pontu tolu mai governu ne’ebe konsellu ministru mos ohin aprova ona maka teste kulturál ne’e horsida eleminatoriu, teste psikolójika ne’e mos eleminartoriu se maka hela, hela ona no depois ikus liu maka teste saúde, ida ne’e se maka lakon iha saude kerdijer bele hetan 400 ne’ebe ida ne’e mak sei halo.
Nune’e mos Konsellu Ministru husu mos MI tenke harii fali juri foun ida, no juri foun ne’e sei komportu husi PNTL rasik, husi GNR Portugal no polisia Austaralia no mos husu Funzaun Publika nia apoiu liu-liu ba teste eskrita, ne’ebe maka sei halo siste eletroniku para se maka teste hotu nia hateten nia rezultadu nia liu ka la liu ne’e sira bele hatene ona.
Nia esplika, maibé Ministru Interiór mos hetan instrusaun atu nomeia juri foun ida, ho kompozisaun reforsada ida ne’ebé inklui entidade nasionál no internasionál sira ho kompeténsia rekoñesida, no atu kria Komisaun Supervizaun no Fiskalizasaun independente ida, ho partisipasaun parseiru internasionál sira, ho objetivu atu garante transparénsia, legalidade no imparsialidade hosi faze hotu-hotu prosesu nian.
Governu hato’o mós rekoñesimentu ba dedikasaun no serbisu ne’ebé Komisaun Monitorizasaun no Fiskalizasaun hala’o, hodi destaka ninia kontribuisaun ba salvaguarda kredibilidade instituisaun públika no direitus sidadaun sira nian.
Maibé mos ohin Konselle Minitru fó kompetensia ba Ministeriu Interior atu haree relatoriu ne’ebe maka komisaun Monitorizasaun no Fiskalizasaun detekta iregularidade iha prosesu rekrutamentu kadetes foun, atu nue’e halo investigasau ne’ebe klean.
“Ïta tenke hahú halo prosesu investigasaun klean ba kestaun balun ne’ebe maka komisaun detekta, sei harii komisaun ida depois ita haree” nia dehan.
Entertantu iha loron tolu fulan Febreiru 2026 liuhusi Komisaun Rekrutamentu PNTL públika lista jeral kandidatu foun ho total rihun sanulu resin rua atus ualu hitu nulu resin haat (12.874). Husi númeru ne’e, iha kandidatu rihun sanulu atus lima sia nulu resin hitu (10.597) mak aprovadu no kandidatu rihun rua atus rua hitu nulu resin hitu (2.277) mak la aprovadu. Maibé husi numeru aprovadu ne’e fó prioridade ba kandidatu atus haat (400) ne’ebé tuir kouta kada munisipiu mak sei ba teste médiku.










