Hakerek nain; Quintiliano Afonso Belo
Tinan 2026 marka pontu virajen estratéjiku ba Timor-Leste. Aleinde tinan ne’ebé krusiál iha loron jornada preparasaun Orsamentu Estadu-OGE 2026 iha presaun fiskál ne’ebé aparente ba beibeik, tinan ne’e sai mós momentu importante tanba Timor-Leste selebra ofisialmente nia estatutu nu’udar membru plenu ASEAN nian. Iha euforia selebrasaun ida-ne’e nia leet, Governu adota lema: “Optimiza Rezultadu sira ho Gastu Realístiku.” Fraze ida ne’ebé rona matenek, inspiradór, no mós esperansa. Maibé, pergunta maka: fraze ne’e reflete duni kompromisu atu desmantela abut sira husi problema orsamentasaun nian iha nasaun ne’e, ka hanesan de’it titlu iluzasaun iha parade aprezentasaun PowerPoint nian?
Durante tinan 23 nia laran, ita-nia sistema orsamentasaun nasionál dala barak dadur iha siklu promesa sira lahó realizasaun, planu lahó ezekusaun, no gastu lahó rezultadu klaru. Moras króniku sira hanesan planeamentu trans-setoriál ne’ebé fraku, implementasaun orsamentu ne’ebé sempre tarde, kapasidade institusionál ne’ebé ki’ik, no responsabilidade públika ne’ebé mínimu kontinua mosu beibeik no nunka hetan tratamentu loloos. Tamba ne’e iha kontestu ida-ne’e, diskursu kona-ba “gastu realista” labele para hanesan retórika normativu, maibé tenki sai hanesan baze ba reforma estruturál ne’ebé boot no fo dunik impaktu. Se lae maka, ita aumenta de’it slogan ba lista naruk ho ambisaun mamuk hodi la konsege muda realidade hanesan tinan sira antes akotense.
Timor-Leste tama fase krusiál iha jestaun finansas públika. Dependénsia ne’ebé kontinua aas ba Fundu Petrolíferu hanesan fonte prinsipál ba reseita estadu nian, fó sinal alarme kona-ba sustentabilidade fiskál btea mpu naruk. Realidade ida ne’e ezije governu atu sai matenek, sukat liután no fó prioridade ba reforma, iha formulasaun no implementasaun despeza públika. Maski iha esforsu atu hetan reseita alternativa, reseita naun-petrolíferu seidauk too atu substitui dependénsia seitor petróliu nian. Nufin, Timor-Leste enfrenta risku dupla: primeiru, seidauk iha klaridade nasional ka konsensus estratéjiku atu implementa politika diversifikasaun ekonomia ne’ebé konkreta no sustentável; segundu, kapasidade ténika nivel setorial limitadu, atu hetan no kolekta reseita sira ne’ebé potensial, tuir plano estratéjiku no orientasaun governu nian.
Tinan-tinan, dokumentu orsamentu estadu prepara ho entusiasmu boot. Governu submete narrativa orsamentu nian ne’ebé dala barak uza termu normativu sira hanesan “pro-povu”, “sustentável”, “transformativu”, no agora “realista”. Maibé, esperiénsia hatudu katak iha lakuna ne’ebé persistente entre planu sira no realizasaun. Purezemplu: Reforma estruturál sira la konsistente. Polítika barak maka ba tempu badak no muda depende ba figura polítika ne’ebé kaer knaar. Koordenasaun entre ministériu sira menus. Laiha sistema entre setór sira ne’ebé efetivu atu aliña programa no atividade sira ne’ebé iha prioridade. No Implementasaun projetu dalabarak tarde. Atrazu iha determinasaun regulamentu tékniku, konkursu, no mekanizmu aprovizionamentu halo orsamentu la absorve ho loloos.
Prinsípiu “gastu realistiku” la’ós de’it ajusta númeru sira hodi hamenus défisit. Ida-ne’e reflete aprosimasaun estratéjiku ba jestaun osan públiku nian ho pré-rekizitu oioin: Orsamentu bazeia ba rezultadu. Orsamentu la determina de’it husi ezijénsia sektorál, maibé husi programa nia abilidade atu prodús mudansa loloos. Efisiénsia iha kada etapa gastu nian. Hahú husi planeamentu, implementasaun, to’o avaliasaun, despeza estadu tenke jere ekonomikamente no iha impaktu másimu. Transparénsia no responsabilizasaun. Públiku tenke asesu ba informasaun kona-ba oinsá uza orsamentu no nia rezultadu sira. Kontrolu internu ne’ebé maka’as. Auditoria interna no esterna tenke hametin hodi garante katak laiha estraga no fuga fundu públiku. Partisipasaun públiku. Povu tenke envolve la’ós de’it nu’udar benefisiáriu, maibé nu’udar monitor no asesór ba efikásia orsamentu nian.
Tinan ASEAN: Selebrasaun ka Teste ba Prontidaun? Tinan 2026 sai mós momentu estratéjiku tanba Timor-Leste selebra ofisialmente ninia adezaun nu’udar membru plenu ba ASEAN. Ida-ne’e la’ós selebrasaun diplomátiku de’it. ASEAN nu’udar komunidade ho padraun governasaun ne’ebé aas. Nasaun membru sira presiza hatudu efikásia governu nian, dixiplina fiskál, efisiénsia burokrátiku, no kompetitividade ekonómika.
