Home Analisa Aprende husi Relatoriu Global Hunger Index; Timor Leste nia Dezafiu Atuál no...

Aprende husi Relatoriu Global Hunger Index; Timor Leste nia Dezafiu Atuál no Dalan Asionável ba Oin

876
0
Quintiliano A.Belo. [Foto: Doc.privadu | 08.11.2024]

Hakerek Nain Quintiliano A.Belo

Timor-Leste hasoru dezafiu signifikativu kona-ba hamlaha no seguransa ai-han, hanesan subliña iha relatóriu ikus liu husi Índise Hamlaha Globál (GHI). Iha relatoriu nee hateten no hatuur Timor Leste nia rank 104 husi nasaun 127 ho nia valor 27.0 no klasifika entre sira ne’ebé maka hetan nível hamlaha maka’as, ho indikadór krítiku ba hamlaha hamutuk  nasaun 24, inklui Timor Leste iha mundu no premeiru lugar alarmadu kritiku ba hamlaha iha saudeste asiatico.

Avaliasaun ida-ne’e foti hosi fatór oioin hanesan; subnutrisaun, malnutrisaun infantil, no inseguransa ai-han, ne’ebé koletivamente ilustra luta sira ne’ebé populasaun hasoru daudaun. Hosi diskrisaun dadus ne’e, hau bele dehan katak Timoroan tenki esforsu extra liu tan  hodi elimina no luta hasoru;

  1. Subnutrisaun krónika. Tuir GHI, besik 15,9% hosi populasaun maka kalkula katak la hetan nutrisaun, situasaun ida ne’ebé maka kauza liuliu hosi fatór oioin ne’ebé maka iha relasaun ba malu:
  2. Pobreza: Timor-Leste iha taxa pobreza ida ne’ebé aas liu iha Sudeste Aziátiku, ho maizumenus 41% hosi populasaun ne’ebé moris iha liña pobreza nasionál nia okos. Vulnerabilidade ekonómika ida-ne e limita uma-kain sira-nia abilidade atu sosa ai-han ne ebé sufisiente no nutritivu.
  3. Asesu Limitadu ba Ai-han: Komunidade barak, partikularmente iha área rurál sira, laiha asesu ba opsaun ai-han oioin. Dependénsia ba agrikultura subsisténsia signifika katak família barak produz de’it ai-han ne’ebé sufisiente ba sira nia nesesidade imediata, ne’ebé rezulta iha ai-han ne’ebé menus durante tempu bailoron naruk.
  4. Folin Ai-han ne’ebé Aas: Instabilidade ekonómika no dependénsia ba importasaun ai-han halo folin ai-han sai volátil no dala barak la asesivel ba família sira ho rendimentu ki’ik. Impaktu husi flutuasaun merkadu globál agrava liután situasaun, tanba agrikultór lokál sira luta atu kompete ho produtu importadu sira.
  5. Malnutrisaun Infantil. Malnutrisaun infantil sai nafatin kestaun saúde públika ne’ebé krítiku iha Timor-Leste, ho taxa sira ne’ebé alarmante kona-ba labarik sira ne’ebé ladún di’ak no estraga sira:
  6. Stunting: Kuaze 46.7% husi labarik sira ho tinan lima mai kraik afetadu husi stunting, ne’ebé indikativu ba malnutrisaun krónika. Prevalénsia aas ida-ne’e reflete falta prolongada ida hosi nutriente esensiál sira durante períodu kreximentu no dezenvolvimentu krusiál sira, ne’ebé rezulta iha konsekuénsia sira durante moris tomak ba dezenvolvimentu fíziku no kognitivu.
  7. Desperdísiu: Prevalénsia husi desperdísiu, ne’ebé signifika malnutrisaun aguda, hamosu risku saúde ne’ebé maka’as ba labarik sira. Tuir dadus foin lalais ne’e, besik 8.3% hosi labarik sira ho tinan lima mai kraik maka klasifika hanesan estragadu. Kondisaun ida-ne’e la’ós de’it aumenta susceptibilidade ba infesaun sira maibé mós impede kreximentu no dezenvolvimentu, hodi hamosu problema saúde nian ba tempu naruk noebe provoka mortalidade infatil ou moris mai mate kuase 4.9% iha Timor Leste.
  8. Inseguransa Ai-han. Inseguransa ai-han iha Timor-Leste ligadu tebes ho instabilidade ekonómika no dezafiu ambientál sira:
  9. Agrikultura Subsisténsia: Númeru signifikativu hosi uma-kain sira depende ba agrikultura subsisténsia, ne’ebé maka vulnerável tebes ba mudansa klimátika, dezastre naturál sira, no infraestrutura ne’ebé ladi’ak. Tuir relatóriu barak hateten katak Timor Leste sei depende ba agrikultura subsisténsia, ne’ebé halo sira sai partikularmente susetível ba impaktu sira hosi rai-maran no desastre naturais.
  10. Produsaun Ai-han ne’ebé la konsistente: Dependénsia ba agrikultura subsisténsia dala barak rezulta iha nível produsaun ai-han ne’ebé la konsistente. Kontribuisaun mos hosi degradasaun rai, falta asesu ba fini ho kualidade, no tékniku to’os ne’ebé la adekuadu kontribui ba kolleita ne’ebé ladún di’ak. Konsekuentemente, disponibilidade ai-han bele flutua maka’as, hodi hamosu períodu eskarsedade no aumentu inseguransa ai-han.
  11. Asesu ba Merkadu ne’ebé Limitadu: Infraestrutura ne’ebé la adekuadu, hanesan estrada ne’ebé aat no fasilidade armazenamentu ne’ebé la sufisiente, komplika liután asesu ba merkadu sira. Komunidade rurál barak luta atu transporta sira-nia produtu ba merkadu urbanu, ne’ebé limita sira-nia abilidade atu fa’an surplus ai-han no aumenta sira-nia vulnerabilidade ba falta ai-han.

