
Reportajen Joanina Casamiro
Ministeriu Administrasaun Estatal (MAE), hamutuk ho liña Ministerial sira seluk no autoridade lokal hato’o ba públiku katak ekipa konjunta organiza sidade iha territoriu tomak, transforma MOSS (Moos Organizado Saudavel Seguru) sei hahú servisu iha terenu, atu garante implementasaun politika Toponímia, Organizasuan Urbana e Higiene e Ordem Publica iha 13 Munisipiu no Autoridade Administrativu de Ataúro. Nune’e mós husu mós ba populasaun tomak labele halo barullu (loke musica, kanta e toka) entre 21:00 (tuku 9 kalan) até 06:00 dader neʼebé prejudika ba ema seluk nia komunikasaun ka deskansa sem hetan lisensa husi Autoridade Municipál.
Sekretáriu Estadu dos Asuntu Toponímia e Organizasaun Urbana (SEATOU), Germano Santa Brites Dias, hateten, Timor-Leste konesidu ho nia beleza natureza ne’ebe furak, riku ho biodiversidade Marina, maibe problema ne’ebe Timor-Leste sempre hasoru iha terenu maka lixo lekar iha fatin hotu- hotu, okupasaun ilegal ba espasu publiku, problema inundasaun, valeta ka esgotu nakonu ho rai no foer, estrada protokolu sira iha Kapital sai fali fatin hodi para kareta no motor privadu, merkadu nakfila ba hela fatin permanente, uma hari’i iha mota ninin no fó risku ba vida moris humanu nian.
“Nunu Governo Konstituisional nia prezensa maka atu hadi’a ka re-organiza sidade hotu-hotu iha teritorio Timor-Leste. Ohin loron dia 09 de Abril de 2024, ekipa konjunta neʼebé partisipa iha ne’e kompostu husi MAE, MOP, MJ-Terras e Propriedade, Ministerio Interior (PNTL, Bom Beiros), Ministerio Defesa, Ministerio Comercio e Industria, Ministerio Turismo e Ambiental, Ministerio Trasnporte e Komunikasaun, Reprezentante Prezidente Autoridade Munisipiu Dili, Administrador Postu iha Munisipiu Dili no Xefe do Suku sira, hakarak hato’o ba públiku katak ekipa konjunta ida ne’e sei hahú servisu iha terenu hahú ohin loron ba oin mais efikas hodi responde ba problema hirak ne’ebé sita tiha ona iha leten”, Dehan SEATOU, Germano ba Jornalista sira iha Edifisiu Sentral Ministériu Administrasaun Estatal, Kaicoli. 9/4.
Nia esplika objetivu prinsipal husi forma ekipa konjunta ida ne’e maka atu Organiza sidade iha Teritoriu Timor laran Tomak, Transforma MOSS (Moos, Organizado, Saudavel no Seguru). Ema hakarak hela iha ambiente ida ne’ebe mos laiha foer, Organizado, katak buat hotu tenke hatur tuir ida-idak nia fatin, liliu utilizasaun ba espasu publiku sira tenke tuir nia funsaun, Saudavel, katak ema hotu tenke moris ho saude ne’ebe diak, Seguru, katak ema hotu iha direitu atu bele goja moris ho hakmatek. Tamba ne’etu alkansa mehi ida ne’e, Ekipa konjunta ida ne’e sei hala’o servisu hamutuk ho Autoridade Munisipais sira atu organiza vendedores sira ne’ebe faan iha estrada ibun no muda ba merkadu, atu halo inspesaun iha terenu hodi normaliza fila fali trotoar sira ne’ebe sobu, halo konstrusaun iha valeta leten nomós utilizasaun espasu publiku la tuir nia funsaun.
Tanba ne’e hakarak fo avizu ba públiku katak Komunidade sira ne’ebé simu ona notifikasaun husi Presidente Autoridade tenke prepara ona nia sasan hodi muda sai. Komunidade ne’ebe maka hela pertense ba Bidau to’o Cristo Rei no okupa tiha trotara parte tasi ibun atu bele hamamuk fatin refere, hodi bele fasilita ema la’o ain no halo exerciso. Komunidade ne’ebe hela pertense ba tasi ibun, minimu 50 metros distancia husi tasi ibun to’o rai maran. Komunidade ne’ebe ke’e rai iha foho lolon hodi konstrui uma no prejudika ba sendimentasaun iha sidade, tenke hapara. Komunidade sira hela iha pertense tasi ibun, Bebonuk to’o Pertamina Internasional husu atu hamamuk ona fatin refere. Komunidade hela pertense Comoro mota ibun to iha Ponte Comoro II tenke hamamuk fatin refere. Vendedores ambulante faan ikan iha tasi ibun, tenke muda hotu ba merkado, labeke faan ikan iha nahe uza hudi tahan iha trotoar leten.
Nia hateten tan, Mate uma/Halo festa/feira labele taka estrada publiku (tenke hetan uluk autorizasaun husi autoridade Munisipiu sira) no Lautoriza atu loke bola guling no kuru-kuru . Husu ba komunidade sira ne’ebe hakiak animal (fahi, karau, manu nsst) atu muda fatin no labele husik animal halo movimentu livre iha komunidade nia let. Komunidade negosiante no loja nain ne’ebé estraga trotoar atu re-konstrui fila fali ba nia standar origen. Negosiante kareta no motor labele okupa rai estadu sem autorizasaun husi autoridade Munisipiu, Loja nain sira atu organiza rasik sira nia lixo no soe iha direita iha Tibar.
Husu mós ba funsionariu publiku sira no komunidade tomak atu kumpri regras estasionamentu. Husu ba negosiante sira labele hela permanente iha Merkadu laran, Husu ba operador telekomunikasaun sira, governu extende tempu fulan 1 tan hodi fo tempu ba ita boot sira organiza fiu internet ne’ebe tabele la organizadu iha sidade laran. Husu ba Emprezariu ou negosiante ne’ebe halo publikasaun ilegal ba sira nia produtu liu husi Banner, spanduk no seluk-seluk tan, atu hasai direitamentu molok autoridade relevantes sira ba halo inspesaun direita iha terenu. Husu ba nain ba Kareta sukata ne’ebe para iha espasu publiku/estrada ho tempu naruk tenke muda sai. Husu ba nain ba kareta sira atu labele parke/estaciona kareta iha estrada publiku, sosa kareta tenke aranja ho garajen rasik.








