Reportajen David da Costa
Provedór Direitu umanus no Justisa (PDHJ) husu ba iha Ministériu Edukasaun (ME) atu integra lingua jestual no letra Braille iha kurikulu edukasaun Timor nian, Tanba ida ne’e importante ba ema hotu atu aprende hodi bele halo komunikasaun ba ema ho defisiénsia sira.
Provedór Direitu umanus no Justisa (PDHJ) Virgílio da Silva Guterres hateten, Ministériu Edukasaun tenke integra ona lingua jestual no letra Braille ne’e iha kurríkulu edukasaun ninia, tanba lingua jestual no letra Braille ne’e importante ema hotu bele aprende.
“Diretór Nasionál edukasaun inkluzivu i asaun sosial eskolar iha ne’e, hakarak rekomenda integra formasaun lingua jestual ho Braille ne’e iha ita nia materia eskola nian,” dehan Provedór Direitu umanus i Justisa (PDHJ) Virgílio, Bainhira Partisipa iha Simulasaun kona-ba Informasaun no Teknolójia Apropriadu ba ema ho difiséinsia matan iha Salaun São João Paulo II Comoro, Sexta 7/02.
Nia esplika, Atu integra lingua jestual no letra Braille iha kurikulu edukasaun ne’e, la’os atu hanorin ba Ema ho difiséinsia deit, maibé ema ne’ebe maka la ho difiséinsia mos bele aprende, tanba loron ida ema hotu sai ferik no katuas, sira mos bele uza letra Braille ne’e hodi bele lee no ema la ho difiséinsia mos bele uza lian jestual hodi komunika ho maluk sira ne’ebe difiséinsia iha ko’alia.
“Tanba loron ida, ita hotu katuas ferik difiséinsia matan no difiséinsia fisiku hotu. Ne’ebe to’o tempu ne’ebá sei ita matan labele lee ona ita bele lee ho Braille ou ida fali mos hanesan tanba ita nia familia balun difiséinsia matan difiséinsia iha ko’alia, entaun ita aprende atu bele komunika ho ita nia maluk sira”
Tanba antes ne’e mos Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão husu para atu integra materia Filosofia iha ensinu eskolar ninia, ida ne’e di’ak tebes, maibé PDHJ ninia proposta maka integra mos sistema Braille nian ho lingua jestual iha materia edukasaun.
“Tamba ida ne’e maka ha’u rekomenda hela ba Ministeiru Edukasaun (ME) atu integra materi lingua jestual ho Braille ne’e ba iha kurikulu edukasaun nian,” Nia rekomenda.
PDHJ iha kompremetidu nafatin atu kopera organizasaun ne’ebe maka foka ba asuntu difiséinsia ninia nomos ajensia internasional sira no Embaixada sira atu ko’alia kona-ba oinsa hamutuk hodi halo esforsu hodi garante objetivu dezenvolvimentu sustentável ba ema hotu, liu-liu ba ema ho difiséinsia sira.
Hatan ba rekomendasaun husi PDHJ, Reprezentante Ministeiru Edukasaun (ME), Diretór Nasionál Edukasaun Innkluzivu i Asaun Sosiál Eskolar, Fernando Soares, hateten, Rekomendasaun sira husi parte hotu-hotu ne’e di’ak ba atendimentu publiku liu-liu ba iha prosesu ensinu sira ba iha jerasaun nasaun ne’e ninia, espesialmente ba labarik sira ne’ebe maka iha nivel ensinu pre-eskolar to’o iha ensinu sekundáriu sira.
Tanba ne’e Ministériu Edukasaun sei iha revisaun ba kurríkulu ensinu nian, oinsa maka bele haree hodi bele enkaixa lingua jestual no letra Braille ne’e ba iha kurríkulu edukasaun nian iha ensinu pre-eskolar no to’o iha ensinu sekundáriu sira.
“Depois ida ne’e ami sei hato’o ba iha Ministra Edukasaun atu kordena ho parte kurikulu Ministeiru Edukasaun nian, iha diresaun ne’ebe maka reponsabilidade ba kurikulu, atu nune’e haree tok oinsa mak iha mekanizmu ne’ebe di’ak para maiszumenus ita bele enkaixa iha kurikulu ensinu Basiku sira nian,” Nia dehan.
Nia Salinenta, maibé ida ne’e sei halo kordenasaun ba parte hotu-hotu, atu nune’e bele uha dezisaun ne’ebe koletivu ba meloramentu kualidade ensinu edukasaun iha Timor-Leste.