Realidade sira iha leten, barak liu halo komentariu negativu ate desafia relatoriu refere ho argumentu frustradu no lameresidu maibe, koalia lolos karik; Índise Hamlaha Globál (GHI) serve hanesan instrumentu krítiku ida atu sukat nível hamlaha no malnutrisaun iha mundu tomak, inklui mos alarma ba Timor Leste kona ba estatutu atuál hamlaha no fornese perspetiva multidimensionál ida kona-ba seguransa ai-han iha Timor-Leste.

Tamba ne’e, relatorio ne’e sai nudar ponto atu aranke ba Timor Leste hodi esplora dalan asionável no aprosimasaun komprensivu ba OIN hodi hasoru kauza prinsipál sira hamlaha nian, inklui hamenus kiak, hadi’a asesu ba ai-han nutritivu, no hasa’e produtividade agríkola hanesan, liuhusi dalan sira ba OIN tuir mai;

Hasa’e Produtividade Agríkola. Hasa’e produtividade agríkola importante tebes atu hadi’a seguransa ai-han iha Timor-Leste. Tuir Sensu Agrikola 2020, agrikultura emprega maizumenus 67% hosi forsa traballu, kontribui maka’as ba fornesimentu ai-han mesmu ho meius subsisténsia. Nune’e, atu rezolve hamlaha no malnutrisaun ho efetivu, hasa’e produtividade agríkola nu’udar komponente krítiku ba Estratéjia Nasionál Seguransa Ai-han nian iha Timor-Leste. Liuhusi investe iha peskiza no dezenvolvimentu agríkola no fornese ba agrikultór sira treinamentu nesesáriu, ferramenta modernu, no fini ho kualidade, nasaun bele hadi’a nia kapasidade produsaun ai-han. Ho nosaun katak intervensaun sira-ne’e bele hamosu aumentu signifikativu iha produtividade no reziliénsia, ikusmai hamenus inseguransa ai-han no apoia moris komunidade iha area rurál.

