Reportajen Joselina dos Santos
Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII), Maria Do Rosário Fátima Correia hateten, husi Komité CEDAW nota 5 lejislatura iha Parlamentu Nasional dadaun ne’e atinje feto nia partisipasaun 40% maibe iha tinan 2023-2028 feto nia mandatu tun 10% no hela deit 30%. Tanba feto kandidatura hamutuk 20 pesoás mak tuur iha Parlamentu Nasional, nune’e husu ba governu da-sia atu tau feto sira iha área estratejiku sira no labele tau iha sosiál atu nune’e iha igualdade jéneru no laiha diskriminasaun ba feto.
Tanba Ferramentu Lejislasaun adopta Lei jéneru no diskirminasaun direta no indireta iha lei no politika sira. Asesu ba justisa no sistama justisa tradisional liuhusi aselera adopsaun ba esbosu Lei Justisa Tradisionál hodi regula relasaun entre sistema justisa formál no tradisional, no asegura feto bele hili sistema justisa ne’ebé sira hakarak hodi reklama sira-nia direitu. Feto Pás no Seguransa Implementa PAN-1325 ba Feto, Pás no Seguransa no halo kooperasaun ho Organisaun Sosiedade Sivil (OSS) no asegura feto nia partisipasaun iha pás no seguransa.
“Mekanizmu Nasional atu Promove Feto Haforsa mandatu mekanizmu nasional promove feto liuhusi hasa’e rekursu umanu, finanseiru no tekniku hodi koordena politika no estratéjia ba Igualdade Jéneru (IJ) inklui orsamentu sensivel ba jéneru no asegura Grupu Traballu Jéneru implementa di’ak iha nivel nasionál no lokál, formasaun intensivu kona-ba Igualdade Jéneru ba funsionáriu/a públiku no kargu apontamentu politika sira, hasa’e kooperasaun entre SEII ho autoridade lokál no OSS”, dehan, Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun Maria Do Rosário Fátima Correia iha Salaun SEII Caicoli, sexta 09/06.
Nia dehan, Instituisaun Nasionál Direitu Umanu atu Haforsa Instituisaun Nasional Direitu Umanus hodi implementa Rekomendasaun Global Alliance of National Human Rights Institution atu hasa’e rekursu umanus, tékniku no finanseiru ba PDHJ hodi hala’o knaar ho efetivu no rekomendasaun Assembleia Jerál hodi haforsa mandatu direitu feto no anti diskriminasaun tuir Lei nú. 7/2004 atu inklui kritéria espefifiku ba selesaun no hasa’e advogadu direitu humanus.
Medidas Temporária Espesiál, adopta medidas Espesiál Temporária no estabelese alvu tuir tempu determinadu atu aselera atinjimentu ba Igudalde Jéneru ba feto no mane, liuliu feto rurál, LGBTIQ no feto ho defisiEensia ne’ebé seidauk reprezenta iha foti-desizaun, edukasaun no kampu servisu. Kolekta dadus sistemátika kona-ba data husi impaktu ba medidas temporária no inklui data hirak-ne’e iha relaóriu periódiku tuirmai.
Esteréotipu Diskriminatóriu Dezenvolve no implementa estratéjia komprensivu sira ba komunidade, lider relijioza, manorin, labarik- feto no mane, no feto no mane atu elimina estereotipu diskriminatóriu no desenvolve targetu no indikadór atu haree nia impaktu sira. Violénsia Bazeia ba Jéneru hasoru feto Amenda lejislasaun hodi kriminaliza aktu violénsia hasoru feto, fó protesaun espesial ba grupu marjinalizadu hanesan feto, hasa’e koñesimentu públiku, no asegura sobrevivente hetan suporta adekuadu.
Violénsia seksuál hasoru feto iha tempu konlfitu no reparasaun. Adopta programa nasionál reparasaun no asegura sobrevivente no sira-nia familia hetan suportu adekuadu no asegura no proteje sobrevivente husi abuzu seksual no sira-nia membru familia. Tráfiku ba feto- adota Pianu Nasional ba Kombate Tráfiku Umanu no asegura sobrevivente hetan apoio masímu liuhusi uma mahon no akonsellamentu (counceling) no programa reabilitasaun no fó apolu osamentu ba uma mahon hirak ne’ebé hani husi OSS.
Asegura kazu tráfiku uma hetan investigasaun no prosesa autor/a sira, hato’o kapasitasaun ba autor/a judisiáriu, ofisiais imigrasaun, no setor seluk hodi kombate trafiku umanu. Partisipaun iha vida politika no públiku. Hasa’e kuota ba feto, hasa’e kustu ba kampaña no kapasitasaun ba kandidatura feto atu hasa’e reprezentasaun feto iha Governu, Judisiáriu. Funsaun Públika, Servisu Estranjeiro, Akademia, Organizasaun Internasional no foti-desizaun.










