Reportajen David da Costa
Relasiona ho Esbosu Lei Komunikasaun Sosiál ne’ebé maka Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) prepara iha artigu 38 B kona-ba responsabilidade penál no iha artigu númeru 01 to’o númeru 07 jerálmente atu penaliza jornalista, media no produtu jornalístika. Ohin Sekoms ho konsellu Imprensa Timor-Leste (KI-TL) halo diskusaun kona-ba esbosu lei ne’e no ikus deside hasi ka elemina tiha ona esbosu lei KomSos artigu 38 B kona-ba responsabilidade penál.
Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál (SEKOMS) Expedito Loro Dias Ximenes, hatete, kona-ba Prosesu revisaun lei numeru 5 /1014 lei komunikasaun social, ohin Sekoms ho konsellu Imprensa hahu halo diskusaun, Portantu durante ne’e hanesan balun fó sai tiha esbosu ka proposta ne’e ba iha publiku, maibe lolos ne’e ninia prosesu ne’e hahu ohin maka halo diskusaun. Tanba tuir lei molok Sekoms atu aprezenta ba iha Konselhu Ministru (KM) depois ba liu parlamentu nasional tenke rona uluk lai husi Konselhu Imprensa (KI)
Ohin mak ami ho konsellu Imprensa hahu ko’alia husi diskusaun naruk, diskusaun nakonu ho amizade, nakonu ho amigavel, nakonu ho kualidade espresaun ne’ebe ida idak hato’o, husi Konselhu Imprensa no ekipa juridiku governu nian Sekoms nia ne’ebe ha’u rasik mak lidera diskusaun ne’e ikus mai ami konkorda katak atu bele hahu, no atu halakon hanesan manipulasaun, espekulasaun ne’ebe mak oras ne’e daudaun ba iha publiku,”
Tuir lolos esbosu ne’e dokumentus ofisial governu nian ke labele sai ba iha liur mas komu iha ema balun ke fó sai tiha ona ba liur, iha tiha ona provoka diskusaun ba iha publiku
“Tuir ha’u diskusaun ne’e mos diak para sira bele mos fó parser ba iha publiku mai iha governu, parser sira ne’e balun halo aspekulasaun oi-oin ,tanba balun seidauk lee lei ne’ebe mak vigora hela entaun sira nia komentariu sira ne’e bele dehan katak dalabarak fora de kontestu,”
Tanba ne’e mak ohin Sekoms ho konsellu Imprensa hahu duskusaun, no konkorda malu ona katak iha kontestu Timor nia katak media mak pilar ba demokrasia, media mak sai hanesan orgaun ne’ebe mak importante ba iha procesu konstrusaun ba estadu no nasaun, media mos tenke iha regulamentasaun ida ne’ebe mak forti atu bele proteje nia atu asegura nian iha nia servisu lorloron nian.
Revisaun ida nee katak aditamentu ida ne’e ho objektivu atu proteje no asegura servisu orgaun komunikasaun sosiál nian. Tanba ne’e revisaun ida ne’e laiha oituan mos atu hamate liberdade imprensa iha Timor Leste (TL) revisaun ne’e laiha intensaun oituan mos atu kriminaliza produtu jornalista nian. Tanba iha espekulasaun barak ne’ebe maka la tuir ona kontestu ba lei ne’ebe mak sei la’o hela ne’e no lei ne’ebe maka sei vigora.
“Ami hanoin atu proteje jornalista sira hanesan informador, edukador iha ita nia rai, mak governu ho konselhu imprensa konkorda atu iha artigu 38 ami simplifika hasai tiha ka elimina tiha, esplikasaun detalhu ida iha artigo 38 B,”.
Tanba ne’e Sekoms ho konsellu Imprensa konkorda no halo diskusaun ne’ebe maka naruk, diskusaun ho karakter ne’ebe hadomi ba profisaun jornalista sira nian, hadomi ba Timor-Leste nia demokrasia, Tanba ne’e Sekoms ho konsellu Imprensa konkorda hasai tiha esbosu lei komunikasaun Sosiál artigu B kona-ba responsabilidade penál.
“Ami senti katak esplikasaun ida nee bele karik bele mosu fali iha espekulasaun ,ema balun neebe mak ladun diak ,ami konkorda atu elimina artigu 38 B,” nia afirma.
