Home Notisia Lian Estudante Ba Kandidatu PR, Koopera Ho Dezenvolve Setór Edukasaun Ne’ebe Kualidade...

Lian Estudante Ba Kandidatu PR, Koopera Ho Dezenvolve Setór Edukasaun Ne’ebe Kualidade Liu

744
0
Estudante sira hato'o sira nia lian ba kandidatu PR sira. [Foto: Joanina | 03.03.2022]

Reportajen Joanina Casemiro

Estudante timoroan sira nia esperansa ba Prezidente Repúblika períodu 2022 até 2027, mak tenke tau matan no dezenvolve setór edukasaun ho kualidade, hahú hosi área remotas to’o kapitál, tanba konsidera nu’udar setór importante ba dezenvolvimentu umanu, no futuru nasaun nian, maibé setór ne’e nia dezenvolvimentu ladún iha importánsia.

Neon Metin halo entrevista ho estudante Francisco Mascarinhas Mauika Junior (23), husi  munisípiu Ermera, ne’ebé halo nia estudu iha Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL), Departamentu Siénsia Polítika, hato’o nia esperansa ba kandidatu PR sira, tenke halo mudansa iha polítika, atu nune’e bele rezolve problema sira ne’ebe ita hasoru ho diak, hanesan COVID-19 ne’ebe oras ne’e daudauk enfrenta no fo impaktu boot tebes ba estudante sira nia prosesu aprendizajen prezeinsial.

Nia mos iha eperansa atu Prezidente foun bele iha kooperasaun ne’e di’ak ho nasaun seluk, liu-liu halo kooperasaun bilateral no multilateral atu bele hatudu Timor nia prezensa iha mundu.

“Prezidente Repúblika tenke rekomenda ba Ministériu Edukasaun para oinsá bele hasa’e porsentu ga osan ne’ebé boot, investe maka’as iha área edukasaun, tanba nasaun ne’ebé atu dezenvolve ne’e só edukasaun. Se ita Ko’alia Konabá agrikultura, engeñaria mos nia tenke mai husi edukasaun hodi bele ba hasa’e nia grau hodi dezenvolve seitor agricultura, atu eskola fali iha saúde mos mai husi edukasaun,” hatete estudante UNTL, Franscisco iha kampus UNTL, Kaikoli.

Nia sujere atu governu loke bolsu de estudu atu estudante timoroan sira ba hala’o estudu iha rai li’ur atu nune’e bele hatan edukasaun di’ak hodi mai dezenvolve fali ita nia rai. Nia rekomenda mos ba governu atu labele koloka estudante ho volume ne’ebé boot sein hare ba fasilidade, tanba liu-liu ba universidade públiku hanesan UNTL.

Nune’e mos estudante Carla Campos (20) hosi Munisipiu Dili, nu’udar estudante Enfermajen Jeral hosi Universidade Dili (UNDL), nia esperansa ba iha kandidatu Prezidente Repúblika 16, ne’ebé sei eleitu hodi ukun durante 2022-2027, husu atu tau matan ba edukasaun liu-liu fasilita eskola sira iha área remotas ho fasilidade ne’ebé sira presiza duni, nia husu atu “tau atensaun liu-liu ba iha parte eletrisidade atu nune’e estudante sira ne’ebé hela iha área remotas sira  bele asesu ba estuda,” nia husu ba PR foun atu tau atensaun liu ba seitor edukasaun tanba, estudante sira mak futuru nasaun nian.

Iha Sorin seluk estudante Manatuto oan, hosi Postu Laclubar, Filipe Marques de Jesus (25), estuda iha Departamentu Polítika Públika hatete, hanesan estudante no akademista iha esperasan atu PR foun tenki iha vizaun, misaun no prinsípiu ida atu lori seitor edukasaun ida sustetável, tanki superviziona di’ak planu no program sira hotu atu nune’e bele garantia kualidade iha edukasaun no aloka orsamentu ne’ebé boot atu bele dezenvolve di’ak liu seitor ne’e.