Hadi’a Asesu no Distribuisaun Ai-han. Hadi’a asesu no distribuisaun ai-han nu’udar elementu krítiku ba Estratéjia Nasionál Seguransa Ai-han nian iha Timor-Leste. Liuhusi dezenvolve infraestrutura hanesan estrada no fatin armazenamentu, governu bele hasa’e asesu ba merkadu ba agrikultór sira no garante katak komunidade sira iha asesu ne’ebé konfiável ba ai-han ne’ebé fresku no nutritivu. Liután, implementa polítika sira ne’ebé fó apoiu ba produsaun ai-han lokál bele hamenus dependénsia ba importasaun no hametin ekonomia lokál sira. Kolektivamente, esforsu sira ne’e bele hadi’a signifikativamente rezultadu seguransa ai-han no nutrisaun ba povu Timor-Leste, hodi kontribui ba nasaun ida ne’ebé saudavel liu no reziliente liu.

Promove Edukasaun Nutrisaun. Promove edukasaun kona-ba nutrisaun importante tebes ba hadi’a saúde no seguransa ai-han iha Timor-Leste. Hodi lansa programa edukasaun nutritivu bazeia ba komunidade, governu bele hasa’e konxiénsia kona-ba prátika ai-han saudavel, partikularmente ba inan sira no  papél krítiku iha nutrisaun família nian. Haburas sistema ai-han lokál liuhosi promosaun ai-horis indíjena no dieta tradisionál sira bele hasa’e disponibilidade no konsumu ai-han nutritivu. Kolektivamente, esforsu sira ne’e bele lori ba melloramentu signifikativu iha prátika dietétika, ikus mai hamenus taxa malnutrisaun no hasa’e bem-estar jerál populasaun Timor nian. Hakbiit komunidade ho koñesimentu no rekursu sira atu halo opsaun ai-han ne’ebé saudavel liu maka pasu esensiál ida ba harii nasaun ida ne’ebé reziliente liu no seguru liu ba ai-han.

Hametin Servisu Kuidadu Saúde nian. Hametin servisu kuidadu saúde nian hanesan komponente vital ida husi Estratéjia Nasionál Seguransa Ai-han nian iha Timor-Leste. Liuhosi hadi’a asesu ba servisu saúde inan no labarik nian no implementa programa triajen ba malnutrisaun, governu bele garante katak família sira hetan kuidadu médiku esensiál no apoiu nutrisionál. Inisiativa sira-ne’e importante tebes atu rezolve taxa aas sira malnutrisaun nian no haburas rezultadu saúde nian ne’ebé di’ak liu iha populasaun. Fó kbiit ba fornesedór kuidadu saúde sira no utiliza rekursu komunidade nian bele hasa’e efikásia, ikusmai kontribui ba Timor-Leste ida ne’ebé saudavel liu no reziliente liu. Hodi fó prioridade ba kuidadu saúde iha luta hasoru malnutrisaun, nasaun bele foti pasu signifikativu sira hodi atinji seguransa ai-han ba tempu naruk no hadi’a saúde públika.

Haburas Dezenvolvimentu Ekonómiku. Haburas dezenvolvimentu ekonómiku nu’udar komponente vital ida husi Estratéjia Nasionál Seguransa Ai-han nian iha Timor-Leste. Hodi promove kriasaun empregu no atividade sira ne’ebé hamosu rendimentu, partikularmente iha área rurál sira, governu bele hasa’e kbiit sosa uma-kain sira-nian no hamenus nível pobreza nian. Fó apoiu ba empreza ki’ik sira no kooperativa sira bele hametin liután ekonomia lokál sira no hadi’a seguransa ai-han. Hodi investe iha empoderamentu ekonómiku komunidade sira nian, Timor-Leste bele harii sosiedade ida ne’ebé reziliente liu no ekipadu di’ak liu atu kombate hamlaha no malnutrisaun. Inisiativa sira-ne’e la’ós de’it kontribui ba seguransa ai-han imediata maibé mós estabelese baze ba kreximentu ekonómiku ne’ebé sustentável no hadi’a kualidade moris ba sidadaun hotu-hotu.

Atu implementa estratéjia sira-ne’e presiza kolaborasaun entre governu, organizasaun naun-governamentál sira, no komunidade lokál sira hodi kria sistema agríkola ida ne’ebé sustentável ne’ebé bele hatán ba nesesidade populasaun Timor-Leste nian ne’ebé aumenta daudaun.

“Mai Hamutuk Eradika Hamlaha no Elimina Egosetoral Iha Timor Leste”

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here