Maibe Sekoms nafatin kaer artigu lei ne’ebe mak vigora ho mos revisaun balun mas revisaun sira ne’e agora iha sei iha hela procesu diskusaun nafatin to’o loron ruma sei konvida organizasaun Jornalista sira, media nain sira, soviedade sivil no husi Universidade sira neebe mak iha departamentu komunikasaun social Sekoms sei konvida sira para rona tok sira nia hanoin.
“Ohin ami konkorda malu ne’e entre Sekoms ho Konselhu Imprensa sei konvida mos sociedade sivil sira depois ida ne’e mak ami foin halo esbosu draf ida depois lori ba, tanba ida ne’e nafatin esbosu, esbosu ne’e sei to’o iha Konselhu Ministru sei apresia, Konselhu Ministru mos bele fó hanoin balun depois Konselhu Ministru enkaminha, tanba se mak sei halo lei ne’e mak governu ho parlamenti nasional”.
Esbosu se bainhira husi governu ida ne’e hanaran proposta de lei, mas bainhira parlamentu mak halo lei ne’e projetu de lei, ne’ebe depois de apresiasaun husi Konselhu Ministru sei ba iha Parlamentu Nasionál mak iha kompetensia tomak atu bele halo audensia publika ba media nain sira fali husi akademiku sira, sociedade sivil no mos bele ba iha organizasaun jornalista sira .
Maibé iha mos balun tan agora tekniku sira haree hela agora diskusaun tekniku tantu juridiku Governu nian Sekoms nia ho juridiku sira husi Konselhu Imprensa mais sertu hanesan ohin hateten agora daudaun ne’e desisaun diskusaun ikus halo ne’e mak elimina artigu 38 B, maibé hakarak repete tan katak revisaun ne’e sei la kriminaliza produtu jornalista.
Tamba ne’e mak iha artigu 34 lei komunikasaun sosiál ne’e r iha tiha ona lei vizenti ne’e iha artigu 34 iha ne’eba ko’alia kona-ba direitu de resposta ho direitu de ratifikasaun tantu ida ne’e prinsipiu basiku ba iha orgaun komunikasaun sosiál no etika jornalismu nian ne’ebe ida ne’e kontinua.
Nee signifika katak wainhira jornalista mos laos anjo nia mos bele halo sala normal maibé iha dalan ida mak nia bele hanesan jornalista ida hakerek Kona-ba ema nia dignidade ke tun tiha iha privasidade ezemplu entaun ema ne’e bele halo protestu liu husi halo direitu de resposta.
Maibé tuir lei ne’e hatete iha 30 dias nia laran masimu nia tenke halo protestu ne’e ho naran direitu de resposta, media ida ne’ebe halo sala ne’e nia presiza fo hatene para halo resposta se nia tau iha jornal se nia tau iha pagina primeiru iha artigu ne’e kuandu ema ne’e halo direitu de resposta ne’e tau duni iha pagina primeiru no mos trasmisaun televisaun se nia tau iha notisia destake ema ne’e halo protestu ka direitu de resposta nia mos ne’e mos tau kedas iha destake ida ne’e mak iha artigu 34 lei komunikasaun sosiál.
Prezidente konsellu Imprensa Timor-Leste (KI-TL), António Cesar Moniz Mali, hatete, ohin Sekoms ho konsellu Imprensa halo diskusaun ba lei KomSos artigu 38 B responsabilidade penál no parte rua ne’e intende malu ho di’ak loos, embora iha artigu 38 B responsabilidade penál sai tiha polemika iha publiku husi sosedade sivil, husi komunidade media rasik ne’ebe maka fó reasaun makaas tebes.
“Esplikasaun hanesan horseik ha’u dehan tiha ona ba media balun, ohin konsellu Imprensa liu-liu hau ho konseileiru nain rua ne’ebe reprezenta media ho media nain, ami mai husu esplikasaun duni iha Sekoms kona-ba intensaun husi artigu ida,” nia hatete.
Nia haktuir, esplikasaun ne’ebe Sekoms explika beibeik ona iha media no mos karik iha diskusaun pessoal ruma, Sekoms hatete laiha intensaun atu kriminaliza media. Maibé ohin KI mos husu duni ba Sekoms ho ekipa tekniku sira, artigu 38 B Responsabilidade Penal ne’e ninia intensaun saida? esplikasaun hanesan laiha intensaun atu kriminaliza media sira.
