Home Notisia Rosalia: EhD Sente La Seguru Iha Tempu Eleisaun, Tanba Sentru Votasaun La...

Rosalia: EhD Sente La Seguru Iha Tempu Eleisaun, Tanba Sentru Votasaun La Asesivel

619
0
Rosalia Tereza Pereira (24). [Foto: Citizen Journalist | 19.12.2022]

Hakerek nain Zita Menezes (Citizen Journalist)

Kada tinan lima povu sira sempre ezerse sira nia direitu de votu hodi hili sira nia ukun na’in. partisipasaun hirak ne’e, envolve ema hotu-hotu, inklui mos ema ho defisiénsia hodi partisipa iha eleisaun no votasaun, maibé sira nia preokupasaun kada períodu votasaun mak durante ne’e iha, la iha tratamentu balansu entre ema bai-bain no ema ho difisiénsia, nune’e ema ho defisiénsia sente la seguru bainhira hakat ba sentru votasaun, tuir saída mak sira enfrenta, governu seidauk kria fatin asesivel iha sentru votasaun nune’e prejudika tebes sira nia partisipasaun iha períodu elisaun.

Haktuir defisiente fíziku, Rosalia Tereza Pereira (24), husi Aldeia Sahan, Suku Wenunuk, Postu administrativu Metinaru, Munisípiu Dili, ne’ebé da-dauk ne’e haknaar aan iha Asosiasaun Difisiénsia Timor-Leste (ADTL), katak durante períodu elisaun ema ho difisiénsia fíziku no matan mak hasoru difikuldade boot.

“Iha momentu sira ne’ebé mak ita halo votasaun difikulta tebes ba ema ho difisiénsia sira, tanba difisiénsia maka grupu ida ne’ebé vulnerável teb-tebes iha sosiedade nia leet, vulnerável ba ema ho difisiénsia tanba kauza husi tratamentu ladun di’ak no abandonadu, ida ne’e halo sai kauza ne’ebé boot ba ema ho difisiénsia. No iha votasaun ne’e ba ami ne’ebé ho difisiénsia ne’e difikulta tebes tanba asesibilidade laiha ba ami difisiénsia fiziku no difisiénsia matan sira labele vota ho di’ak, tanba laiha letap kayu hodi ajuda sira vota, dala-ruma sira husu ajuda ba ema ne’ebé mak bele ajuda sira vota, maibé ema difisiénsia matan hakarak tuu ba iha ida ne’ebé nia hakarak maibé mata-dalan bele tuu fali seluk, ida ne’e sai problema boot ba maluk sira ne’ebé ho difisiénsia matan,” dehan difisiente Rosalia iha nia knaar fatin ADTL, Caicoli, 02/08.

Rosalia husu ba parte relevante sira hanesan CNE no STAE, hodi kria fatin asesível ba sira hodi bele asesu votasaun ho seguru, la’os ba ema ho difísiensia fiziku de’it maibé husu mós ba órgaun kompetente sira atu fó treinamentu jestual ba ema hirak ne’ebé atende ema halo votasaun. Nia mos husu atu tau mós letra Braille iha sentru votasaun hodi fasilita difisienta matan sira, inklui fasilita mos difisiente intelektual no tilun hodi sira ezerse sira nia direitu ho loloos.

“Agora da-dauk ema ho difisiénsia sira nafatin halo advokasia ba iha parte relevante sira atu hatan ba difikuldade sira ne’ebé mak ema ho difisiénsia sira hasoru hanesan, bele halo fatin sira ne’ebé mak kada tinan lima vota ba ne’e asesibilidade iha ne’ebá, atu nune’e ema ho difisiénsia fiziku bele asesu hodi halo movimentu ho di’ak. Nomos bele karik tau kabu tora sira iha sentru votasaun atu nune’e tulun maluk difisiénsia tilun sira bele komunika ho di’ak. Bele karik parte CNE loke kursu letra Braille atu nune’e bele tulun maluk difisiénsia matan sira. Tanba wainhira ema hotu-hotu lahatene letra Braille nomos laiha tradutor ka tradutora ne’ebé la hatene letra Braille bele difikulta tebes maluk difisiénsia matan sira ba tuir vota,” dehan Rosalia.

