Home Notisia FOKUPERS no UN Women Kapasita Funsionáriu UNTL Hodi Prevene Asédiu-Seksuál no VBJ

FOKUPERS no UN Women Kapasita Funsionáriu UNTL Hodi Prevene Asédiu-Seksuál no VBJ

1522
0
FOKUPERS, UN Women no partisipante sira hasai foto hamutuk. [Foto: Silvino | 26.04.2024]

Reportajen Silvino Freitas

Forum Komunikasaun Feto Timor Leste (FOKUPERS) ho ajénsia internasionál nasoens unidas UN Women halo treinamentu ba dosente no pesoál administrasaun sira husi Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) hanaran kampus-seguru, atu bele iha konesimentu hodi tulun no akonsela estudante feto ne’ebé hasoru problema asediu-seksuál no Violénsia Bazeia ba Jenéru (VBJ), tanba estudante balun laiha koñesimentu no mekanizmu atu hato’o problema ne’ebé sira infrenta liga ho asediu-seksuál no violénsia bazeia ba jenéru.

Tuir Diretora FOKUPERS Maria Fatima Pereira Guterres dehan, treinamentu ne’e liga ba programa kampus seguru hodi hasae kapasidade pesoal sira iha UNTL liga ho asediu-seksuál no violénsia bazeia ba jenéru, atu responde ba asuntu sira karik akontese iha universidade, tanba UNTL hanesan universidade publiku hodi sai ezemplu ba universidade privada seluk, atu universidade publiku ne’e bele livre husi asuntu asediu-seksuál no violénsia bazeia ba jenéru, nomos universidade iha ona estrutura ne’ebé importante ba akonselamentu nune’e treinamentu ne’e bele ajuda sira hodi bele halo prevensaun diak liu ba asuntu sira ne’e.

“Kazu sira ne’e akontese tanba laiha poder ne’ebé hanesan tantu estudante no funsionáriu feto sira ne’ebé hetan ida ne’e mos seidauk pronto atu hatoo keisa tanba laiha mekanizmu atu hatoo ba se no prosesu ruma ne’ebé bele tulun no fasilita sira entaun dalaruma sira nonok liu, kauza husi buat sira ne’e dalaruma foinsae sira barak  mak lakon sira nia estudu ka hetan problema ho familia, no dosente sira la hatene atu buka tuir sira fo maneira ba sira hodi halo sira sai mesak liu tan” dehan Diretora FOKUPERS ba jornalista sira iha Farol, (26/04).

Diretora ne’e salienta liu tan katak, tuir dadus internasionál kauza husi kazu sira ne’e foinsae sira barak maka prefere atu mesak no nonok to’o afeta moras mentál no sente la prontu atu hasoru situasaun hirak ne’e maka ikus balun halakon rasik sira nia vida, dalaruma iha periodu hakerek teze akontese kazu hirak hanesan abuzu poder no dosente orientador sira ameasa atu labele informa sai ba ema ruma, nomos ema ne’ebé haree sai sasin mós la pronto atu hateten sai.

“Kazu ne’ebé akontese iha UNTL laran ne’e ami seidauk simu tanba la liu husi prosesu UNTL nian maibé ami hetan informasaun sira ne’e laliu husi prosesu formal maibé husi prosesu informal fali kolega, familia no pesoal FOKUPERS nian, ne’e laos buat foun maibé oinsa atu prevene kazu sira ne’e tanba alin feto ne’ebé hetan ne’e kazu ne’e ita nia oan, alin no feto bele mos dosente balun nia oan, maibé sira la pronto atu dehan ba nia aman tanba la hatene mekanizmu ida ne’e” dehan Diretora Maria.

Fatin hanesan, vise-dekanu Fakuldade Medisina Siensia Saude Acaçio de Jesus dehan, programa kampus seguru ne’e lao tinan 3 atu na 4 ona iha UNTL hetan apoiu husi UNWOMEN, atu kampus ne’e bele seguru ba ema hotu hotu liuliu ba estudante iha programa ne’e nia laran, liga ba asediu-seksuál no violénsia bazeia ba jenéru tanba kazu hirak ne’e sai preokupasaun ema hotu nian, estudante feto sira hetan problema sira ne’e husi sira nia kolega no dosente maibé sira la hatene dalan atu espesa hodi fo solusaun.

“ida ne’e mak servisu hamutuk entre UNWOMEN universidade liuhusi PRAPA atu fo akonselamentu no solusaun ba ita nia estudante ne’e mak iha problema, entaun kona-ba kampus seguru dalabarak laiha haris-fatin adekuadu, sira hahu harii ona haris-fatin iha fakuldade balun no forma ekipa hodi sai grupu traballu tekniku ba asuntu ne’e” dehan vise-dekanu Acaçio ba jornalista sira.

Acaçio dehan tan, estudu ne’ebé halo husi FOKUPERS hatudu maioria husi estudante ne’ebé seidauk hatene mekanizmu atu hatoo keixa, nune’e husi inisiativa husi FOKUPERS ho UNWOMEN hodi promove treinamentu no konvida reprezentante husi kada fakuldade nain 3 nune’e bele iha konesimentu atu bele sai matadalan ba estudante feto ne’ebé hasoru problema refere hodi bele fo solusaun no akonselamentu buka dalan hodi defende estudante sira, nomos bele responde ba preokupasaun publiku nian kona-ba iha universidade akontese asediu seksual ba estudante sira.

“asediu seksuál sempre akontese tanba ho liafuan de’it mos tama hotu asediu seksuál, soke ita nia estudante feto sira dalaruma la lori prosesu ne’e ba oin hodi buka dalan ne’e halo sira nonok de’it, dalaruma dosente halo ba estudante tanba estudante tauk entaun nia labele koalia sai, husi ne’e sai presaun ba nia to’o lakon estudu no izola an, tanba ida ne’e mak ita buka atu fo dalan labele fo presaun ba nia no sente seguru iha universidade” konklui Vise-Dekanu Acaçio.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here