

Reportajen David da Costa
Asosiasaun Jornalista Timor Lorosa’e (AJTL) ho Timor-Leste Press Union (TLPU) hamutuk ho vitima jornalista ne’ebe maka estudante Universidade de Dili (UNDIL) horseik baku bainhira ba halo kobertura kona-ba kazu asédiu sexuál ne’ebe deskonfia enovlve dosente LMS iha UNDIL ne’e, sei prosesa kazu ne’e ba Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) hodi enkamiña ba Ministeriu públiku (MP) hodi hetan justisa no naran di’ak knar lulik jornalista nian.
Prezidente Press Union Timor-Leste (TLPU) Candio Alves mos hatete, aktu violentu ne’ebe maka estudante Universidade de DIli halo hasoru Jornalista ne’e aktu immoral no liberdade imprensa iha Timor-Leste ne’’e laos ema seluk maka halo rahun, maibé ema akademika sira maka halo rahun, tanbe ne’e TLPU ho AJTL sei hamutuk ho Vitima sira hodi prosesu kazu ne’e ba oin.
“Bainhira hau haree video ne’e triste tebes, tanba liberdade imprensa laos haraun husi ema seluk, maibé haraun husi ema akademiku sira ne’ebe koinesimentu kelehan tebes, Tanba ne’e TLPU ohin hamutuk ho AJTL no vitima hakrak lori kazu ne’e to’o ninia rohan,” dehan Prezidente Timor-Leste Press Union (TLPU), Candido Alves, liu husi konfrensia imprensa iha sede AJTL fatuhada, kuarta 22/10.
Iha fatin hanesan, Xefe Advokasia AJTL, Scos Vieira, hatutan, tuir Leí Komunikasaun sosial aktu estudante nia halo ba jornalista ne’e atentadu iha ne’ebá sé mak impede atividade jornalistika, hadau jornalista sira nia ekipamentu ne’e krime. Tanba ne’e, AJTL no TLPU mos sei foti asaun legál hasoru estudante sira ne’ebé komete agresaun fiziku hasoru jornalista Mariano de Deus Pinto, tuir Lei Komunikasaun Sosiál, Artigu 41.
“Entaun ohin ita husi parte AJTL ho TLPU no kolega média Sapnews sira lori kazu ne’e tenke hato’o ba iha Polísia Nasional Timor-Leste (PNTL) no Ministériu Públiku (MP) atu nune’e prosesa kazu ne’e tuir Leí,” dehan Xefe Advokasia AJTL.
Nia haktuir, Leí Komunikasaun sosial hateten bainhira jornalista hala’o nia atividade labele halo impedimentu, bainhira nia publika nia historia ka notisia no sente jornalista ne’e viola Leí Komunikasaun sosial ka viola kode étika ou kodigu diontolojia.Entaun iha Leí Komunikasaun sosial iha direitu respostaba nia instituisaun, maibé akademiku sira halo impedimentu ba iha atividade jornalistika xa tan halo agresaun fiziku ne’e atentadu.
“Tenke ba oin, ita prosesa kazu ne’e la’ós tanba ita odiu maibé tanba Leí fó dalan, entaun ita tenke defende ida ne’e, karik impede jornalista ba halo koobertura tenke ba dalan fasifika ho razaun ne’ebé mak asentidu, masuk akal labele mai ho agresaun fizika xa tan dudu impede atividade jornalistika ne’e ita tenke lori duni ba parte legál” Scos Vieira hato’o.
Nune’e mos, Porta Vos Vitima Jornalsita SAPNews, Ermelinda Soares, konta tuir, Relativamente ho desentendimentu ne’ebe akontese iha resintu kampus Universidade Dili (UNDIL) iha loron 21 Outubru 2025, haleu tuku 10 liu, iha ne’ebe estudante vítima asédiu seksuál konvida média atu halo kobertura kona-ba konferénsia imprensa kontra dosente inisial LMS, Maibe infelizmente konferénsia imprensa ne’e hetan impedimentu tanba la hetan autorizasaun ba fatin.
Hafoin simu konvite kobertura, jornalista sira hosi média online, televisão no jornal to’o iha resintu Kampus UNDIL, maibé estudante sira husu ba jornalista SAPNews dehan se mak haruka Jornalista sira mai, konvite iha ne’ebe, hatudu se mak assina, bainhira hatudu tiha konvite ba estudante sira nonok fila kotuk.
Iha momentu ne’e estudante ho porta vos vitima sira mos iha desentedimentu, entaun laiha ona desizaun atu halo konferénsia iha resintu UNDI liga ho kazu as’ediu sexuál ne’e deskonfia envolve dosente LMS, nune’e jornalista sira deside atu husik fatin, estudante sira hatudu expertu, hakilar hodi dudu, duni no hakilar jornalista sira hodi sai hosi resintu UNDIL.
“Molok atu husik fatin, hatan ba reasaun hosi dosente no estudante UNDIL, Jornalista Mídia Sapnews Marino de Deus Pinto dehan ba sira, ami mai tanba hetan konvite atu halo kobertura kona-ba konferénsia imprensa hosi vítima asédiu sexual iha UNDIL, no iha momentu ne’e kedas estudante sira ba kaer Jornalista Marino ninia faru gola no rasta besik ba kakorok no dudu hodi sai hosi kampus, nune’e vítima ne’e hili nonok hodi husik fatin ho pasiensia, no laran todan tanba hetan ameasa no presaun hosi estudante UNDIL,” dehan Porta Vos Vitima Jornalsita SAPNews, Ermelinda Soare.
