Home Notisia FM: Governu Tenke Asegura Ema Subar Kilat Ilegál Presiza Iha Penalidade

FM: Governu Tenke Asegura Ema Subar Kilat Ilegál Presiza Iha Penalidade

277
0
Diretór Ezekutivu Interinu Fundasaun Mahein (FM), Abel Amaral. [Foto: Joanina | 24.01.2023]

Reportajen Joanina Casamiro

Liuhusi konferensia imprensa  Diretór Ezekutivu Interinu Fundasaun Mahein (FM), Abel Amaral husu ba governu no Parlamentu Nasional kria lei foun, hodi regula ema sivil sira uza no rai kilat, inklui mos kria prosesu rejiztrasaun ida ba kilat ki’ik ka kilat manu, tanba ema sivíl sira la presiza kaer kilat.

“Ita haree inspesaun no audit konjunta Komisaun Investigasaun Armas F-FDTL no PNTL nian konklui katak, forsa seguransa liu-liu PNTL seidauk iha kapasidade atu implementa loloos prosedimentu ba kontrola armas,”Dehan Diretór Ezekutivu interinu Fundasaun Mahein, Abel, liuhusi konferensia imprensa  iha Salaun FM, Tersa 24/01.

Infelizmente FM haree katak prátika a’at sira ne’e kontinua nafatin ohin loron. Tanba insidente barak akontese durante tinan hirak liu ba, ne’ebé hatudu katak lider PNTL no F-FDTL seidauk bele kontrola sira nia membru sira uza kilat. Polisia tiru mate ema iha Kuluhun no Lahane, no ema deskoñesidu uza kilat ho tipu militár atu oho komunidade nia animal sira.

Nia haktuir evidénsia hatudu katak kilat barak ne’ebé la rejistu sirkula hela iha territóriu Timor-Leste, hanesan ema barak ko’alia kona-bá kilat manu tama husi Indonézia, no kazu ne’ebé foin akontese envolve eis-Komandante PNTL Longuinhos Monteiro.

Nune’e mós Fundasaun Mahein preokupa tebes ba estadu nia desizaun atu sosa, tan kilat la bazeia ba avaliasaun nesesidade no kapasidade, maibé dala barak bazeia ba ajenda pessoal ka politiku ruma.

Tanba ohin loron Timor-Leste enfrenta hela problema polítiku, ekonómiku no sosiál barak, povu barak falta asesu ba infraestrutura bázika, servisu , ekonomia no nutrisaun ne’ebé adekuadu. Peritus barak nia  hanoin mundu agora tama ina resesaun ekonomiku, aumezmu tempu Estadu Timor­-Leste nia pozisaun finanseiru la sustentável.

Nia dehan bainhira lider polítiku sira  propoin atu sosa tan kilat ba forsa seguransa sira, nunka esplika oinsa ida ne’e sei rezolve nesesidade urjente povu nian  ka rezolve Timor-Leste nia problema ekonómiku ka politiku fundamental sira, tanba  forsa seguransa nia dixiplina no pratika kontrola armas fraku hela.

Tanba ne’e, Fundasaun Mahein husu ba governu atu haforsa kontrola armas no pratika aprovizionamentu (sosa) kilat no proteje seguransa públiku, no garante estabilidade nasionál.

Governu tenke reativa Komisaun Investigasaun Armas hodi estabelese sistema atu halo audit annual ba armas no fogo (kilat) Audit tenke kobre forsa seguransa no mós ema sivil, presiza duni audit sira ne’e atu bele determina kilat hira maka sirkula iha rai laran ho tipu no kondisaun oinsà, audit bele deteta kilat legal no asegura katak ema ne’ebé subar kilat illegal hetan penalidade.

Atu halo ida ne’e Prezidente Republika maka tenke inisia no dirije prosesu ida ne’e, no tenke mós envolve instusaun estadu no  naun-estadu relevante  hotu, hanesan forsa seguransa, ministériu relevante sira (Interior, Defeza), PDHJ, KAK no sosiedade sivil. Audit sei mos involve asaun konkretu inklui disiplinaria no legal atu garante katak regras no prosedimentu legál ho kontrola armas importante duni.

Fundasaun Mahein mós husu beibeik polítika nain sira, atu kria Politika Seguransa Nasional ida atu guia desizaun aprovizionamentu (sosa) kilat ba tempu naruk, estrateja aprovizionamentu armas nu’udar parte Politika Seguransa Nasionál tenke bazeia ba avaliasaun nesesidade no kapasidade ajénsia seguransa sira nian, inklui kapasidade atu kontrola armas bazeia ba regras no prosedimentu atuál sira.

Nia salienta bainhira Governu atu sosa kilat, tenke bazeia ba politika Seguransa Nasional, la’os pedidu husi lidér ajénsia seguransa ka politika sira. Deputadu husi Parlamentu Nasionál no membru públiku tenke involve másimu iha debate ba Politika Seguransa Nasional. Governu tenke kria kompañia estatal ho rekoñesimentu internaional, atu halo aprovizionamentu armas, tuir politika seguransa nasional. Ida ne’e bele garante katak aprovizionamentu armas ne’e transparente no livre husi intervensaun politiku.

“Evidénsia barak hatudu katak kilat manu barak tama illegál mai  Timor-Leste liu husi fronteira Indonesia,  Maski maioria kilat ne’e ema uza atu kasa animal, kilat ne’e bele mós tiru mate ema. Tanba ne’e, important ba PNTL no F-FDTL halo esforsu boot atu prevene no detekta kilat  illegal tama iha Timor-Leste no subar iha uma,” nia esplika.

Ho ida ne’e, Fundasaun Mahein husu ba governu tenke halo monitorizasaun hodi hatudu ba lider PNTL no  F-FDTL falla totál atu implementa regras no prosedimentu kontra armas ida ne’e provoka kazu grave barak ne’ebé komete husi membru ajénsia Seguransa, inklui tiru mate ema no animal.

Fundasaun Mahein ezije ba Komandu PNTL no F-FDTL tenke responsabiliza  ba fallansu ne’e.  FM husu ba Parlamentu Nasional atu halo investigasaun kona bá kazu malprátika armas ne’ebé akontese beibelk , no membru ne’ebé responsável tenke hetan penalidade tuir lei.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here