
Reportajen Joselina Dos Santos
Sosiedade Sivil liuhisi Organizaun FONGTIL, Luta Hamutuk, AJAR, HAK, JSMP, MDI, RHTO no Rede Sektorál sira seluk, hasoru malu ho provedór Direitu umanu i Justisa (PDHJ) hodi hala’o enkontru kona-ba Petisaun Leilaun Kareta Prado ne’ebe deputadu/a sira uza. Tanba indireitamente viola povu nia direitu ba moris diak no povu la hetan fasilidade ne’ebe diak, nune’e sosiedade sivil sei esforsu hodi kontinua halo advokasia no servisu humutuk ho entidades relevantes atu hapara kultura lelaun iha Parlamentu Nasional.
Hafoin enkontru, Diretór ezekutivu FONGTIL, Valentim da Costa Pinto hateten, ohin sira hasoru malu ho Provedór PDHJ hodi submete sira nia petisaun ne’ebe hodi rezeita, ba desizaun parlamentu nasional nian kona-ba lelaun kareta sira ne’ebe dadaun ne’e deputadu/a sira uza. Nune’e sisiedade sivil sira mai hasoru ho PDHJ tuir kompetensia sosiedade sivil nian hodi halo komunikasaun Politika nomos komunikasaun legal sira hodi haree oinsa mak bele hapara ba kultura lelaun kareta estadu nian.
“Ami tau ona knteudu, maibé iha hanoin balun no ideias barak ne’ebe kontinua proposta katak ita nia rai no ita nia estadu presiza rekursu ne’ebe bele ajuda governu hodi halo dezenvolvimentu tanba Parlamentu hanesan reprezentante povu nian, nune’e la merese atu kontinua kultura lelaun ba deputadu sira. Entaun ami nia karta petisaun ne’e sita ba situasaun sira ne’e, tanba ha’u hanoin iha tempu tuir mai provedór PDHJ sei enkamina ba tribunal no Parlamentu Nasional hodi haree ba asuntu ne’e”, dehan, Diretór ezekutivu FONGTIL Valentim da Costa Pinto iha Salaun PDHJ Caicoli, Kuarta 07/06.
Nia hatutan, Sosiedade Sivil sei komunika ho esforsu ne’ebe PDHJ uza no sei kontinua halo servisu makaas hodi bele aprosima ho entidades hotu, katak tenke hapara ona kultura lelaun tanba presiza ajuda sosiedade sira iha área remotas sira kona-ba setor Edukasaun, Infrestutura, Saneamentu Klinika sira, no seluk tan.
Iha fatin hanesan, Provedór PDHJ Virgilio da Costa Guterres “Lamukan” hateten, PDHJ simu ona karta ne’e no sei estuda hamutuk ho parte jurídiku nian iha PDHJ, atu buka fundamentu legal hafoin submete ba Tribunal hodi fiskaliza abstratamente inkonstituisionalidade husi desizaun parlamentu nian, entaun tenke iha analiza legal ruma husi juridiku sira atu haree ba asuntu ne’e. Opsaun seluk mak komunikasaun publika PDHJ tuir lei nia mandatu atu halo supervizaun ba entidade públiku hotu inklui parlamentu.
“Mezmu ba Parlamentu no tribunal limita deit ba servisu administrativus, laos ba iha funsionamentu global, tanba ida ne’e desizaun administrativu fó dalan ba provedór atu halo komunikasaun politika ba parlamentu nasional hodi haree sei iha posibilidade atu hapara desizaun ne’ebe publikamente ladun fó benefisiu ba públiku hodi aseita desizaun ne’e. Buka baze atu halo komunikasaun legal ho tribunal hodi haree no antisipa iha posibilidade bele trava desizaun ida agora, no mos hola desizaun atu ba oin labele kontinua no tenke iha formatu seluk atu hadia, tanba formatu leilaun ne’e ladun edukativu ba públiku”, nia esplika.