“Maibé ohin iha esplikasaun ne’ebe ami hetan intensaun justru atu proteje liu tan media sira. entaun ami to’o iha konkluzaun katak se hanesan ne’e entaun ita mantein deit lei ezisténsia bele ka lae? afinál konsellu Imprensa ho Sekoms iha hanoin hanesan hela,” nia explika.
Tanba ne’e ohin konsellu Imprensa mai propoin tanba mosu ona polemika karik bele mantein lei ezisténsia, afinál Sekoms ho nia ekipa hanoin hela karik bele kontinua, se labele hasai tiha laiha problema tanba iha fase diskusaun no análise hela.
“Entaun ami to’o iha pontu ida ami aseita malu, sei karik lei ida ne’e hamosu konfuzaun duni, polemika, tanba iha reasaun makaas, karik ita hotu aseita bele retira tiha lei ida ne’e, entaun hanesan hau dehan ona Sekoms mos hanoin hanesan, se lei ne’e maka hamosu duni polemika, hamosu desentedimentu. Afinál Sekoms sira mos hanoin hela hasai tiha entaun ita retira tiha deit, apalagi konsellu Imprensa mos hanoin hanesan ne’e,” nia explika liu tan
Tanba tuir esplikasaun husi Sekoms ho nia ekipa laiha intensaun atu kriminaliza media, maibé razaun retira tanba lei ezisténsia mos ko’alia buat ne’ebe hanesan ke laiha intensaun atu kriminaliza jornalista sira, maibé lei artigu 38 B responsabilidade penál halo detailiu liu tan entaun hamosu tiha interpretasaun oi-oin ne’ebe maka dehan atu kriminaliza jornalista.
“Maibé importante maka ne’e, ami hotu intensaun diak, konsiensa diak atu retira tiha ka elimina tiha artigu ida ne’e. razaun husi Sekoms loos hela, lei ida revizaun husi konsellu Imprensa fó ne’e mos hanesan hela soke nia hakerek badak hela, ida Sekoms nia esbosu ne’e esplikasaun naruk tebes,” nia konklui.
Hosi sorin seluk, tuir dokumentu Proposta de Lei Primeiru Alterasaun ba Lei nu. 5/2014, 19 Novembru (Lei Komunikasaun Sosial) ne’ebe Neon Metin asesu hakerek momoos iha Artigu 38 B (Responsabilidade Penal).
Tuir mai publika kompletu konteudu Artigu 38 B husi numeru 01 to’o numeru 07, Proposta Ezbosu Revizaun Lei KomSos ne’ebe SEKOMS ho nia ekipa juridiku sira produs iha lian Portuges ne’ebe Neon Metin rekolla ona maka;
Artigo 38. B (Responsabilidade penal)
1. A publicação ou transmissão de textos ou imagens através de meos de Comunicação social, que ofenda bens juridicos penalmente protegidos, é punidi nos termos gerais, sem prejuízo do disposto na presente lei, sendo a sua apreciação da competência dos tribunais judiciais.
2. A autoria dos crimes cometidos através de meios de comunicação social cabe a quem tiver criado o texto, imagem ou som cuja publicação ou transmissão continua a ofensa dos bens juridicos protegidos pelas disposições penais.
3. Nos casos de publicação não consentida, é autor do crime quem a tiver promovido.
4. O diretor, o diretor-adjunto, o subdiretor ou quem concretamente os substitua assim como o editor, no caso de publicações não periódicas, que não se opotha, através da ação adequada, á comissão de crime através da imprensa, podendo faze-lo, é punido com as penas cominadas nos correspondentes tipos legais, reduzidas de um terço nos seus limites.
5. Tratando se de declarações corretamente reproduzidas, prestadas por pessoas devidamente identificadas, só estas podem ser responsabilizadas, a menos que o seu teor constitua insugação à prática de um crime.
6. O regime previsto no número anterior aplica-se igualmente em relação aos artigos de opinião, desde que o seu autor esteja devidamente identificado.
7. São isentos de responsabilidade criminal todos aqueles que, no exercicio da sua profissão, tiveram intervenção meramente técnica, subordinada ou touneira no processo de elaboração ou difusão da publicação contendo o escrito ou imagem controvertidos.









