
Reportajen Silvino Freitas
Fundu mudansa-klimatika ne’ebé suporta husi fundu klimatika verde, tenke iha balansu ba ema vulneralvel sira, no orsamentu husi fundu klimátika iha ona vantajen boot ba benefisiáriu sira, iha prosesu adaptasaun no mitigasaun, ba mudánsa-klimátika maski atu hetan fundu ne’e la fasil, tanba halo presaun politika ba nasaun dezenvolvidu sira, hodi aloka osan ba fundu klimátika verde, nasaun menus dezenvolvimentu ho lakon no estragus hodi finánsia projeitu klimátika sira, iha mós apoia balun husi ajénsia dezenvolvimentu internasionál sira hanesan Uniaun Europeia JICA no seluk tan.
Embaixador ba Mudansa Klimatika Adão Barboza dehan, fundu klimatika ne’ebé mai ona Timor Leste ne’ebé governu rasik investe, tenke iha balansu ba ema vulneravel hotu iha Timor-Leste, fundu klimatika ne’ebé suporta husi fundu klimatika verde nee $22,7 milloes ne’ebé kona iha munisipiu 6 maka ermera likisa lautem no seluk tan, nunee husi distribuisaun no halo ba projeitu sira tenke iha balansu hanesa projeitu estrada bele kona hotu ba feto mane ferik katuas.
“tinan kotuk ami ba halo monitorizasaun ba too ermera likisa aileu no seluk tan komunidade benefisiariu sira dehan estrada ne’ebé hadia husi fundu ida nee iha valor boot tebes ba sira, iha mos orsamentu uituan aloka ba bee moos ida nee mos diak tanba bee ne’ebé kuaze atu maran ona sira bele koserva fila fali kuda ai oan iha sorin sorin atu bele aumenta volume bee iha rai laran nomos dada bee ba uma balun entaun ita nia inan feton ne’ebé uluk tutur bee husi fatin dook agora besik uituan ona sira la dun gasta tempu atu ba tutur bee” dehan Embaixador Adao iha ambitu lansamentu ralatorio fundu mudansa klimatika iha Oxfam Hudi-laran, (23/07).
Nia dehan tan, maski husi fundu nee seidauk atinji mehi hotu maibe atividade kiik balun bele lao ona husi monitorizasaun ne’ebé sira halo iha Oekusi husi orsamentu klimatika ne’ebé mai husi fundu ba nasaun menus dezenvolvimentu sira nian ne’ebé halo atividade konservasaun bee moos no dada bee moos ba sentru komunidade sira, nunee komunidade sira hanesan feto ho mane labarik ferik ho katuas no eskola oan sira bele asesu ona ba bee moos husi projeitu sira nee no Oekusi nee hetan $4,3 milloes nee projeitu rua maibe iha projetu barak ne’ebé haul abele temi ida-idak.
“fundu sira nee ami husi governu ba halo negosiasaun iha mundu ne’ebé la fasil, desizaun internasional atu bele fo presaun politika ba paises dezenvolvidu sira emitor sira fo fundus nee mai ita ida nee mos parte justisa klimatika, entaun lori ida nee mak sira aloka osan ba fundu klimatika verde, nasaun menus dezenvolvimentu no lakon no estragus lori ida nee mak mai fo tulun ba ita boot sira no parseiru sira seluk hanesan uniaun europeia ajuda tebes ita hanesan dada bee moos no JICA konaba enerjia renovavel” dehan embaixador Adão.
Enkuantu Diretor Diresaun Nasional Alterasaun Klimatika Carlos Conceição dehan, ohin loron timor leste seidauk iha industria maibe oinsa bele adapta bainhira koalia konaba justisa klimatika ita ratifika ona konvensaun nunee ita nia nasaun ne’ebé kiik emisaun ne’ebé ita emiti ba atmosfero nee kikoan maibe ita simu konsekuensia husi nasaun ne’ebé ho industria boot sira emiti estufa sira ba atmosfera boot, nunee justisa ne’ebé ita hetan maka ita hetan apoia fundu sira husi nasaun boot sira atu bele hasoru alterasaun klimatika iha mekanizmu balu ita adapta no mitiga.
“adaptasaun ne’ebé ita halo ita hanesan nasaun ne’ebé foin hahu entaun ita tenke simu buat ne’ebé nasaun boot sira kontribui ba ita nia atmosfera no ita mos tenke esforsu para bele mitiga, tanba nee ita nia politika tenke konsidera ita nia ambiente nee hanesan seitor savi” dehan Diretor Diresaun Nasional Alterasaun Klimatika Carlos Conceição, iha ambitu lansamentu relatorio fundu klimatika, (23/07).
Diretor Carlos konklui, dalabarak iha sosiedade ho presepsaun ne’ebé diferente ba protesaun no konservasaun nunee sei fo impaktu ladiak ba ambiente nasaun nian tanba hanoin nebe atu hasae kresimentu ekonomia maibe la hanoin atu jere maka rai sei labele absorve ambiente no ita rasik mak sei sofre, nunee ambiente natureza nian sei iha mudansa no fo impaktu ne’ebé la diak ba ema no aihoris.