Nia salienta, durante dezentendimentu, Estudante UNDIL sira dehan, “Ami la presiza, imi jornalista mai halo saida.” iha tempu hanesan, Estudante balun mós husi kotuk dehan “tau no duni sai tiha”. Nune’e jornalista ne’ebe presente iha fatin akontesimentu sente tauk no nonok deside sai hosi fatin no kontinua ba Farol hodi halo kobertura ba konferénsia imprensa hosi vítima sira tanba estrutura UNDIL la aseita halo iha resintu kampus UNDIL.
Nia subiliña iha momentu ne’e kedas estudante balun kaer faru gola jornalista SAPNews Marino de Deus Pinto hodi rasta sa’e ba kakorok hodi hakilar no dehan labele arogánsia iha ne’e, rona ka lae. “Maibé Jornalista Marino hatan, ha’u mai kobertura, estudante sira hakilar tan, kartaun iha ne’ebé, vítima seidauk hatudu kartaun, sira dudu lisuk, nune’e jornalista Marino deside ses an tanba hetan presaun maka’as,”
Ligadu ho akontesimentu desrespeito ba liberdade imprensa no tenta ameasa jornalista ne’e, jornalista sira lamenta tebes ba hahalok estudante balun hosi UNDIL ne’ebe hatudu hahalok premanismu hodi dudu, duni no hakilar jornalista iha resintu kampus, tanba ne’e, se la autoriza bele dehan deit ho dalan akademiku no la presiza dudu no hakilar sa tan buti faru jornalista nian.
“Ami konsidera Estudante akademiku mak hatudu hahalok ida ne’e, ami dúvida ho kuñesimentu no kapasidade estudante sira nian kona ba liberdade imprensa no expressão ne’ebe konsagra iha konstituisaun artigu 40° no 41° no lei númeru 5/2014 kona ba lei komunikasaun sosial,”nia afirma.
Tanba ne’e solidariza ba jornalista Marino de Deus Pinto no kolega jornalista sira hotu ne’ebé mak simu liafuan insultu, maltrata no sente traumátiku husi Sivitas Akademiku UNDIL nian, ne’ebé la komprende no la hatene serbisu jornalista nian iha estadu direito no demokratiku.
“Ami hamutuk ho vítima sei prosesa kazu ne’e ba iha konsellu imprensa no Polisia Nasional Timor-Leste hodi enkamiña ba Ministeriu públiku hodi hetan justisa no naran di’ak knar lulik jornalista nian,” nia dehan.
Nia husu ba Prezidente Fundasaun Boacril atual Primeiro Ministro (PM) Kay Rala Xanana Gusmão no Reitor UNDIL José Belo atual Prezidente CNE atu klarifika no foti medidas ruma hasoru oknum sira ne’ebé halo agresaun fiziku hasoru Jornalista Marino de Deus Pinto no jornalista sira ne’ebé marka prezente iha fatin akontese.
Nune’e mos husu ba Dekanu fakuldades, diretores departamentu, dosentes no estudante sira hotu iha UNDIL atu respeita serbisu jornalista nian ba liberdade imprensa no expressão tanba ema hotu moris iha estadu direitu no demokrátiku, tenki komunga valor demokrasia, prinsipiu direitus humanos no hatur justiça iha instituisaun hotu-hotu. Tanba atividade ne’e planeadu no organizadu husi vitima sira laos jornalista sira mak ba.
Tanba ne’e sosiedade no akademikas tomak atu labele sai portavoz eh guardiaun ba kriminozu sira hodi taka dalan ba media atu halo notisia investigativu hodi fó sai lialos, justiça no halian lian laek sira lian liliu feto, labarik no ema vulnerável sira ne’ebe sai vítima iha sosiedade inklui instituisaun sira privadu no públiku.
N0 sosiedade tomak tantu sivil no militares, akademiku sira no públiku enjerál atu respeita no fó espasu ba jornalista sira hodi hala’o ninian knaar, basa jornalista mak sai matan, tilun no ibun no sai lian ba lian lae sira.
“Ba vitima no familia vitima sira atu labele tauk koalia sai lia los, tanba lialos la mate, lialos sempre manan no lialos mak dalan ba sivilizasaun, assegura direitos humanos no igualdade. Lialos la mate, jornalista tatoli lia, jornalista la’os kriminozu no jornalista lian ba lian laek sira,” nia husu.
Maibé iha horseik porta vos vitima asédiu sexuál José Macêdo “Lórico” hatete, sira mos kondena aktu ne’ebe estudante UNDIL halo hasoru média no jornalista sira tanba estudante sira la kompriende liberdade imprensa no expressão ne’ebe hakerek iha konstituisaun Republika demoratika Timor-Leste
“Ami husu deskulpa ba média no jornalista sira tanba ohin mosu desentendimentu, ami kondena mós aktu sira ne’ebe ohin mosu iha kampus, maske estudante barak aprende siensia oioin maibe kunhesimentu ba liberdade imprensa ne’e mukit liu tanba ne’e maka to’o estudante sira atu buti jornalista ninia kakorok, ami hamutuk ho vítima sira kondena aktu ida ne’e,” dehan Lorico.







