Home Justisa HAK Deskobre Prizioneiru Balun La Koñese nian Advogadu Rasik Ne’ebe Maioria Husi...

HAK Deskobre Prizioneiru Balun La Koñese nian Advogadu Rasik Ne’ebe Maioria Husi Defensoria Públiko

1112
0
Diretór Ezekutivu HAK Felisberto de Araújo (Foto-Cricência | 13.02.2024)

Reportajen Zemila Calau

Asosiasaun HAK realiza diskusaun públiku konaba direitu prizioneiru hodi asesu justisa formal, nune’e bele hametin liután instituisaun relevante sira hodi formula planu programa husi orgaun estadu liga ho servisu judisiáriu iha Timor-Leste.

Nune’e liuhusi diskusaun ne’e, Diretor Ezekutivu HAK Felisberto de Araújo haktuir katak husi atividade ne’e atu partilha fila-fali deskobrimentu ne’ebé mak HAK halo iha prizaun tolu hanesan Becora, Gleno no Suai, fó atensaun liu-liu asisténsia ba iha prizioneiru sira iha fatin tolu, no HAK deskobre katak situasaun balun ne’ebé mak presiza tau atensaun hanesan fasilidade rasik iha prizaun sira. Nune’e mós haree ba justisa formal no prizioneiru sira.

Nia dehan kapela ne’ebé durante ne’e Nailulik kapelaun sira fó asistensia konaba espiritual ninian ba iha prizioneirus sira, maibe kondisaun grave ona, ida ne’e presiza tau atensaun, no essensial ida fali mak garante ba justisa formal ba priozionerios sira.

“Ami deskobre buat ida maka sai essensial tebes-tebes mak prizioneirus lubuk ida, la konese sira nia advogado rasik no advogado sira ne’e maioria mai husi defensoria públiko” dehan Diretor HAK ba jornalista banhira partisipa iha diskusaun públiku ho tema Direitu Prizionerus hodi asesu ba justisa formal iha salaun CNE Kaikoli, Tersa 13/02.

Nia haktuir Ministerio Justisa sesante VIII Governo nian, hatuun ona dekretu lei fó ba defensoria Públiku sira iha kompetensia hanesan, independente hamrik hanesan instituisaun sira seluk ne’ebe bele jere sira nia osan rasik, maibé defensoria públiku sira la hatudu responsabilidade maximo hodi atende prizioneiros sira .

“Agora ita hatene katak defensoria públiku sira hetan benefisiu ne’ebé  ita nia estadu preveva iha sira, maibé defensoria públiku la hatudu nia vontade no responsabilidade ba nia kliente sira, defensoria públiku barak liu hateten imi ba kumpri lai prizaun preventiva depois mak buka dalan, maibé na realidade ema balun hetan to tinan rua nia laran la resolve ba ida ne’e, ida ne’e mak husi hak nia dezkobrementu ne’e hatudu katak defensoria públiko  hatudu violasaun direitus humanus ba prizioneiros sira,” nia esplika.

Iha fatin hanesan Provedór Direitus Umanus e Justisa (PDHJ), Virgilio Da Silva Guterres hateten governu presiza foti medida, hodi hadia kondisaun  iha prizaun sira, liu-liu ba fatin sira ne’ebé mak kloot demais liu hanesan iha Becora.

Nia dehan Prizioneiru sira iha direitu atu garante ba asisténsia saúde, direitu hetan komunikasaun ho família, direitu ba asisténsia legal ba advogadu, ida ne’e tuir lei estabelese defensora publika, ho obrigasaun atu fó asisténsia ba sidadaun sira ne’ebé ekonomikamente labele trata, ka labele foti prosesu iha tribunál atu defende sira nia direitu.

Nia haktuir prizioneiru balun hateten, sira hetan tiha ona sentensa no hanoin atu halo rekursu, maibé advogado la marka prezensa sira laiha kontaktu entaun difisil ba sira, sira hein ho inserteza deit kona-bá kazu ne’e, iha parte seluk prizioneirus tama iha ne’ebá ona sira lahatene bainhira mak sira nia kazu ne’e atu hetan resolve no hetan audíensia.

Nia salienta, iha Lei hateten atu garante sidadaun nia direitu iha parte tolu, atu foti asaun legal direitu ba asesu prosesu legal e direitu ba desizaun husi tribunál tuir tempo ida ne’ebé razoavel. “Tempo razoavel ne’e katak ita labele husik ita nia sidadaun ida hein ho inserteza kona-bá ninia kazu, se ita husik to’o tinan ida ka rua ne’e ita viola ona sira nia direitus umanus.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here