Reportajen David da Costa
Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011 to’o 2030 la’os deit planu Governu ida nian, maibé sai hanesan legadu koletivu Nasaun tomak nian ne’ebe orienta polítikas públikas, reformas institusionais no investimentos estratéjikus atu asegura kontinuidade dezenvolvimentu Timor-Leste, maski hasoru dezafius ekonómikus, sosiais no ambientál iha dékada ida ho balun ikus ne’e.
Primeriu Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão, Relatóriu Monitorizasaun kona-ba Progresu Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) tinan 2011-2030. PED halo ho kompromisu husi Estadu, no tanba siklus polítikus. Dezde 2011, mak kuadru estruturante ida ne’e orienta polítikas públikas ho reformas institusionais, investimentos estratéjikus ho asaun koordenada entre Governu, parseirus dezenvolvimentu, setor privadu ho sosiedade sivíl.
“Uluk ha’u simu responsabilidade atu lidera nia formulasaun inisial ho faze oioin iha nia implementasaun. Tanba ne’e mak, ha’u konsidera PED la hanesan planu Governu ida nian, maibé hanesan legadu koletivu Nasaun tomak nian,” dehan PM Xanana bainhira halo iha nia Diskursu iha Enkontru anuál ho Parseiru Dezenvolvimentu Timor-Leste (TLDPM), Iha Ministériu Finansas Segunda 25/05.
Nia esplika, ninia kontinuidade, iha diferentes ezekutivus (ka, governus) hatudu maturidade institusional ho konxiénsia katak dezenvolvimentu ezije vizaun, koerénsia ho persisténsia.
“Iha dékada ida ho balun, dezde aprovasaun PED, ita hasoru xokes ekonómikus globais, eventus klimátikus extremus, presoens sosiais no demográfikas ho transformasoens iha kontextu rejional no internasional. Maibé iha faze hirak ne’e, PED oferese estabilidade, katak, permite ajusta dalan, no ita nunka lakon iha dalan,” nia dehan.
Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku ohin sei aprezenta Relatóriu Monitorizasaun kona-ba Progresu PED. Relatóriu ne’e hanesan ezersísiu ida kona-ba transparénsia, responsabilidade polítika ho aprendizajen institusional, prinsípius ne’ebe reje Governu ida ne’e.
“Ita sei haree katak maski halo ona avansus importantes, maioria metas previstas iha PED seidauk alkansa. Tanba ne’e, to’o 2030, ita tenke foka liu ba oinsá aselera nia implementasaun no transforma progresu iha rezultadus ne’ebe bele sukat iha ema hotu nia moris,” nia subliña.
Relatóriu ida ne’e koloka kestaun ida ne’ebe labele ignora: se dehan katak implementa daudaun PED, Governu ho parseirus razaun tansá mak seidauk atinje meta barak?
“Ida ne’e mak ha’u husu ba imi hotu, reflesaun ida ne’ebe ita halo hamutuk kona-ba ita nia responsabilidade komún atu korrije dalan implementasaun,” nia afirma.
Governu asume agora kedan kompromisu atu konduz última faze implementasaun ho dixiplina, responsabilidade boot liután no foku iha rezultadus.
Maibé ida ne’e sei halo liuhusi Planeamentu ba Médiu Prazu 2027-2030, ne’ebe konsiste husi roteiru ida atu: Atinje estatutu hanesan país ho rendimentu médiu-altu; Diversifika ekonomia naun-petrolífera (ne’e mós liuhusi ekonomia azul); Promove kreximentu inkluzivu liu; Reforsa kapital umanu; Hametin reziliénsia institusional; no Tranzita hosi modelu ne’ebe hatuur iha despeza públika ba modelu ne’ebe impulsiona (ka, dudu) ho produtividade no investimento privadu.
“Konkretamente, ha’u husu ba imi atu uza dadus husi Relatóriu kona-ba Monitorizasaun PED hodi avalia meta sira ne’ebe seidauk kompletu, ou mezmu ne’ebe la bele alkansa, no hodi nune’e, hahú husi ne’e, define katak estratéjias kooperasaun tenke afina didi’ak atu ita hetan hamutuk rezultadus konkretus,” nia hatete.
