Hakerek nain Orzon Celestino Jerónimo Hornay
Hanesan informsaun públiku, dezde inisiu ita-boot asumi kargu Secretário de Estado dos Assuntos da Toponímia e da Organização Urbana halo atuasaun oi-oin ho objetivu atu aruma no organiza sidade Dili hanesan Kapital nasaun nian. hanesan sidadaun konkorda ho objetivu murak husi Governu dasia hodi reorganiza no aruma kapital nasaun nian hanesan urgullu sidadaun hotu nian. “politika reorganizaun ka despezu Administrativa presiza konsiente katak Umanu mak sai foku prinsipal.”
Ita boot nia liafuan murak ne’ebé ema rona mak orgniza sidade Dili hanesan Kapital nasaun ne’ebé moos, saudavel no organizadu. Hau hanesan sidadaun foinsa’e ida haksolok no kontenti rona hanoin murak ida ne’e, kleur tebes duni hakarak atu sinti sidade Dili sai sidade ida moos, saudavel no organizadu hanesan sidade nasaun sira seluk nian.
Triste tebes hanesan foinsa’e ida tanba mekanizmu ne’ebé ita bo’ot uza iha politika reorganiza sidade laos sai solusaun ida adekuadu no fo satisfasaun ba sidadaun sira maibe ita bo’ot mai atu resolve problema ida, iha tempu hanesan kria hikas problema foun. Tanba sa? Hau konkorda katak, ijiene no administra hikas ka reorganiza sidade Dili sai sidade ida moos no saudavel ne’e importante, maibe lalos kuandu fo hikas todan ba sidadaun sira hodi halakon sira baze rendimentu ba sustenta moris loro-loron nian iha situasaun ekonomiku ida la estavel, liu-liu folin sasan baziku sira sa’e makas. halo sidadaun lubun suspire tanba sira la iha kapasidade ba kompras atu sustenta sira nia nesesidade moris nian familia loro-loron.
Triste liu tan ba ita boot nia atuasaun brutal, inumanu ho atitudi premanizmu no militarizmu ne’ebé imi hatudu iha Rotunda Nicolau Lobato, Comor, Dili, iha loron 3 Setembru 2024, hodi duni no baku rahun negosiante kiik sira nia sasan, hatauk labarik kiik sira to’o tanis no hakilar, maibe imi fuan delek kontinua nafatin imi nia asaun inumanu no brutal ne’ebé hatudu imi la iha sentidu umanidade ba sidadaun kiik no kiak sira.
Kazu seluk tan ne’ebé imi komete, imi koko atu taka jornalista sira nia ibun no matan liu husi ameasa atu lebele halo reportajen, maibe sira iha fuan nafatin maske iha ameasa no presaun hasoru sira, sira la hakiduk no dedikadu ho paixaun tomak kontinua halo reportajen hodi ema hotu hatene imi nia hahalok at ida ne’e. Hanesan foinsa’e ida triste ho hahalok ida ne’e tanba hahalok sira ne’e hatudu katak ita boot lakompriende esensia husi ukun rasik-an ne’ebé ita manan liu husi sakrifisiu povu tomak nian. Hetok pior liu tan hahalok ida ne’e akontense iha ambitu komemorasaun tinan 25 Referendum ne’ebé signifikadu luan tebes.
Referendum, 30 Augostu 1999 hanesan anin fresku demokrasia nian ne’ebé, Liberdade imprensa parte integrante ida husi ambitu ne’e maibe ho tristi atu hatete katak kualidade Secretário de Estado ida mak la kompriende valores sira ne’e hanesan Foinsa’e triste tebes.
Ohin loron sábadu, 07 Setembru 2024, hau akompaña ho kompleta saida mak ita bo’ot hato’o iha konferensia de Imprensa hau subliña pontu 4 importante mak hanesan tuir mai ne’e:
- Ita boot hatete katak ema tolok no insulta ita bo’ot.
Insultu no tolok sempre mai husi hirus no deskontentamentu ema nian. ema ida sei la tolok no la insulta ema seluk sein justa kauza ida. Hau hanesan mos sidadaun foinsa’e ida ho tristi no tanis iha kalan akontesimentu ne’e wainhira hare hahalok brutalizmu ida ne’ebé ita boot halo ke halo hau rasik mos hirus maske laos afeta mai hau diretamente, sa tan sira. husu ba ita boot atu halo reflesaun klean será ke saida mak ita boot halo ne’e los?
- Ita boot hatete katak Modo tahan no naan sira ne’ebé imi prende entrega ba oan kiak sira (hau kompriende imi fo ba orfaunatu sira)
Politika ida ne’e rasik la konsidera ema ne’ebé lakon sasan aumesmu tempu halo insultu boot ida ba oan kiak sira (orfaun sira). tanba sa? Ita boot sira uza puder hodi hadau sasan ema kiik no kiak sira nian hodi ba halo karidade ba nia maluk kiak seluk signifika imi aproveita orfaunatu sira nia naran hodi hadau hahan sira ne’ebé lolos la devia imi hadau tanba sira rasik faan iha dalan ninin tanba sira mos vulneravel iha ekonomikamente.
- Ita boot konsidera katak Sira ne’ebé lakontenti ho atuasaun sira ne’e problrma ita bo’ot sira nian ami la iha problema.
Mensajen ida ne’e hatudu aroganisia no ignoransia ba sidadaun sira ne’ebé sai vitima ba ita boot nia asaun. Ema la kontente sempre mai husi hahalok ida ne’ebé la respeitu sira no la iha konsiderasaun ba sira. Hanesan foinsa’e dal aida tan hakarak hatete ho triste iha membru Governu ida ne’ebé mak povu ida ne’e selu nia salario no regalias hotu-hotu hatudu nia hahalok ignoransia no arogansia hasoru nia sidadaun sira ne’e hatudu momos katak Sr. Germano la komprende esensia lolos husi Libertasaun ida total no kompleta.
- Ita boot senti katak Sira ne’ebé halo kritika barak liu mai halo fali servisu ba labele bolu ami milisia.
Hakarak atu hatete ba Sr. Germano katak se senti an lakoi atu simu kritika bele husu rejignasaun. Hau fiar katak Timor-oan barak preparadu atu substituis Sr. nia pozisaun espesialmente Kuadru Partidu CNRT sira.
Ema bolu ita milisia, tuir hau nia hatene ema kondena ita ho termu ne’e karik mos tanba hahalok ne’ebé ita halo lori ema hanoin hikas fali ba tinan 25 liu ba bainhira prosesu luta ba libertasaun ne’ebé povu ida sofre husi hahalok brutalizmu no inumanu sira iha pasadu.
Ikus liu mensajen husi sarani katoliku ida no sidadaun foinsa’e ida, sala ne’e umanu, rekuinese hodi halo mudansa ne’e importante, maibe repete nafatin sala ne’ebé hanesan ne’e estupides.
Timor-oan ida, Sarani Katóliku ida
07 de Setembru de 2024









