Reportajen Zevonia Vieira
Komisaun Organizadór ba Kongresu Nasionál Dewan Solidaritas Mahasiswa Pemuda Pelajar Timor-Timur (DSMPPTT) daudauk ne’e halo preparasaun, atu realiza ninia kongresu nasionál iha loron 19 – 20 Fevereiru 2022 iha Salaun Komisaun Nasionál Eleisaun (CNE), Lalini – Larigutu. Preparasaun ba kongresu nee, tuir Prezidente Komisaun Organizadór (KO), Zelia Fernandes, preparasaun dadauk ne’e atinji ona 90%.
“Preparasaun ne’ebé mak hala’o husi Komisaun Organizadór to’o ona 90% no hein loron hirak mak tan sei konklui 100% kuandu delegadu no konvidadu sira konfirma hotu ona atu partisipa iha kongresu ne’e rasik,”Prezidente Komisaun Organizadór, Zelia haktuir, 16/02.
Relasiona ho objetivu kongresu nian, Zelia mós hato’o katak objetivu husi kongresu nasionál ne’e mak atu halo revizaun no aprovasaun ba estatutu organizasaun nian, aprovasaun ba relatóriu finál husi estrutura mandatu 2016 – 2021 no mós halo diskusaun no aprovasaun ba planu programa tinan lima mai.
“Objetivu husi kongresu ne’e mak atu halo revizaun no aprovasaun ba estatutu, aprezentasaun no aprovasaun ba relatóriu mandatu 2016 – 2021. Alen-ne’e, Dewan Solidaritas mós sei diskute no aprova planu programa organizasaun nian ba tinan lima tuir mai. Sei diskute no aprova rezolusaun balu karik presiza,” nia esplika.
Nia akresenta, partisipante sira kongresu nian mak delegadu sira husi munisípiu 12 no RAEOA hamutuk 153 no delegadu nasionál hamutuk 147, nunee totál delegadu hamutuk 300 ne’ebé inklui mós konvidadu no observadór sira hamutuk 100.
Prezidente KO ba kongresu ne’e relata katak finansialmete orsamentu ne’ebé aloka ba Dewan Solidaritas nia kongresu ne’e boot-liu mai husi Governu no kontribuisaun fundu mai husi membru organizasaun nian.
“Fundu ba kongresu ida-ne’e boot-liu mai husiGovernu, husi mós membru DSMPPTT sira ne’ebé serbisu iha fatin sira hanesan Parliamentu Nasionál, Governu, sosiadade sivil, profesór no emprezariu sira,” tenik nia.
Durante 1998-1999, Dewan Solidaritas, depois hala’o diálogu abertu no loke palku libertasaun nian iha UNTIM no edifísiu sira seluk ne’ebé estratéjiku iha Díli, deside atu hala’o mós atividade hanesan iha distritu no sub-distritu sira iha Timor-Leste, hodi promove espíritu solidariedade Timorense, rekonsiliasaun no unidade nasionál nu’udar pre-kondisaun ba prosesu demokrátiku ne’ebé internasionálmente aseitável. Dewan Solidaritas deside atu fila-hikas ba idaidak nia moris fatin atu salva guarda prosesu determinante no kulminante ne’e liu-hosi promosaun diálogu entre Timor oan sira, eduka sira-nia povu iha kampaña door-to-door atu rejeita pakote autonomia espesiál no mobiliza povu sira iha área rurál ezerse sira-nia direitu sívil-polítika iha referendu 30 Agostu 1999.
Ativista Dewan balu tenke lakon vida no balu fali hetan tortura tan ninian aktu polítiku hirak ne’e molok, durante no depois konsulta populár. Depois referendum, tuir kompromisu polítiku, ativista Dewan Solidaritas fila ba universidade hodi kontinua sira-nia estudu no envolve an iha setór edukasaun, hahú hosi ensinu primáriu, sekundáriu to’o ensinu superiór, depois liu 80% edukadór Indonézia fila ba sira-nia rai iha 1999. To’o ohin-loron, kuaze 90% hosi edukadór sira iha Timor-Leste mai hosi Dewan Solidaritas. Membru Dewan Solidaritas balu mós dadauk ne’e serbisu iha ONG sira, serbisu iha area jornalizmu, administrasaun públiku no balu fali sai polítiku.









