
Hakerek nain Jaimito Sequeira Gusmão – Estudante Finanlista, PP,FCS,UNTL. Alumni Eskola Ativista Direitus Umanus (AJAR)
- Introdusaun
Tabaku inisiu hanesan produtu primarione’ebé produz husi agrikultores, depois tama ba prosesamentu industria halo mudansa husi produtu primario ba produtu sekundariu ne’ebé kontaminadu kimiku ou produtu droga. Tabaku mak produtu kímiku ne’ebé fó perigu ba saúde públiku, tabaku suar konteín substansias kimiku 7000 liu, iha ne’ebé besik 70 koñesidu hanesan kauza kankru.
Nune’e fuma tabaku kauza risku ba saúde públiku direitamente afeita moras la-hada’et, moras ne’ebé kauza tamba fuma tabaku sa’é ba beibeik iha Mundu, hanesan kanker Servikal, Kanker Rins, Kanker Pankreas, Kanker Stomagu, Kanker Pulmaun, Moras Pulmaun Kroniku, Kankru Kakorok, Moras Kardiovaskular, Impaktu Reprodutivu, Sindroma Bebe Mate Derepenti. Kada tinan, industria tabaku sira gastu osan liu-husi biliaun 8 ba leten hodi produz tabaku no prosesa ba merkadu, nune’e mós produtu tabaku hamate ema rihun 8 kada tinan iha mundu.
Ita hotu hare perigu sira kauza husi tabaku atinji ona nivél globál, ho proporsaun alarmante, liu-liu iha foinsa’e no joven sira nia le’et, no sai ona problema sósiu ekónomiku grave ida no problema grave ba saúde públiku, liu-liu iha paíz sira ne’ebé dezenvolve daudaun.
Fuma tabaku iha Timor-Leste no Nasaun balun maka aas-liu iha mundu, ne’ebé refleta direitamente iha kuadru epidemiolójiku iha paíz ne’e, iha ne’ebé moras sira la-kontajioza, ne’ebé ninia fatór risku prinsipál maka fuma tabaku, konstitui liu 70% hosi totál moras la-kontajioza no sei aumenta. [1]
Hare’e ba nesesidade no urjensia atu kombate tabajismu, governu asina tiha ona convensaun-kuadru organizasaun mundiál saúde nian atu kontrola tabaku, halo posivel ba hetan ratifikasaun husi Parlamentu Nasionál, liu-husi Rezolusaun nú.13/2004, loron 29 fulan Dezembru.
Konsidera ba kompromisu internasionál sira ne’ebé assume iha âmbitu luta kontra fuma/labajismu no iha nesesidade atu reverte kuadru epidemiolójiku iha paiz ne’e, hodi nune’e bele garante direitu ba saúde no meiu ambiente ida ne’ebé saudavel ne’ebé konsagra ona iha konstitusaun.
Governu dekreta iha alinea b) hosi nú.1 artigu 115o no alinea e) hosi artigu 116 konstituisaun repúblika nian atu sai hanesan lei. Ikus mai hamosu Dekretu Lei nú.14/2016, 8 Juñu 2016 “Rejime Kontrolu Tabaku” ne’ebé konstitui hamutuk artigu XXXVI, no artigu hamutuk XVIII mak ne’ebé atribui direita ba vendedor tabaku sira nia dever, artigu sira hanesan; Artigu 10, 20 (b no c), 120, 130, 140, 150, 160, 170, 190, 200, 210, 220, 260 (c, d, e, f, g no h), 270, 300, 310, 320, 330. [2]
Maske nun’e nafatin iha difisiente boot tebes ba implementasaun lei kontrolu tabaku iha Timor, referidu iha artikel ida ne’e atu foku de’it ba kombate tabaku elisitu ne’ebé agora sai hela diskusaun públika. Tabaku elisito katak tabaku ne’ebé dezenu iha embalajen ninia lolon la-homarka kampanha saúde públiku ne’ebé aprovadu husi Ministeiro de Saúde. Ezemplu tabaku sira ne’ebé agora konsidera hela nu’udar illegal iha merkadu siramak hanesan; Suria, Esse, Arow Black, Joker Matahari, Marboro kor emabaljen mean, LA ho kor embalajem mutin.