“Iha parte seluk ami nia dizeju hanesan mos akademista mak Prezidente da Repúblika tenke iha polítika ida ne’ebé inkluzivu, haku’ak edukasaun tenke partisipa husi ema hotu-hotu labele haree de’it ba sidadaun sira ne’ebé mak ho kondisaun fíziku normal maibé tenke enkaixa ema ho difisiénsia no ema sira ne’ebé mak moris iha família vulnerável, tenke prevé orsamentu ne’ebé mak adekuadu ba sira,” hatete Filipe.

Nia hatutan, apoiu sira iha polítika, programa, finanseiru ho nune’e kualidade edukasaun ne’e labele barak de’it ba ema sira ne’ebé ho rekursu ekonomia menus, tanba ne’e PR foun tenki haree ida ne’e atu nune’e bele dezenvolvementu seitor edukasaun sai transparente ba ema hotu-hotu iha Timor laran. Nia hatete, kualidade edukasau atu la’o di’ak prezidente iha responsabilidade tomak, atu koordena ho órgaun relevante hodi no liña ministerial sira, atu bele hare ba direitu baze kurrikulár.

Filipe hatutan atu PR kordena ho governu la’os atu governu apoia de’it orsamentu ba eskola sira, apoia material de’it maibé tenki kria kondisaun ne’e di’ak. Nia akresenta, dezenvolvimentu edukasaun ne’e labele konsentra de’it iha kapital ka munisípiu maibé tenki lori mos kualidade edukasaun ba to’o área remotas sira.

Enkuantu estudante eskola Sekundária Jeral 4 de Setembru, Aurelia Soares hos nia esperansa ba kandidatu prezdente na’in 16 atu tau matan ba povu kbiit laek sira iha ita nia rain, tau matan mos ba seitor edukasaun tanba.

“Se mak manan karik iha Prezidente Repúblika tinan ida ne’e, tau mos atensaun ba ita bo’ot sira nia programa ne’ebé mak iha kampaña nia laran ne’ebé ita bo’ot sira aprezenta ba iha povu sira. Liu-liu ba iha seitor edukasaun. Ita haree rasik to’o ohin loron área edukasau iha Díli laran no mos iha área remota fraku tebes iha ita nia rai,” estudante sekundáriu ne’e hato’o.

Iha parte seluk estudante Barnabe De Carvalho Araújo, idade 26 husi Munisipiu Ermera, finalista husi Departamentu Administrasaun Públiku esperansa ba prezidente foun mak atu normaliza hikas situasaun ne’ebé ita hasoru desde tinan2017 mai, nia fiar katak prezidente foun ne’ebé mai bele servisu imparsial no la haree ba kores ka grupu ruma.

Nia mos husu atu prezidente foun tenki atu iha mos papel ida hodi kordena ho órgaun ezekutivu hanesan governu atu bele hadi’a seitor edukasaun tanba seitor refere nu’udar seitor importante iha prosesu konstrusaun estadu. Nia dehan durante tinan 20 nia laran governu seidauk konsege rezolve problema edukasaun ho di’ak no orsamentu mak aloka ba seitor edukasaun mínimu tebes, ida ne’e nia konsidera seidauk bele rezolve problema edukasaun iha ita nia rai laran. “Bele hakbesik tan edukasau ba komunidade no inklui mos dezenvolve di’ak seitor edukasau iha futuru bazeia ba planu Estratéjiku Dezenvolvementu Nasional, 2011 até 2030 nian.”

Iha sorin seluk estudante Instituto Ciência de Saúde Timor-Leste (ICS), Francisca Mendonça Pereira (24) husi Munisipiu Dili, nia esperansa ba Prezidente da Repúblika 2022-2027 ne’e atu tau matan ba iha seitor edukasaun tanba seitor ne’e xave ba dezevolvimentu.

“Ha’u hakarak husu ba sira sé mak menan iha Tinan ida ne’e, sé mak sai ba Prezidente Repúblika  ida ne’e tenke tau atensaun maximu liu ba iha seitor edukasaun tanba setor edukasau mak sai xave ba ema hotu nia futuru, setor edukasaun mak eduka ema atu sai ema, ida ne’e mak Prezidente Repúblika foun mai tenke tau atensaun liu ba Setor edukasaun,” Francisca hato’o.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here