
Reportajen Floriana da Silva (Citizen Journalist)
Preokupasaun sempre akontese, no dala barak mosu diskriminasaun ba maluk sira ho defisiénsia, ema balun sei hanoin katak Ema ho Difisiensia laiha kbiit atu kontribui, maske iha Konstituisaun RDTL no konvesaun internasionál esplika klaru katak labele iha diskriminasaun ba ema hotu, inklui ema ho defisiénsia.
Situasaun iha Timor-Leste kontinua akontese liu-liu iha eleisaun tanba la asesivel no la inkluzivu.
Ekipa citizen journalist halo entrevista ho Loyola da Costa Cruz, nu’udar defisiente matan, lamenta ho CNE no STAE nia preparasaun ba eleisaun, tanba laiha bulletin de votu ne’ebe mak asesivel ka laiha braille ba ema ho defisiénsia matan.
“Bareira boot ne’ebé ami hasoru iha sentru votasaun maka bainhira ami atu ba Vota ka ezerse ami nia direitu la ho livre no segredu, tanba la iha letra braille hodi ami bele vota mesak, tanba ami tenke husu ajuda ema seluk hatudu bulletin votu ba ami, ida ne’e ami sente la seguru ba ami nia votu”, dehan Loyola
Situasaun ne’e maluk ho defisiénsia matan hasoru iha eleisaun prezidensiál foin lalais, sira kontinua ezerse direitu la ho segredu, nune’e Loyala husu iha eleisaun parlamentár 2023, bele kria fatin ne’ebe buletin votu ne’ebe asesivel no uza braille bele ezerse sira nia direitu ho segredu no livre hanesan sidadaun sira seluk.
tamba ema ho defisiensia matan ho numeru nebe a’as tebes iha dadus estatistika 14.828 iha sensus 2015.

Iha fatin seluk defisiente matan Vitorina Sarmento Savio mós rekoñese katak, iha kada eleisaun governu la tau prioridade ba asuntu ema ho defisiente, liu-liu defisiénsia matan sira ne’ebe mak hare oituan ka la hare total, tanba la prepara letra braille no la iha naroman natoon iha kabina de votu.
“Ami labele ezerse ami nia direitu ho segredu no livre, sidadaun sira seluk sente ezerse sira nia direitu ho segredu no livre, maibe ami sei nafatin depende ba ema ne’ebe mak ami tau fiar, maibe ami la fiar 100% katak ema ne’e bele tulun ami, nune bele ezerse direitu tuir ami nia hakarak”, dehan Vitorina
Nune’e nia husu ba governu tau atensaun másimu ba nesesidade ema ho defisiente iha sentru votasaun, alende ne’e infraestrutura mos presiza asesivel, nune’e ema hotu bele avontade hod diak.
Ba problema hirak ne’e Iha parte seluk, Diretór Ra’es Hadomi Timor Oan (RHTO), Joaozito dos Santos dehan Ema ho Defisiensia (EhD) iha entuziazmu boot partisipa iha eleisaun, maibé estadu seidauk asegura asesibilidade ne’ebé asesivel iha sentru votasaun, fó implikasaun mos ba partisipasaun defisiente sira iha eleisaun, liu-liu defisiénsia matan sira labele vota ho independent tanba la iha braille.
“Ami observa kabina votu ne;e laiha naroman natoon, ne’e sai difikuldade ba ema ho defisiensia atu vota, ida ne’e akontese tanba CNE ho STAE seidauk asegura fatin ne’ebe asesivel, hanesan laiha rampa, sintina ne’ebe asesivel, laiha bee, odamatan kloot difikulta kadeira roda hodi tama ba vota”, dehan Diretór RHTO.
Joazito dehan ho kondisaun sira ne’e hamosu ona diskriminasaun ba ema ho defisiente sira nia partisipasaun iha eleisaun, RHTO hato’o ba CNE ho STAE hodi identifika fatin sira hamutuk ho ministériu relevante sira, liu-liu Ministériu Obras Publika, serbisu hamutuk ho organizasaun ema ho defisiénsia hodi bele asegura asesibilidade iha sentru votasaun, ba nesesidade ema ho defisiénsia sira, nune situasaun sira ne’e labele iha repete tan iha futuru.

Hatan ba lamentasaun ne’e , Diretór Nasional ECPDMI iha CNE, Jose Soares Fonseca hateten ita nia lei garante deit ba asisténsia ba ema ho defisiensia maibe la garante asesibilidade ba ema ho defisiénsia, ezemplu ba ema ho defisiénsia matan bele hetan asisténsia husi ema seluk ne’ebe nia fo fiar, hodi ajuda sira fo votus,
“Iha eleisaun tuir mai, iha ami nia relatóriu ami rekomenda kestaun ne’e, ita espera katak iha 2023 bele ona ita aplika ida nee, liliubuletin de votu braille ba ema ne’ebé mak ho defisiénsia matan”, dehan
Total ema ho defisiensia matan ho numeru ne’ebe akumula husi ADTL iha 14.828, iha sensus 2015