Iha sorin seluk, Diretor Jeral STAE, Acilino Manuel Branco, hatete durante ne’e parte STAE halo atendimentu ba ema hotu-hotu hanesan, la haree ba klasifikasaun kondisaun, ne’e singifika katak ema ho difísiénsia laiha tramentu espesífiku ba sira maibé fó koñesementu jeral liu husi edukasaun sívika konabá oinsá halo votasaun ho di’ak iha eleisaun, maibé sira la prepara fatin asesível ba ema ho difísiensia ho razaun períodu eleisaun temporária de’it.

“Prosesu eleitoral ne’e inkluzaun, tau oportunidade  ba ema hotu hanesan, tantu ba feto no mane, tipu de sidadaun eleitores ne’ebé de’it, la haree konabá  klasifikasaun hosi  kondisaun  ka aspetu seluk ruma ne’ebé halo komparasaun entre eleitor ida no ida seluk iha konseitu eleitoral hanesan ne’e, oinsá bele garante partisipasaun sidadaun sira nian liu hosi tratamentu ne’ebé justu ho forma ida liu hosi  edukasaun sívika, edukasaun eleitoral  bele sensibiliza hodi eduka  eleitores sira hotu oinsá bele ezerse sira nia  direitu no dever hanesan sidadaun liu-liu iha eleitores ba iha prosesu eleitoral nian. Buka atu garante  partisipasaun sidadaun sira ne’e, no sidadaun sira tenki iha konsiénsia rasik, oinsá atu hamosu konsiénsia, STAE, CNE sempre promove edukasaun sívika, edukasaun eleitoral iha  teritóriu nasionál atu iha sensiablizasaun ba ema nia konsiénsia hodi hola parte tanba sidadaun ida iha nia direitu no nia votus ne’e determina nasaun nia futuru,” esplika Diretor Acilino.

Entre tantu Diretor Acilino haktuir parte CNE ho STAE hahú servisu hamutuk ho parte relevante hanesan RHTO, ADTL, UNDP hodi fó koñesementu ba ema ho difísiensia nune’e iha futuru bele hala’o sira nia direitu vota sem akompañamentu husi família nune’e sira bele deside sira nia votu tuir sira nia hakarak.

Nia dehan, seidauk iha baze de dadus ida klaru konabá total ema difisiénsia hira mak eziste iha Timor ho tipu difisiénsia hira iha kada munisipiu, postu no suku, administralmente konabá prosesu eleisaun organiza iha sentru votasaun hotu iha baze STAE sei haree preokupasaun sira konabá inkluzividade. STAE hanesan orgaun téknika administra eleitorál la tuur nonok, maibé nafatin buka atu esforsu iha futuru mai, ema ho difisiente sira bele ezerse sira nia direitu de votu sem hetan hetan akompañamentu hosi ema seluk.

Maske seidauk iha fatin asesível ba ema ho difisiénsia maibé sira nafatin esforsu hodi halo advokasia ba sosiedade sivil no parte hotu-hotu atu nune’e iha futuru governu bele kria fatin asesível ba ema hotu, liu-liu ba ema ho difísiénsia, nune’e sira bele asegura sira nia direitu, tanba susesu nasaun nian konta mós ho ema difísiénsia nia partisipasaun iha área hotu-hotu, dehan Acilino.

Iha parte seluk Diretor ezekutivu ADTL, Cezario da Silva, hato’o sira nia observasaun ne’ebé sira halo durante ne’e mairoria ema ho difisiénsia tuir eleisaun, governu to’o ohin loron la prepara fatin asesível ba sira, ida ne’e nia konsidera nu’udar diskriminasaun.

“Iha sentru votasaun barak liu la iha asesível impede ema ho defisiénsia fíziku, matan no idozu sira nia partisipasaun iha eleisaun. Alein de ne’e mos, bareira komunikasaun ba ema ho defisiénsia matan oinsá bele vota segredu, tanba laiha fasilidade ba sira hodi vota. Ein termus la iha kondisaun asesível ba ema defisiensia iha sentru votasaun ne’e mos kategoria deskriminasaun, dala ruma mos sosiedade nia persepsaun ba maluk defisiénsia nia partisipasaun iha eleisaun atu halo saída? Estigma sira ne’e mak dala barak akontese ba defisiénsia. Maibé iha ona mudansa pensamentu ema nian ba ema ho defisiensia la hanesan uluk. Deskriminasaun direita sei akontese mak parte husi estadu atu mellora kondisaun ba ema ho defisiénsia mak seidauk di’ak hodi asegura ema ho defisiensia asesu ba sentru votasaun sira,” esplika Diretor ADTL.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here