Lakunas no Konstranjimentus Presiza Resolve Atu Atinje Metas Nasionais 2030
Xefe Governu ne’e hatete, rekoñese lakunas ho konstranjimentus ne’ebe identifika ona iha relatóriu, fundamental atu atinje metas kuantifikadas ba 2030.
“Área prioritária lima ne’ebe Governu identifika ona, no 10 intervensoens emblemátikas ne’ebe ita hakarak konsentra esforsus ho parserias (Ministru mak sei explika), ne’e mak ita nia roteiru foun,” dehan Xefe Governu.
Xefe Governu ne’e, afirma “Ha’u fiar katak kualker Governu só bele sai forte bainhira nia ukun ho baze iha kooperasaun boot”.
Tanba iha aliansa estratéjika ho parseiru dezenvolvimentu sira no mós ho sosiedade sivíl, hodi Governu hetan nia lejitimidade boot liu, koñesimentus ho kompeténsias koletivas ho kapasidade real atu transforma país.
Adezaun Ba ASEAN: Integrasaun Rejional Hodi Servisu Ba Dezenvolvimentu Nasional
Xefe Governu ne’e haktuir, adezaun Timor-Leste iha ASEAN, formaliza ona iha 47.ª iha simeira Kuala Lumpur, iha fulan outubru liuba, ne’ebe reprezenta tan marku istóriku ida iha Timor nia dalan naruk iha tinan ruanulu-resin-haat laran hanesan Estadu independente.
“Konkista ne’e hanesan rezultadu husi prosesu naruk ida iha preparasaun interna, husi diálogu franku ho ita-nia viziñu ho parseiru sira, no kompromisu metin ida ho valores, regras no mekanizmus ne’ebe estrutura komunidade rejional Sudeste Aziátiku,” Xanana dehan.
Tanba dezde 2002, mak adezaun iha ASEAN hanesan aspirasaun estratéjika ida ne’ebe partilla husi diferentes jerasoens lideransas nasionais no ne’ebe kuda metin iha i povu nia vontade atu promove paz ho estabilidade, inklui ho viziñu sira ne’ebe besik liu.
Ba timoroan sira, pertense ba ASEAN la signifika de’it tama iha espasu jeopolítiku no sosioekonómiku ida. Maibé atu hola parte “família umana” boot ida, ne’ebe iidentifika an ba no ne’ebe Timor hakarak moris no prospera hamutuk.
ASEAN la hanesan de’it plataforma privilejiada ida hodi hakle’an Tiimor nia integrasaun ekonómika, diversifika komérsiu ho investimentu, moderniza infraestruturas, fomenta kualifikasoens no kria empregu ba joven sira.
“Hanesan mós oportunidade di’ak ida atu ita defende ita nia identidade, ita nia kultura ho ita nia meiu ambiente, liuliu mariñu,” nia dehan.
Nia esplika, hanesan oportunidade, iha tensaun jeopolítika laran, atu hamutuk halo esforsus hodi hasoru dezafius globais boot, husi seguransa rejional ba seguransa alimentar, enerjétika, tekonolójika no klimátika.
Aumentu presus kombustíveis hatodan liután inseguransa alimentar, liuliu iha paízes importadores hanesan Timor-Leste, ne’ebe tenke responde ho programas apoiu ba produsaun agríkola, enkuantu apela mós ba ASEAN atu reforsa sistemas alimentares rezilientes, sustentáveis no asesíveis ba hotu-hotu.
Nia subliña, husi sorin seluk Timor-Leste empeñadu ona atu dezenvolve nia setor enerjétiku no petrolíferu hodi kontribui ba seguransa enerjétika koletiva ASEAN nian. objetivu komún mak atu harii sistema enerjétiku ida ne’ebe seguru, diversifikadu no sustentável liu ba rejiaun.
