
Reportajen Zevonia Vieira
“Asesu di’ak ba bee moos mak sei lori impaktu positivu ba edukasaun no igualdade jéneru tanba labarik no feto sira bele uza sira-nia tempu ba objetivu sira seluk”. Embaixador Japaun
Governu Japaun inaugura sistema abastesimentu bee moos nian , liuhusi Projetu Hadi’a Kondisaun Saúde Públiku iha suku Hatulia, Postu Administrativu Hatulia, Munisípiu Ermera.
Iha serimónia ne’e Embaixadór Japaun, Tetsuya Kimura hato’o ninia parabéns ba komunidade sira iha suku Hatulia no CVTL tanba finaliza sistema abastesimentu bee moos ne’ebé ho di’ak tebes.
Liuhusi komunikadu imprensa ne’ebe Neon Metin asesu Embaixadór Japaun hato’o konaba importánsia asesu ba bee moos ne’e, “asesu di’ak ba bee moos mak sei lori impaktu pozitivu ba edukasaun no igualdade jéneru tanba labarik no feto sira bele uza sira-nia tempu ba objetivu sira seluk. Tanba nee, hadi’a asesu ba bee moos mak sei fó impaktu multiplikasaun ba setór barak, inklui saúde, nutrisaun, edukasaun no igualdade jéneru, no ami fiar katak projetu ne’e iha impaktu signifikativu ba povu no komunidade.”
Nia akresenta, “Projetu ne’e la’ós harii deit sistema abastesimentu bee moos, maibé fornese mos treinamentu konaba oinsá atu mantein sistema abastesimentu bee moos, oinsá atu prevene moras no oinsá atu responde ba dezastre sira. Aprosimasaun ne’e mak efetivu no impresivu tebes hodi hadi’a komunidade sira nia moris ein jerál iha suku ida ne’e.”
Ba projetu nee, Governu Japaun apoiu orsamentu ho montante total $84,641 (rihun ualu nulu resin haat, atus neen haat nulu resin ida dólares Amerikanu) liu husi ninia eskema ida ho naran Fundu Asistensia Seguransa Umana (GGP) ne’ebé benefisia ema hamutuk nain 500 iha suku ne’e. Projetu ne’e harii sistema abastesimentu bee moos inklui fasilitasaun treinamentu ba manutensaun sistema, saneamentu, dezastre no agrikultura iha suku refere.
Desde projetu dahuluk hahú iha tinan 2000, projetu hamutuk 132 (atus ida tolu nulu resin rua) mak implementa ona liu husi programa GGP iha Munisipiu 14. Projetu sira ne’e liu-liu fornese asisténsia ba infraestrutura komunitária sira inklui konstrusaun no reabilitasaun ba fasilidades eskola, postu saude sira no sistema abastesimentu bee moos hodi responde ba komunidade sira nia nesesidade báziku oioin iha nivel baze.
Serimonia ne’e organiza husi Cruz Vermelha de Timor-Leste (CVTL), ONG ne’ebé mak implementa projetu nee. Reprezentante sira husi Ministeriu Obras Publikas, CVTL, ofisiáis governu lokál husi autoridade relevantes no populasaun lokál sira hamutuk ho Embaixador Kimura iha serimonia refere.









