
Reportajen David da Costa
Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL) ho Konsellu Imprensa (KI) Timor-Leste kestiona maka’as, asesór Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál (Sekoms) Agusto dos Reis “Turki” ne’ebe foti papel jornalista nian, hodi husu perguntas ba nia superiór Sekoms, Expedito Dias Ximenes iha media center ka centru media ba jogu desportiva Komunidade Pais Lian Portugés (CPLP) ba dala -XII iha Timor-Leste.
Prezidente Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL) Zevonia Vieira, hatete Asesór ne’ebé inkompativel ho knaar jornalista nian hanesan kontempladu iha artigu 17, Lei Komunikasaun Sosiál Timor-Leste, laiha direitu no la iha devér étika, atu hala’o ka substitui knaar jornalista sira nian, iha kualkér eventu no kualkér atividade.
Asesór Agostu ne’e eis jornalista no nia halo knaar hanesan ema politika nain, tenke tau an hanesan asesór, ne’ebe halo asesoria ba nia xefe. Tanba asesór Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial nia hahalok ne’e iha tentative hakarak limita Liberdade imprensa, no implementa fali agenda politik iha konferensia imprensa ne’e la los.
Nia haktuir klaru ne’e agenda politika, ka setingan ne’ebe secoms halo, ne’e la los. Agustu ne’e eis jornalista, sa tan nia membru AJTL iha tempu naruk, tanba sa mak prinsipiu sira nia haluhan lalais de’it depois de involve an iha politika. Asesor hatudu duni nia hahalok ne’ebe kontra lei komsos artigu 17, no ne’e la los.
Tuir lolos Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál Expedito Dias Ximenes mos tenke hase kedas, no la hatan perguntas husi nia asesór. Tanba nia mos eis jornalista no eiz konselleiru iha Konsellu Imprensa, maibe buat sira nee sira haluhan derepente secara sengaja Sekoms entrevista Sekoms ne’e la los.
“Hau kestiona kontratu ba asesór media sira ne’e, iha Job description ka lae, nune’e sira bele pratika tuir knaar nu’udar asesór. Labele halo ita deskonfia fali agenda Sekoms nian iha laran. Tuir lolos Sekoms fò atensaun kedas ba asesor media bandu atu la husu perguntas, masa jeruk makan jeruk alias Sekoms nanya Sekom,” dehan Prezidente AJTL Zevonia Vieira, ba Neon-Metin liuhusi via whatsApp, Kuarta 23/07.
Nia esplika, Asesor media nia serbisu la’os halo knaar hanesan jornalista, atu husu fali ba fontes. Asesor media nia serbisu ne’e atu advice ka asesoria ba Sekretariu Estadu konaba strategia Komunikasaun sosial, halo planu strategia, halo monitorizasaun kona-ba publikasaun sira liga ho governu nian serbisu, prepara press realase ba media no Jornalista sira, halo serbisu hanesan media relation no public relations, halo media briefing ho media no Jornalista, la’os halo fali papel hanesan fali jornalista, no asesor nian serbisu importante mak hakerek artigu analysis media kona-ba dezenvolvimentu media. Asesor ne’e fó hanoin ba nia xefe ne’ebe asesor nia level ne’e la’os jornalista, mais nia level ne’e aas liu.
Tanba Sekoms fahe Kartaun atu asesu jogu no press conference sira ne’e Para gasta osan de’it. Se hakarak ajuda media sira la’os aproveita foti sira nia fatin hodi husu perguntas maibé bele halo media briefing no fahe informasaun ba jornalista sira antes press Konferensia, ida ne’e mak dehan ajuda jornalista ka media.
Prezidente Konsellu Imprensa (KI), António Cesar Moniz Mali, hatete Pesoalmente hakfodak tebes, bainhira haree iha sosiál média, haree ema ida ne’ebé la’ós jornalista, la halo produsaun nu’udar jornalista bele ba hamriik besik kedas Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial Expedito Dias Ximenes nia oin husu pergunta ida ne’e estrañu maibé Sekoms nafatin hatan nia perguntas
“Estrañu uituan ita nia Sekoms ne’ebé koñese didi’ak asesor ne’e lá’os jornalista, maibé Sekoms mós disponivel nafatin hakarak responde ninia pergunta ne’e,” Dehan Prezidente Konsellu Imprensa Cesar Mali.
Tanba ida ne’e halo buat ida estrañu uitoan, se nia la’ós jornalista, entaun resposta husi ninia pergunta ne’e nia atu ba públika iha ne’ebé, tanba ne’e mak sente estrañu uituan, primeiru nia la’ós jornalista, segundu estrañu tanba Sekoms hatene muito bem ema ne’e lá’os jornalista, tanbasá Sekoms tenke responde ninia pergunta sira, ida ne’e tuir loloos labele akontese.
