
Reportajen David da Costa
Relasiona ho eviksaun ne’ebe maka governu hala’o liuhosi Sekretáriu Estadu Asuntu Toponomia organizasaun Urbana (SEATOU) Iha Kapital Dili ne’e, Judicial System Monitoring Program (JSMP) apela entidade no autoridade sira ne’ebé iha papél institusionál hodi proteze no defende direitu umanu hanesan PDHJ no Instituto para a Defesa dos Direitos da Criança (INDDICA) no instituisaun relevante sira seluk, proativu iha terrenu hodi halo kordenasaun no hola medida nesesáriu sira imidiatu atu prevene poténsia risku ba violasaun ka irregularidade sira.
Iha komunidadu Imprensa ne’ebe Neon-Metin ohin asesu husi pagina ofisiál JSMP hateten katak, Prosesu eviksaun tenke reflete tuir lei no JSMP apela atu kontinua promove diálogu entre Governu no komunidade afetadu sira hodi hetan entendimentu no solusaun ne’ebé apropriada, mútua no asegura katak atuasaun sira la ultrapasa limete ne’ebé lei haruka. JSMP hanoin katak diálogu no komunikasaun regulár no intensiva mak nu’udar meiu própriu no ideal liu hodi hetan entendimentu no solusaun pasífiku entre Governu no komunidade afetadu sira. Ida-ne’e importante atu la hamosu atuasaun ne’ebé hakanek direitu naturál sidadaun nian ba hetan tratamentu ne’ebé dignu no justu no la impede ezersísiu ba direitu fundamentál sira seluk hanesan edukasaun no saúde.
“JSMP fiar katak bainhira prosesu hotu trata tuir lei, sei promove krebilidade no autoridade Governu no hametin konfiansa públiku ba Governu, evita no minimiza reazen no protestu la nesesáriu sira hosi afetadu sira, no mós prevene risku potensiál ba irregularidade no efeitu seluk ba feto no labarik no ferik katuas sira, prevene distorsaun ba informasaun ne’ebé benefísiu interese partikulár ruma no interese irelevante sira seluk”, dehan Diretora Ezekutiva JSMP Ana Paula Marçal iha komunikadu Imprensa ne’ebe Neon Metin asesu ohin, Tersa 14/01.
Iha komunikadu ne’e hatuir, Iha rejime Estadu direitu demokrátiku sira ezije elementu ka ofisiál Estadu no entidade públiku sira tenke atua no ezerse kompeténsia iha maneira ida ne’ebé tuir lei no asegura katak intervensaun no atuasaun sira iha dentru no limite ne’ebé lei prevee. Ida ne’e importante la’os de’it atu hetan apoiu, kolaborasaun volountáriu hosi parte interesadu sira, hetan apresiasaun hosi públiku no kredibilidade iha atuasaun sira, maibé atu evita no minimiza espasu ba reazen no protestu sira ne’ebé la nesesáriu.
JSMP konsiente katak Governu iha kompeténsia tuir lei atu halo jestaun ba domíniu públiku no privada sira ba interese koletiva ka interese komún, maibé mós Governu iha devér atu asegura katak prosesu hotu tenke tuir lei. Ne’e prinsipalmente atu asegura katak entidade relevante sira kumprimenta ka halo tuir pasu administrativu sira hotu ne’ebé lei hatuur, inklui atu halo tuir garantia sira ne’ebé lei estabelese iha rejime jurídiku espropriasaun nian.
JSMP kumpriende katak iha okaziaun balun Governu presiza ezerse kompeténsia koersiva atu impoin autoridade no implementa lei, maibé Governu tenke iha fleksibilidade no haree mós ba iha realidade katak povu afetadu sira maioria nia kapasidade no koñesimentu ne’ebé limitadu. Ida-ne’e ezije governante sira atu iha sensibilidade extra no esplora opsaun alternativa no, kreatividade hodi ajusta no reflete ba situasaun hirak ne’e. Tanba ne’e, JSMP fiar katak aprosimasaun liuhosi diálogu nu’udar meiu ida efetivu liu atu promove komunikasaun no entendimentu entre Governu no komunidade afetadu sira.
“Diálogu ne’e bele introdús no aprezenta liuhosi forma no estratéjia oioin. Purzemplu alende liuhosi fórum aberta no direta ho komunidade afetadu sira, bele mós transmite liuhosi pamfletu, ka liuhosi meiu komunikasaun sosiál sira seluk no anúnsia iha sentru informasaun públiku sira, mídia elektrónika no espasu sira ne’ebé bele garante katak informasaun sira to’o ba komunidade mantein kredivel, autêntiku no lakotu no la hetan distorsaun iha dalan klaran. Informasaun hirak ne’e bele mós inklui dadus kona-ba afetadu sira ne’ebé hetan ona indemnizasaun no sira ne’ebé seidauk, atu nune’e bele fasilita ekipa sira iha terrenu atua ho rigór, apropriadu no ba loos ninia alvu,” Iha komunidadu ne’e esplika.
Iha komuniakdu ne’e mos explika katak, Iha Lei N. 8/2017 kona-ba Lei Expropriasaun ba Utilidade Públika, hatuur ona prinsípiu báziku sira atu guia no orienta entidade relevante sira atu respeitu no asegura katak atuasaun sira ne’e kaer-metin ba prinsípiu legalidade, justisa, igualdade, proporsionalidade imparsialidade no boa-fé.
Aleinde ne’e, lei ne’e ezije entidade relevante sira tenke kumprimenta prosedimentu espropriasaun ne’ebé inklui informasaun ba aktu espropriasaun nian, iha planeamentu projeitu, estudu kona-ba impaktu sosiál no planu realojamentu provizóriu ba afetadu sira. Partikularmente iha Artigu 9 hosi lei referidu, destaka dever entidade responsável sira ne’ebé intervein iha prosesu, tenke asegura katak, durante implementa prosesu espropriasaun, sei foti medida nesesária hotu-hotu atu fó-hatene interesadu ka komunidade afetadu sira kona-ba sira-nia direitu ne’ebé inklui direitu atu konsulta, direitu ba indemnizasaun antes eviksaun, fatin ba realojamentu temporáriu, no hetan reprezentasaun hosi advogadu ka aprezenta rekursu administrativa no judisiál kona-ba desizaun relevante sira relasiona ho prosesu ne’e bainhira sira sente la justu ka prosesu ne’e la tuir lei.
JSMP fiar metin katak bainhira prosesu hirak ne’e halo-tuir faze no pasu hirak ne’ebé lei estabelese, Governu sei goja elojia no apresiasaun hosi públiku no inklui komunidade afetadu sira.
JSMP apela entidade no autoridade sira ne’ebé iha papél institusionál hodi proteze no defende direitu umanu hanesan PDHJ no Instituto para a Defesa dos Direitos da Criança (INDDICA) no instituisaun relevante sira seluk, proativu iha terrenu hodi halo kordenasaun no hola medida nesesáriu sira imidiatu atu prevene poténsia risku ba violasaun ka irregularidade sira.
Iha ambitu ida-ne’e, Ministériu Solidaridade Sosiál, Ministériu Edukasaun, Sekretáriu Estadu ba Igualdade tenke hola papél ativu hodi responde ba efeitu sira ne’ebé akontese durante atuasaun iha terrenu.