Ne’ebé la-haktuir iha Dekretu Lei nú.14/2026, Artigu 120 “Rotulajen” nú.1 to’o 12, Artigu 130 (Avizu/Advertensia Sanitária sira) nú.1 Avizu/Advértensia sanitaria sira ne’ebé refere iha nú.3 husi Artigu 110 mak tuir mai ne’e: a). Fuma Oho, b). Fuma provoka/hamosu kankru, c) Fuma kauza/hamosu impotensia, d) fuma wainhira isin-rua kauza abortu, e) Fuma hamosu moras respiratoria, f) Fuma provoka/hamosu moras kardiovaskular. Artigu 140 “Mensajem Proibida” nú. 1 ate 2. Husi artigu tolu temin iha leten husi Dekretu Lei nú.14/2016 Rejimi Kontrolu Tabaku nian sitadu ho klaru, nune’e kualker tipu sigaru saida de’it ne’ebé komersializa iha merkadu maibé la komprimenta ba artigu temin iha leten mak sei konsidera nu’udar tabaku elisito/illegal, ho nune’e mak AIFAESA.IP ho PNTL sei atua bazeia ba Kompetensia ne’ebé atribui ona iha Lei Tabaku Arigu 310 ho Lei Organika Instituisaun Revlevante sira nian.
- Faktus Real Tabaku Elisitu Domina iha Tetitoriu Nasionál Timor Nian
Ita hotu hare, iha kios sira, iha negosiante ambulante sira, iha mós loja balun, iha merkadu sira iha Kapitál Dili, vendor maioria mak fa’an tabaku illegal sira ne’ebé lei proibida atu fa’an, hanesan Suria, LA ho embalajen mutin, Marboro ho embalajen mean, Arow Black, Esse, nst.
Hare ba dominante husi tabaku elisito iha merkadu, mak iha tinan 2023 Aliansa Nasionál Kontrolu Tabaku Timor-Leste , halo survey ba tabaku elisito iha Munispiu 3 hanesan Aileu, Ermera ho Dili, ikus mai deskobre tabaku ho tipu 17 mak oras ne’e fa’an hela iha loja, kios, ambulante, husi ne’e tabaku ho tipu 3 mak peresentajen as liu hanesan Surya 63%, Arow Black 42%, Esse 25%, sigaru sira ne’e 100% importa illegal husi País vizinu Indonesia. [3]
- Kauza Sira Ne’ebé Fó Biban Ba Tabaku Elisitu Tama Iha Teritoriu Nasionál Timor-Leste.
- Autoridade PNTL liu-liu Unidade Policia Fronteira, Unidade Policia Maritima ho Alfandega disifisiensia iha vizilansia iha fronteira, nune’e transaksaun ilegais sira tama no sai ho livremente, faktus hatudu tabaku illegal sira ne’ebé agora iha 100% mai husi Nasaun Vizinu Indonesia.
- Aktividade inspeksaun la-hala’o ho regular husi autoridade relevante sira hanesan inspector jerál Ministeiro de Saúde, AIFAESA.Ip, PNTL “Taks Force”, Autoridade Públika sira seluk, nune’e aktividade negosiu ba sigaru illegal kada loron fa’an iha merkadu ho nia variedade aas.
- Tamba interesadu ho lukru halo vendedor tabaku lakohi komprimenta ba lei tabaku, iha mós sorin seluk limitasaun komprensaun ba lei kontrolu tabaku husi vendedor srasik, ho nune’e sira kotinua fa’an produto tabaku illegal.
- Esforsu Governu nian ba kontrolu tabaku seiduk atinji ho seiredade, ate agora seidauk estabelese orgaun estadu ida ho karakter independete no autonomia finanseira, ne’ebé atu fokus de’it ba servisu kontrolu tabaku.
- Implikasaun Negativa Husi Prejensa Tabaku Elisitu ba Estadu Timor-Leste.