“Ha’u mak Sekoms, ha’u hapara kedas nia, ita boot la’ós jornalista, ita boot labele halo pergunta, tanba Sekoms mós hatene muito bem lei komunikasaun sosiál no asesor rasik mós hatene muito bem lei komunikasaun sosiál katak, servisu jornalizmu nian tenke ema jornalista, la’ós ema ne’ebé la’ós jornalista,” nia esplika.
Tanba ne’e, Sedu liu ba Konselu Imprensa atu hato’o konkluzaun katak, ida ne’e setingan polítika, setingan ekonómika ida ne’e Konsellu Imprensa hanoin sedu liu, karik iha keixa ka lamentasaun ruma husi média no jornalista sira, normalmente Konselu Imprensa sei toma pozisaun ruma.
“Ita boot sira bele submete keixa ruma mai iha Konselu Imprensa, hanesan baibain tuir mekanizmu ne’ebé iha depois KI bele tur hamutuk foti pozisaun ruma, tanba se ida ne’e preokupante tebes, ita boot sira preokupa tebes ho hahalok ida ne’e, bele hato’o ba Konselu Imprensa ho ninia ekipa sira, Konselleiru sira hotu, presiza halo verifikasaun no ánaliza ba asuntu ida ne’e, depois KI foti to’ok pozisaun ruma, ami hanoin to’ok saida mak atu halo akontesimentu ida ne’e. Purtantu sedu liu, se ita boot sira hakarak husu KI atu toma pozisaun hodi dehan ida ne’e sentigan polítika ka sentigan saida ne’e sedu liu, presiza halo venefikasaun antes KI toma pozisaun ruma,” nia esplika liu tan
Tanba tuir lei komunikasaun sosiál ema ne’ebé jornalista, maibé nia haksoit sai ona, nia halo fali servisu seluk ona, la’ós jornalista ne’e bolu inkompativel purtantu lei la fó dalan ba ema sira ne’ebé kategória inkompativel hanesan asesor, funsionáriu públiku, membru governu, membru parlamentu, polísia, militár partidu polítiku atu hala’o kna’ar hanesan jornalista. Tanba ida ne’e bele afeta ba jornalista nia independénsia iha ninia publikasaun sira, purtantu lei la fó dalan.
Durante ne’e KI sempre rigór dada fali kartaun profisionál jornalista sira ne’ebé inkompativel, nune’e husu ba maluk asesor sira ho haraik an tomak, liu-liu ba maluk asesor komunikasaun sosiál sira atu labele kontra lei komunikasaun sosiál ne’e rasik.
“Mai ita hotu tane as, mai ita hotu respeita lei tuir ida-idak nia funsaun, dala ida tan lei la fó dalan ba jornalista ne’ebé inkompativel atu hala’o atividade jornalizmu nian. Nia asesor ona signifika nia inkompativel ona, konserta bainhira inkompativel ninia karteira profissionál dada tiha ona. Ho ida ne’e nia labele hala’o fila fali funsaun hanesan jornalista, dala ida tan lei la fó dalan tanba asesor ne’e inkompativel,” nia konklui.
Iha asuntu ida ne’e, Bainhira jornalista sira atu konfirma Kona-ba asesór Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosiál (Sekoms) Agostu dos Reis ne’ebe maka foti papel jornalista nian hodi husu perguntas ba Sekoms Expedito Dias Ximenes ne’e, bainhira jornalista husu konfirmasaun ho asesór Sekoms ne’e nia hatete deit ida ne’e la importante no asesór ne’e taka liu telfone.
“Di’ak, entaun públika asosiasaun sira no Konsellu Imprensa sira nia hanoin de’it ona ba, ha’u sente ladun importante,” Dehan Asesór Sekoms Agostu dos Reis “Turik”.
Funsaun Asesor nian maka fó Konsellu Profisionál, Asesor fó hanoin ne’ebé bazeia ba esperiénsia, konhesimentu, no análise, atu ajuda lideransa sira. Analiza Informasaun, Asesor halo peskiza no analiza informasaun kona-ba área ne’ebé nia iha responsabilidade, hodi fó relatoriu, rekomendasaun, ka briefing.
Asesor apoiu ba planeamentu, ajuda iha prepara planu estratéjiku, polítika públika, programa dezenvolvimentu, ho lian tomak atu hetan rezultadu di’ak. Monitoriza no avalia asesór mos bele iha funsaun atu monitoriza implementasaun programa ka polítika, no fó feedback kona-ba progresu ka falha. Komunika ho Stakeholder asesór bele fasilita komunikasaun entre líder sira ho komunidade, parceiro internasionál, media no Jornalista ka setor seluk.








