Reportajen Silvino Freitas
Governu Timor Leste liuhusi Ministériu Saúde (MS) parseria ho ajénsia internasionál UNFPA, Australian Aid no UNICEF halo lansamentu ba sentru Kuidadus Emerjénsia obsteriku no neonatal-baziku (KEmON-B) iha postu administrativu Gleno Munisipiu Ermera, sentru ne’ebé estabelese ona sei fo atendimentu ne’ebé kualidade ba inan isin-rua no bebe hodi bele redúz taxa mortalidade no morbilidade.
Reprezentante UNFPA iha Timor-Leste, Bruce Campbell dehan, lansamentu ohin ne’e halo ona ba dala lima ona nune’e UNFPA nafatin suporta tan 22 tanba foin 5, kualidade servisu ne’e parte importante tebes iha servisu atendimentu nian inklui servisu atendimentu bai nan no oan nian, tane’e ne’e UNFPA iha nia komprimisiu bo’ot atu bele hadia kualidade servisu refere.
“liuhusi treinamentu ne’ebé UNFPA fo husi formador no espesialista sira hodi hasae kapasidade rekursu umanu ne’ebé fo atendimentu, nee mak UNFPA nia komprimisiu atu hadia kualidade servisu saúde sira nian hodi bele hatun taxa mortalidade inan nian tanba imi haree taxa mortalidade inan ho bebe nee komesa tun ona nee hatudu ema komesa hatudu servisu diak” dehan Reprezentante UNFPA iha Timor Leste Bruce Campbell, ba jornalista sira iha Gleno Ermera, (23/04).
Reprezentante UNFPA iha Timor Leste nee dehan tan, orsamentu ne’ebé apoiu hodi halo konstrusaun no sosa fasilidade saúde refere nee mak husi reabilitasaun ba fatin pur volta $50.000, nunee orsamentu ba ekipamentu saúde nomos fo formasaun ba kuaze $30.000.
Fatin hanesan Diretor Saúde Munisipiu Ermera Antonio Soares dehan, ho estabelesimentu ba sentru refere inan isin rua no bebe sira tenke mai vizita fasilidade refere, husi sentru nee pesoal saúde sira sei halo atendimentu ne’ebé kualidade no professional, tanba dadaun nee saúde sentru saúde Gleno iha parteira nain 10 mediku nain 10 no enfermeiru nain 14 iha sentru refere pronto atu halao atendimentu.
“iha rekrutamentu faze primeiru ermera hetan kolokasaun mediku parteira enfermeiru ho tekniku aliadu sira hamutuk 86, ita mos iha rekrutamentu ba autoridade munisipiu hamutuk ema 34, tanba nee ema pur volta de 120, maka pronto ona atu koloka ba sentru saúde no postu saúde sira hotu hodi troka hirak ne’ebé kontratu remata ona” dehan Diretor Antonio iha sentru saúde Gleno.
Prezidente Autoridade Munisipiu Ermera Jose Soares reforsa tan, sentru ne’ebé estabele hodi halo tratamentu bai nan isin rua sira ne’ebé atu partus nee avansu boot ba servisu saúde iha munisipiu ermera, atu evita inan isin rua tuur ahi no labarik labarik ne’ebé moris mai sira atu lakon vida, nunee husi sentru nee mak sei konrola inan sira dezde bebe iha sira nia knotak too tuur ahi.
“Professionál saúde sira nee iha kapasidade ne’ebé diak ona maibé ha’u hakarak sira bele servisu ho pasénsia ho domin atu bele atende populasaun sira tanba dalaruma ita hasoru problema iha komunidade sira nia leet, hodi halo ita la duun kontente tanba ne’e professionál saúde sira tenke trata sira ho pasénsia no domin atu sira bele kontente” dehan PAM Ermera Jose.
Entretantu Vise-ministro saúde Jose Magno realsa tan katak, programa governu ba prestasaun servisu saúde primaria saúde inan no oan sai prioridade no komprimisiu atu reduz taxa ba mortalidade inan no oan, liuhusi aumenta 70% taxa feto isin rua ne’ebé simu kuidadu pre natal sira pelumenus dala 4 durante periodu isin rua no aumenta ba 80% taxa ne’ebé hetan asitensia husi professional saúde sira, programa sira nee mos reflete ona iha planu nasionál dezenvolvimentu suku planu estratejiku seitor saúde 2011-2030.
“taxa mortalidade inan sai nafatin preokupasaun nasional maske hatudu ona redusaun maibe ita konsidera nafatin as kompara ho nasaun sira seluk, iha rejiaun soudeste asiatiku, timor leste nafatin aumenta servisu saúde kualidade ba nia povu liuhusi infraestrutura saúde ne’ebé besik liu ba komunidade no presiza iha rekursu umanu kualifikadu ba asistensia saúde” dehan vise-ministro Jose iha ninia diskursu.
Nia dehan ministeriu saúde ho nia parseiru sira hakarak apresia ba UNFPA ne’ebé hakarak servisu hamutuk ho objetivu atu hamenus taxa mortalidade no morbalidade inan no oan iha nasaun ida ne’e, komitementu nee alina ho objetivu dezenvolvimentu sustentavel UNFPA suporta barak on aba ministeriu saúde hanesan kapasitasaun no formasaun area klinika ba pesoal saúde sira no seluk tan.
“lori Ministeriu Saúde nia naran hakarak agradese ba parte hotu primeiru ba governu australia ne’ebé fo ona apoiu finanseiru, bele harii sentru ne’e iha gleno ermera atu bele garante kuidadu bai nan no bebe ne’ebé foin moris nomós sei iha tan sentru hanesan iha munisipiu sira seluk” konklui Vise-Ministro Jose.