Seguransa ema nian, hanesan pilar sentral ida hotu ba ASEAN, ne’e mak krusial tebes ba dezenvolvimentu Timor-Leste. Maibé país hanesan mós “juntas” ida ne’ebe sustenta pilar ne’e. Só liuhusi kooperasaun di’ak entre país sira iha rejiaun ne’e mak bele proteje sidadauns ASEAN husi krizes externas no kombate, ho respostas koordenadas, krime tranznasional, tráfiku ema ho cibercrime, ameasas ne’ebe estraga estabilidade rejional, enfrakese Estadu direitu no kompromete dezenvolvimentu sustentável.
“Ita la bele ko’alia kona-ba seguransa sidadauns ASEAN, se la ko’alia kona-ba alterasoens klimátikas. Ita nia rejiaun vulnerável tebes, liuliu ba xeias, bailoron naruk, tempestades tropikais, nível tasi sa’e ho degradasaun Ambiental,” nia hatete.
Tanba fenómenu hirak ne’e mak ameasa ema nia moris, meius subsisténsia ho fontes alimentares. Obriga dezlokasoens internas ho transfronteirisas no aumenta risku husi tensoens sosiais no konflitus.
Ha’u fiar katak investe iha adaptasaun no reziliénsia, iha infraestruturas seguras, iha sistemas alerta prekose iha modelus dezenvolvimentu sustentável, hanesan ezemplu ekonomia azul, hanesan mós investe iha seguransa ema hotu nian,” nia afirma.
Tanba ne’e, liu husi mekanizmus ASEAN nian hotu hetan protesaun di’ak liu. Liu husi kompromisus polítikus ho mekanizmus permanentes hanesan partilla informasaun, prevensaun ho resposta konjunta, mak bele prepara-an di’ak liu atu hasoru adversidades (ka, problemas) no garante futuru reziliente.
Halo parte ASEAN hanesan ona ezersísiu konstante ida kona-ba kompromisu, responsabilidade ho asaun koordenada. Experiénsia Timor-Leste nian iha ámbitu direitu internasional, rekonsiliasaun ho diálogu nasional no internasional, no mós kooperasaun ho parseirus bilaterais no multilaterais, hanesan mais-valia únika ida, ne’ebe hatudu liuhusi konstrusaun instituisoens demokrátikas, sosiedade sivíl ida ne’ebe dinámika no ho kultura debate públiku ne’ebe reflete, ho forma konkreta, liberdade ne’ebe hetan ho sakrifísius boot.
“Presizamente ho experiénsia akumulada ne’e, ho tan vitalidade husi ita nia juventude o kompromisu atu konsolida instituisoens firmes, abertas no inkluzivas, mak ita hakarak servisu ba ita nia komunidade rejional iha ASEAN laran. Tanba ne’e, ita hatene katak ita bele kontinua sura ho ita nia parseiru dezenvolvimentu sira, tanba vitória Timor-Leste nian ne’e, hanesan mós vitória ida tan iha kooperasaun internasional. Timor-Leste la mesak iha “Karta ASEAN”. Apoiu husi ita nia parseirus iha adezaun ba ASEAN, la hanesan de’it nota rodapé ida,” Xanana dehan.
Timor kontinua presiza apoiu ne’e atu bele hasoru responsabilidades foun, ne’ebe inklui maior dixiplina institusional, maior koerénsia iha polítikas, maior kapasidade ezekusaun ho diplomasia ida ne’ebe preparada no profisional. Timor kontinua presiza apoiu ne’e ba formasaun kuadrus no ba kapasitasaun jovens, futurus líderes país no rejiaun nian.
No mós, tanba hatenek katak bele konta ho solidariedade ho apoiu inkondisional husi parseiru sira, mak Timor-Leste sente katak bele simu Prezidénsia ASEAN nian, iha 2029.
“Mai ita halo istória hamutuk fila fali! Mai ita hatudu ba mundu, dala ida tan, katak ita nia reziliénsia supotra ita nia frajilidades. No atu ita nia asaun koordenada bele suporta kualker obstákulus ba dezenvolvimentu sustentável,” nia konklui.










