Home Notisia FM Servisu Hamutuk MS Asina MoU hoTileSW Ba Importasaun Aimoruk

FM Servisu Hamutuk MS Asina MoU hoTileSW Ba Importasaun Aimoruk

345
0
FM Servisu Hamutuk MS Asina MoU. [Foto: Joselina | 15.05.2023]

Reportajen Joselina dos Santos

Governu liuhosi Ministeriu Finansas (MF), servisu hamutuk ho  Ministeriu Saúde (MS), asina Memorandu Entendimentu (MoU) I Kona-ba Janela Úniku Eletronika Timor-Leste (TileSW-Inglesh), objetivu atu hafasil importasaun ai-moruk no mós ekipamentu mediku ne’ebé mai hosi rai liur atu fasilita prosesu mobilizasaun movimentu sasan tama.

Hafoin Seremonia, Ministru Finansas Rui Augusto Gomes hateten, Akordu ida ne’e entre Ministeriu Finansas no Ministeriu Saúde atu hadere membru ida ba Janela únika, Janela Únika dadaun ne’e entidades Governu nian hamutuk sia mak iha laran, aumenta tan Minsteriu Saúde, portutantu sei hetan tan na’in-rua  ne’ebé sira halo importasaun ba ai-moruk nomós ekipamentu mediku ne’ebé mai hosi rai liur atu fasilita prosesu mobilizasaun movimentu sasan sira tama husi rai liur, nune’e  sira mós sai membru ida ba janela únika ida ne’e.

“Depois ita formaliza maka prosesu brograsia prosedimentu fasil liu tanba nia online, entaun ai-moruk sira tama mai ne’e rejistu hotu iha  sistema ne’e,  entaun la presiza hein alfandega uza tempu naruk, nia to’o mai sé nia liuhosi liña verde nia sai kedas, ida ne’e mak ita bolu  fasilitasaun  ba komersiu nian,” dehan, MF Rui Augusto Gomes iha Salaun Palacio dos Cinzas Kaikoli, Segunda 15/05.

Governante ne’e hatutan, dadaun ne’e entidades Governu nian hamutuk na’in-sia ona no  aumenta tan Ministeriu Saúde hamutuk na’in-sanulu, nune’e espera katak Ministeriu sira ne’ebé iha relasaun ho importasaun sasan bele tama iha laran atu fasilita sira nia servisu.

Iha fatin hanesan, Ministra Saúde Odete Maria Freitas Belo, informa, ai-moruk sira ne’ebé tama iha nasaun presiza rejista no presiza lisensa, bainhira atu halo rejistu ba ai-moruk iha ne’ebá ajuda ona Ministeriu Saúde atu kontrola ai-moruk sira ne’ebé tama iha Timor no sira mós bele detekta ai-moruk falsu, karik hatama ai-moruk latuir dalan sira bele haree iha ne’ebá.

“Eapesialmente ba iha finansas nian, tanba ita uza asegura  no ninia programa single window ne’e ajuda ita atu papeladas sira ne’ebé uluk ita halo, ezemplu ita hakarak ba dez-alfandementu  ba ai-moruk, normalmente ita ba uza broker  no hakerek ho liman, entaun ho sistema ida ne’e  bele ajuda ita atu liuhosi online bele tama deit no fó lisensa la presiza broker,” nia dehan.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here