Home Notisia Survey Hatudu Ema Barak Sedauk Hatene Ezistensia no Serbisu PDHJ Durante Tinan...

Survey Hatudu Ema Barak Sedauk Hatene Ezistensia no Serbisu PDHJ Durante Tinan 20 nia Laran

1217
0
Hasai foto hamutuk iha lansamentu peskiza konaba PDHJ nia ezistensia. [Foto: Silvino | 14.08.2024]

Reportajen Silvino Freitas

Provedoria dos Direitos Humano e Justiça (PDHJ) lansa relatóriu levantamentu persepsaun públiku kona-ba servisu PDHJ nian durante esisténsia tinan 20 nia laran, nune’e husi relatóriu ne’e hatudu públiku 33.1% husi respondente maka rona no hatene kona-ba instituisaun PDHJ iha Timor-Leste no respondente 66.9% nunka rona no la hatene kona-ba instituisaun PDHJ nia esisténsia totál respondente 5487 kompostu husi feto 2422, mane 3018, LGBTIQ+ 47, Ema ho Difisénsia 192, iha munisípiu 12 no RAEOA.

Provedor Virgílio da Silva dehan, depois esisténsia PDHJ iha 2004 to’o 2024 tinan 20 nia laran públiku ho pursentu 33 mak foin hatene esisténsia PDHJ nian, nune’e halo públiku hakfodak maibé durante tinan 20 ne’e sura ho prosesu estabelesimentu edifísiu no dezafiu ba prestasaun servisu, nune’e levantamentu persepsaun ne’e korespondensia barak mak mai husi munisípiu no dook husi edifísiu no delegasaun territorial nian.

“Ami hanoin hela atu tau pontu vogal ba iha munisípiu balun iha Vikeke ho Covalima, husi parte leste nian maka mininu tebes tanda kestaun distánsia husi Baguia Vikeke Lautem atu mai iha delegasaun territorial Baucau ne’e dook ne’ebé servisu lais mamar gratuita ne’e la tama tanba sira atu mai ne’e sira tenke selu” dehan PDHJ Virgílio ba jornalista sira iha salaun CNC Balide, (14/08).

Nia dehan tan, sei iha intesiva mak intervensaun iha sosializasaun komunikasaun ho autoridade lokál sira liuliu xefe suku xefe aldeia entidade organizasaun sosiedade-sivil sira ne’ebé iha interior atu bele halo kampaña kona-ba protesaun direitu umanu nomós prpmosaun boagovernasaun nian, nune’e bele hasa’e konesimentu públiku kona-ba PDHJ, tuir fali rekomendasaun ne’ebé iha maka ho mekanizmu keixa online karik iha tinan oin maka kabu-submarinu ne’e iha ona fasilita internet la’is nune’e iha ona nesesidade atu hamosu mekanizmu keixa online.

“Populasaun sira iha area interior la presiza mai too iha delegasaun territorial atu hatoo sira nia keixa maibé sira bele halo keixa liuhusi sira nia telemovel no liuhusi hotlines sira bele hato’o keixa husi telefone direta, ida ne’e mós PDHJ prontu iha rekursu umanu atu atende 24 horas atu atende ema nia keixa” dehan Provedór Virgílio.

Nia konklui katak, prosesu investigasaun ba keixa sira ne’e naruk tebes tanba bainhira keixa tama tenke liu husi asitensia públika nian no lori ba iha diresaun investigasaun atu halo RAP(Relatóriu Avaliasaun Preliminar) hafoin lori ba komite jestaun keixa ida halo prosesu investigasaun ne’e lori tempu naruk dalaruma investigasaun ne’e lori fali ba komunidade sira dame malu tiha ona, nune’e PDHJ tenke halo revizaun hodi habadak prosesu sira ne’ebé naruk konvokatoriu no intervensaun ne’ebé lais ba investigador sira hodi halais servisu sira, dadaun ne’e PDHJ iha investigador liu 10 husi diresaun rua mak invesgasaun no monitorizasaun nian.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here