Home Notisia Rede Ba Rai Husu Governu Publika Dadus SNC Antes Aloka OJE 2024

Rede Ba Rai Husu Governu Publika Dadus SNC Antes Aloka OJE 2024

1139
0
Rede ba Rai halo media briefing ba jornalista sira konaba direitu ba rai no lei sira. [Foto: Silvino | 16.12.2023]

Reportajen Joselina dos Santos

Sosiedade Sivil Liuhosi Rede ba Rai husu ba Membru Parlamentu Nasional, presiza husu Governu atu publika dadus rejistu rai husi Sistema Nasional Kadastru (SNC),  antes atu aloka tan Orsamentu Jeral Estadu (OJE),  2024 ba rejistu esporadiku ba rai no propriedade.

Liuhosi Konferensia Imprensa, Koordenador Nasional Rede ba Rai Hortencio Pedro Vieira hatete, Rede ba Rai kompostu husi 24 Organizasaun Sosiedade Sivil ne’ebé foka liu ba Asuntu Politika Rai  atu garante ema hotu-hotu iha direitu ba asesu, kontrola no sai nain ba rai no uma hela fatin mak dignu, liulu ba grupu vulneravel sira henesan ferik-katuas, feto-mane, labarik, feto faluk no ema ho defisiensia sira.

“Atu garante ba direitu ba rai-hela fatin seguru no sustentavel, ami halo influensia tantu iha dezenvolvimentu no implementasaun politika, lei no programa sira. Tanba ne’e iha debate ba proposta Orsamentu Jeral Estadu (OJE) 2024, iha oportunidade ida ne’e, Rede ba Rai hakarak fahe analiza sira ba asuntu direitu ba rai-hela fatin inklui feto nia direitu ba rai,” dehan,  Koordenador Nasional Rede ba Rai Hortencio Pedro Vieira Iha Haburas Farol, 15/12.

Iha Fatin hanesan, Konsillera Feto no Rai Ines Martins, hatutan, Membru Parlamentu sira tenke konsidera hodi husu ba Governu atu bele hare asuntu rai no hela-fatin ho kuidadu no klean. Tanba proposta OJE 2024, relata katak Sistema Nasional Kadastru (SNC), halo ona levantamentu Kadastrál sistemátiku hamutuk 326.111 parsela no disputa kuaze 4.000 seidauk rezolve. Projetu ida ne’e hetan apoiu OJE USD $57.2 millaun iha 2014-2020, no to’o agora dadus rejistrasaun rai no propriedade ne’e, Governu seidauk fahe ba publiku no la halo publikasaun.

Iha tinan 2018 Rede ba Rai husu ba Governu atu halo avaliasaun external ba prosesu no implementasaun rejistrasaun rai husi SNC nia impaktu ba komunidade nia direitu ba rai, liuliu ba grupu vulneravel sira mak hanesan (ferik-katuas, feto-mane, labarik, feto faluk no ema ho defisiensia sira), molok Governu atu kontinua halo rejistrasaun rai ka aloka orsamentu foun, maski nune’e to’o agora Governu la konsidera preokupasaun sira ne’e.

“Infelizmente iha proposta OJE 2024 Governu kontinua aloka tan orsamentu $ 728,472 atu halo rejistu-Kadastrál esporadiku ba rai no propriedade malbe lans be avallasaun external. Rejistrasaun esporadiku ninia lalaok ema individual ka koletivu hato’o pedidu ba Diresaun Nasional ba Servisu Kadestral, mas nia tenke fundamenta nia razaun no iha karakter urjensia. Maibe iha OJE 2024, Governu aloka osan maibe la esplika saida mak ninia razaun fundamentu atu nune’e bele halo rejistrasaun esporadiku”, Nia Informa.

Nia dehan, rejistrasaun esporadiku sei iha ligasaun ho atribuisaun titulu rai ne’ebé seidauk klaru no ida ne’e sei fo impaktu ba implementasaun iha futuru no potensialmente sei aumenta tan númeru disputa rai as, se wainhira levantamentu dadus Kadastrál esporadiku la loos. No sei hatodan tan servisu Komisaun Terras no Tribunal,  Satan rejistrasaun esporadiku ida ne’e foin primeira vez Governu atu hahu implementa iha Timor-Leste.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here