Hamutuk iha ASEAN signifika katak Timor-Leste tenke hahú hanoin no atua hanesan ho nasaun membru sira seluk. Ne’e signifika: Planeamentu no implementasaun orsamentu labele arbiru deit. Reforma burokrátika la’ós ona opsaun ida, maibé nesesidade ida. No Foti desizaun bazeia ba dadus no avaliasaun hanesan obrigasaun ida. Tanba ne’e, OGE 2026 hanesan ita-nia teste dahuluk iha rejiaun nia matan. Ne’e hanesan espellu ida: Timor-Leste prontu atu sai membru ASEAN iha substánsia, la’ós de’it iha símbolu.
Tanba ne’e, atu garante katak OJE 2026 la’ós de’it retórika ka formalidade, maibé bele hatán duni ba nesesidade dezenvolvimentu fundamentál sira, presiza hakat estratéjiku no sukat iha área prioridade lima: a) Reforma Planeamentu Orsamentu. Orsamentu estadu tenke moris husi mekanizmu planeamentu integradu, bazeia ba evidénsia ne’ebé iha relasaun direta ho prioridade dezenvolvimentu nasionál. Ministériu no instituisaun ida-idak tenke bele tradús alvu makro sira-ne’e ba programa serbisu sira ne’ebé reál, bele sukat no bele avalia. b) Profisionalizasaun Burokrátika. Birokrasia tenke harii iha meritokrasia, kompeténsia, no integridade ne’ebé aas. Reforma ida ne’e mós presiza garante padraun serbisu adaptativu no kooperasaun inter-setoriál, atu nune’e bele garante implementasaun orsamentu ne’ebé efisiente no ho impaktu. c) Hametin Monitorizasaun no Avaliasaun (M&E). Avaliasaun la’ós de’it kona-ba relatóriu númeru, maibé kona-ba avalia efeitu sira no susesu husi polítika ida-idak ne’ebé implementa. d) Desentralizasaun no Hametin Poder Lokál. Agora daudaun, desizaun estratéjiku barak liu mak sentralizadu iha Dili, hodi halakon oportunidade ba rejiaun sira atu buras tuir sira-nia nesesidade espesífiku. Tanba ne’e, delegasaun autoridade orsamentu no implementasaun ba nivel lokal tenke hametin, akompaña ho fornesimentu kapasidade téknika no mekanizmu responsabilizasaun ne’ebé klaru. e) Partisipasaun Públika Signifikativa. Involvimentu komunidade nian laos kestaun formalidade, maibe hari kontrolu konjuntu no habelar lejitimidade orsamental. Partisipasaun públika eleva nivel simbóliku ba mekanizmu reál, husi planeamentu ba implementasaun no avaliasaun orsamentu, atu nune’e prioridade dezenvolvimentu sira aliña duni ho nesesidade no aspirasaun komunidade nian.
Etapa lima ne’e la’ós de’it kona-ba melloramentu tékniku, maibé nesesidade urjente ida atu garante katak “Optimiza Rezultadu sira ho Gastu Realístiku” la’ós de’it fraze normativu ka títulu iha dokumentu estadu nian, maibé bele sai hanesan pontu virajen ba reforma estruturál no transformasaun reál iha governasaun finanseira públika Timor‑Leste nian.
Hanesan konklusaun hau hakarak dehan katak, Timor-Leste oras ne’e hamriik iha kruzamentu: entre sai nasaun ho sistema ne’ebé maduru, ka kontinua dadur an ho retórika no implementasaun ne’ebé la metin. 2026 bele sai momentu transformativu ida, se prinsípiu “gastu realista” ne’e moris iha prátika, la’ós de’it liafuan furak sira iha dokumentu estadu nian. Gastu estadu nian laos deit dirije atu hala’o programa sira, maibé atu prodús mudansa. Tanba ne’e, avaliasaun orsamentu sira tenke avalia ninia impaktu, la’ós de’it ninia taxa absorsaun. Ita tenke brani atu husu: Programa ne’e rezolve duni povu nia problema ka lae? Gastu ne’e hadi’a servisu públiku ka lae? Projetu ida ne’e hasa’e rendimentu familia kiak sira nian ka lae? Pergunta sira ne’e tenke sai baze ba foti desizaun orsamentu, la’ós de’it númeru administrativu no alvu sira.
OGE 2026 hanesan oportunidade atu hatudu ba povu katak governu rona duni, hanoin estratéjiku, no atua ho sériu. Ida ne’e hanesan oportunidade atu hatudu ba mundu, liu-liu ita nia parseiru ASEAN sira, katak Timor-Leste la’os deit prontu atu hamutuk, maibe mos prontu atu buras hamutuk. Maibé buat sira-ne’e akontense bainhira brani atu sai onestu ho ita-nia an rasik: admite ita-nia frakeza, hadi’a ita-nia instituisaun, no tau interese sira ba tempu naruk hodi hakotu manobra polítika sira ba tempu badak nian. Ita la presiza tan slogan. Ita presiza sistema ne’ebé funsiona, orsamentu ne’ebé signifikativu, no reforma ne’ebé loos. No tempu maka agora! Labele halo titlu aprezentasaun hanesan iluzasaun falsu.
Viva Timor Leste.