- Implikasaun negativa husi prejensa tabaku elisitu/illegal nian nu’udar meius aproximasaun foun husi industria tabaku sira nian, atu hodi hafraku tiha konsentrasaun polítika nasionál ba kontrolu tabaku liu-husi implementasaun Dek. Lei nú.14/2016.
- Implikasaun negativu seluk maka, ho prejensa tabaku elisitu/illegal nian sei reduz produtividade foinsa’e sira nian wainhira sira fuma tabaku ne’ebé ho nia tar no nikkotina makas liu, maka sei halo sira dependesia ba produto droga ida ne’e, e ida mós hanesan meius ida ne’ebé industria tabaku sira uza aru hodi rekruta sira nia kliente fumantes foun.
- Implikasaun negativu seluk tuir mai maka ho prejensa tabaku elisitu/illegal nian ita nia estadu lakon rendimentu husi 20 mil to’o 50 mil ba kofre estadu kada tinan, tamba la-konsege koileta taxa.
- Implikasaun negativu seluk tuir mai maka ho prejensa tabaku elisitu/illegal, fó todan ba gastu ministeiro Saúde nian ba tratamentu moras moras la-hada’et, no todan mós ekonomia familia nian, tuir dadus Ministeiro Finansas 2023, kuaze 30% husi Familia sira nia rendimentu hasai lori sosa tiha sigaru.
- Konkluzaun
- Ho ita nia limitasaun oin-oin haesan; PNTL ho Alfandega disifisiensia iha vizilansia fronteira rai maran no tasi, utoridade inspector jerál Ministeiro de Saúde, AIFAESA.Ip, PNTL “Taks Force”, Autoridade Públika sira seluk la-iha aktividade inspeksaun regular. Limitasaun koiñementu no des-obedensia vendedor sira nian ba lei kontrolu tabaku, no Esforsu Governu nian ba kontrolu tabaku seiduk atinji ho seiredade ba orgaun relevantes ba kontrolu tabaku iha Timor-Leste.
- Ho nune’e prejensa tabaku elisitu nian lori implikasaun negativa boot liu, hanesan nu’udar meius aproximasaun foun husi industria tabaku ba hafraku konsentrasaun polítika nasionál ba kontrolu tabaku; Sei reduz produtividade foinsa’e sira nian no sei halo dependesia ba produto droga ne’e. Estadu lakon rendimentu ba kofre estadu kada tinan, tamba la-konsege koileta taxa. Fó todan ba gastu ministeiro Saúde ba tratamentu moras moras la-hada’et, no todan mós ekonomia familia nian.
- Rekomendasaun
Kaer ba referensia sira iha leten, konsideradu nu’udar nesesidade urjenti ba governu atu halo nia funsaun ho efektivu liutan hanesan tuir mai ne’e:
- Husu Ministeiro Interior ne’ebé PNTL tutela ho Ministeiro Finansa ne’ebé Alfandega tutels atu aposta estratejia ba vizilansia iha Fronteira Rai Maran no Tasi.
- Husu Ministeiro Turismo Comercio Industria ne’ebé AIFAESA.IP tutela, atu revoga lei organiku AIFAESA.IP nian hodi fó kibi’it di’ak liutan ba sira atu halo servisu ba inspeksaun tabaku.
- AIFAESA.IP mós aposta estratejia ba aktividade inspeksaun husi nivel kraik to’o nasionál por regularmente. E kontinua dezenvolve aktividade treinamentu kumpri lei tabaku.
- Husu Ministeiro de saúde, atu aposta estratejia di’ak liutan ba inspector jeral saúde atu halo servisu mais kerktu liu.
- Husu Ministra Saúde tenki halo aproximasaun ho Primeiro Ministro no entidade relevante sira seluk tenki hari’i ona Konsellu Nasionál Kontrolu Tabaku (KNKT), hodi aselera polítika nasionál kontrolu tabaku.
[1] Demografia survey Ministeiro de Saúde,TL
[2] Lei nú.14/2016 pag.5-6
[3]ANCT, Rezultadu Survey tabaku elisito 2023