Reportajen Agustinha Amaral
Iha aniversáriu Organizasaun FOKUPERS ba dala 25 iha Salaun João Paulo II, Comoro, Díli (17/07), FOKUPERS aprezenta sira nia relatóriu ba tinan 3 nian hahú husi tinan 2020-2022 kuaze vítima violasaun doméstika hamutuk 800 mak sira fo asisténsia.
Diretora FOKUPERS, Maria Fatima Soares Guterres haktuir, durante ne’e FOKUPERS haree liu ba vítima sira, liu-liu violénsia doméstiku ou jéneru ne’ebé prosesa mai iha uma mahon no oinsá sira halo atendimentu ba vítima sira bazeia ba violénsia jéneru, violénsia fizíku ne’ebé komete husi la’en sira, violénsia seksual no kazu insestu.
Enkuantu husi kazu sira ne’e hotu númeru ne’ebé mak boot liu nafatin ho violénsia fiziku ne’ebé mak komete husi la’en sira no mos tuir fali mai mak kazu violénsia sexual no kazu insestu.
“Ha’u hanoin atu minimiza kazu ne’e la’os servisu FOKUPERS nian, i kazu bazeia ba violénsia doméstika, no ida ne’e asuntu sosial ne’ebé transversal, nia iha ligasaun entre asuntu ida ho asuntu seluk, la’os de’it FOKUPERS nia misaun atu responde ba, ida ne’e servisu komun presiza ita hotu nia esforsu.” Dehan Diretora Maria Fatima Soares Guterres, iha Salaun São Paulo II, Comoro, Segunda-feira ne’e.
Diretora FOKUPERS akresenta katak, ida ne’e hanesan komprimisiu estadu nian, entaun ita hotu tulun estadu, ita hamutuk husi parte estadu nian hodi responde ba asuntu ida ne’e ba iha FOKUPERS ninia misaun espesífiku.
Entaun FOKUPERS nia misaun espesífiku ba programa importante haat mak hanesan, sosializasaun no advokasia ne’ebé mak haree liu ba parte prevensaun nian no iha polítika presiza desizaun sensitivu atu benifísia vitima sira.
Nune’e mós hare alvu ba labarik sira atu promove edukasaun ba igualidade jéneru no naun violensia, hahú kuda mos prinsípiu direitus umanus ne’ebé ninia objetivu lolos mak atu tulun inan sira hodi inan sira ne’ebé mak laiha kapasidade ekonómika no sira ne’ebé mak husik hela sira nia oan sira iha uma no sira bele mos asesu ba espasu públiku hodi hadi’a ekonomia familiar.
Alein de ne’e Programa seluk FOKUPERS nian mak asisténsia ba vitima iha uma mahon haat ne’ebé mak kompleta ho nia rekursu umanu sira, ofisial ilegal no servisu sosiais sira i asisténsia integradu seluk tan. Alein de ne’e vitima ida tama mai to’o nia fila fali ba uma wainhira nia fila ba uma sira mos fo fundus ki’ik-oan ba nia atu nia bele hadi’a fila fali nia moris liu husi atividade negósiu sira.
“Ha’u presiza mos atu dehan katak asuntu insestu ida ne’e agora daudaun númeru sa’e ba iha ita nia sosiedade ita hotu presiza atu haree halo advokasia liu-liu ita halo aselera nia mekanizmu ida atu halo lei violénsia doméstika no koko atu halo lei ida kona ba kazu insestu ne’e ketak, no parte ida halo revizaun ba violénsia doméstika, nia sei laiha mudansa ba kódigu penal signifika katak iha mos nesesidade no revizaun ba kódigu penal no desizaun sira hotu ba lei kontra violénsia doméstika refleta iha lei kódigu penal maibé iha mudansa para lei rua ne’e bele armonia ba malu.”
Entretantu reprezentante Sekretáriu Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII) Elviana Soares hateten, “ita hotu hatene katak insestu hanesan krimi ida maibé ein termus uminidade kruel ne’ebe ita labele husik akontese bei-beik, ne’ebé primeiru tenki enkoraja ema atu ko’alia sai, liu-liu vítima sira tenki ko’alia sai tamba insestu krimi ida ne’ebé sensiativu liu.”
Tanba ne’e korajem ba oan feto no oan mane sira ne’ebé sai vítima insestu atu ko’alia sai krimi ne’ebe sira hasoru, no ida seluk ita tenki hatene lei ita nian, lei proteje bazeia ba diskusaun ne’ebé mak mosu.










