Home Meio Ambiente CGT Konsidera Atividade Reflorestasaun Sei La Rezolve Mudansa Klimátika, Nasaun Emitor Tenke...

CGT Konsidera Atividade Reflorestasaun Sei La Rezolve Mudansa Klimátika, Nasaun Emitor Tenke Responsabiliza ba Krize Klimátika

726
0
CGT halo workshop liga ho mudansa klimatika. [Foto: Silvino| 20.02.2025]

Reportajen Silvino Freitas

Core Group Transparency-Timor Leste (CGT-TL) realiza mini-semináriu hodi fahe informasaun ba asuntu mudansa klimátika ninia finansiamentu no alterasaun, nune’e CGT-TL konsidera atividade reflorestasaun ne’ebé governu ho ajénsia internasionál hala’o sei la rezolve krize klimátika maibé presiza ejiji ba nasaun emitor sira atu reduz sira nia gas estufa no sira nia responsabilidade ba risku ba mudánsa klimátika ne’ebé dadaun nasaun ho illa ki’ikoan sira sai vitíma.

Koordenadór CGT-TL Jemicarter dos Reis dehan, importante tebes ba ema hotu atu hatene finansiamentu no alterasaun klimátika tanba mudánsa klimátika nia ameasa tebes ba ambiente, maskí Timor Leste ninia kontribuisaun ba emisaun ho gas estufa ne’ebé ki’ik maibé nafatin tau matan ba asuntu mudansa klimátika nian, nune’e mudánsa klimátika ninia impaktu ne’e mai husi asaun rua ida mak naturalmente no seluk mai husi ita ema ninia asaun rasik.

“Mudánsa klimátika ninia impaktu maka halo bailoron naruk, insendiu ne’ebé akontese ona iha Australia Amerika Portugal tanba ne’e ita tenke kuida makaas asuntu refere” dehan koordenadór CGT-TL Jimicarter ba jornalista sira iha salaun Tower Fatuhada, (19/02).

Nia dehan tan, tuir relatóriu IPCC hateten iha Timor Leste presiza tau atensaun ho seriu tanba temperatura manas sei aumenta ba 2,0 grau selsius impaktu husi krize klimátika ne’e hahú sae makaas ona, nune’e karik la tau atensaun ho di’ak maka risku ba mudánsa klimátika sei aumenta makaas.

“Governu hamutuk ajénsia internasionál sira hala’o reflorestasaun maka barak liu maibé tuir ha’u nia hanoin ne’e bele maibé presiza tau mós asuntu atu infuluénsia internasionalmente liuhusi embaixador mudánsa klimátika iha internasional” nia dehan.

CGT-TL konsidera asuntu mudansa klimátika hamosu injustisa bo’ot tanba fo impaktu ba ema nia direitu atu asesu ba bee moos, aihoris ne’ebé saudavel nune’e nasaun emitor sira tenke iha responsabilidade boot tanba hamosu industria barak nune’e estadu tau atensaun ba asuntu ne’e atu bele hato’o ba nasaun boot sira hodi reduz sira nia emisaun ba gas estufa hodi nasaun boot sira tau responsabilidade ba sira nia asaun sira labele nasaun kiik sira ne’ebé foin dezenvolve sai vitíma ba krize klimátika ne’e.

“Ita nafatin hamutuk sosiedade-sivil governu estudante luta hasoru mudánsa klimátika maskí ita kontribuisaun ne’ebé ki’ik maibé ita nafatin luta, mezmu ita laiha kbiit maibé nafatin ejiji ba governu atu tau matan ba asuntu klimátika ne’e tanba mudánsa klimátika ninia afeta ne’e barak liu maka ba feto ema ho difisénsia no ema vulnerable sira” nia konklui.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here