Reportajen Silvino Freitas
Relasiona ho aviaun Jet Privadu ne’ebé atraka iha Aeroportu Internasionál Prezidente Nicolao Lobato (AIPNL) maka Fundasaun Mahein (FM) husu atu halo investigasaun klean ba servisu konjuntu iha aeroportu no governu tenke kria ona mekanizmu ne’ebé regirozu polítika no operasional tanba ne’e fatasma ho rede scam ida ne’ebé teste boot ba soberanu Timor Leste.
Diretór FM Nelson Belo dehan, relasiona ho aviaun Jet Privadu CESNA ne’ebé atraka iha AIPNL iha loron 1 fulan jullu ne’ebé aviaun refere lori dokumentu ne’ebé flasifikadu neebe suporta husi xefe estadu, nune’e FM analiza katak iha mundu ne’ebé akontese ona katak krime organizadu atu tama iha nasaun sempre uza xefe estadu no xefe governu nia naran nune’e bele fo implikasaun ne’ebé boot hodi tama ba nasaun ida.
“Iha kontestu foin dadauk nee uza xefe estadu nia naran maibé xefe estadu denunsia ona katak nia inosente iha dokumentu ida ne’e, signifika katak ida ne’e flasifikasaun ida kona-ba aviaun Jet ne’ebé tama ita nia teritorio nasionál ne’e FM konsidera gavidade ne’ebé boot ba soberania estadu” dehan Diretór FM Nelson Belo liuhusi konferénsia imprensa iha iha Hudi-Laran, (07/07).
Nia dehan tan, FM solisita atu bele iha investigasaun ne’ebé klean iha sistema sira autoridade aviasaun sivil nian emigrasaun PNTL inklui servisu intelejensia sira, nune’e solisitasaun xefe estadu ne’ebé hatoo ona atu halo investigasaun ba funsionáriu sira iha aviasaun sivil nian no instituisaun sira seluk ne’ebé halo servisu iha aeroportu inklui servisu sira seluk ne’ebé iha ligasaun ho seguransa aviaun sira ne’ebé tama sai, nune’e tenke iha mekanizmu ne’ebé regiroju atu bele haree ba aviaun sira komersial no privadu atu bele iha kontrolu ne’ebé masimu.
Nune’e Fundasaun Mahein hatoo rekomendasaun ne’ebé ho polítika no operasional, primeiru governu tenke estabelese ona tratamentu seguransa kona-ba prevene krime organizadu tranznasional nuudar area ida ne’ebé integradu labele separadu, nune’e husi polítika mak bele kria difini responsabilidade entre autoridade aviasaun sivil no servisu migrasaun nune’e governu tenke fortalese mekanizmu supervizaun hodi difini no limita ema hodi uza xefe estadu nia naran ba posibilidade ruma.
“Rekomendasaun operasional tenke implementa emediata kontrolu restritu ba vou caters no vou privadu sira hotu inklui verifikasaun obrigatoriu ba dokumentu ba identidade pasajeiru sira no destinasaun vou ne’e mai husi ne’ebé no atu ba ne’ebé” dehan Nelson Belo.
Nia dehan tan, governu tenke iha ona notifikasaun ne’ebé hanaran real time entre aeroportu migrasaun alfandega no unidade seguransa sira iha aeroportu atu detekta anomalia hodi bele estabelese responde lais, tenke halo mos auditoriu ba funsionáriu sira ne’ebé fasilita insidente refere nune’e mos tenke iha medida prioridade ne’ebé atu bele halo suspensaun ba autorizasaun operador sira ne’ebé la rejistu atu tama iha Timor Leste, halo formasaun konjunta no deteksaun ba dokumentu flasifikadu sira ne’ebé no verifikasaun entre viajen VIP sira.
“Iha tempu mediu governu tenke investe sistema verifikasaun dokumentu dijital no partilla informasaun entre instituisaun neebe relevante hanesan alfandega, AACTL, Intelejensia Migrasaun neebe tenke iha verification ne’ebé integradu no fo prioridade atu suporta sistema informasaun pasajeiru no ikus liu” konklui Nelson Belo.










