
Reportajen David da Costa
Alokasaun Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2026, seidauk tau prioridade ba iha Setór produtivu sira hanesan, agrikultura tanba hetan de’it millaun US$20.2 menus hosi 1.9%. Tanba ne’e, Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL), husu atu hasa’e prosentu ba Setór produtivu sira hanesan agrikultura ba iha 10%.
Koordenador Nasional Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL), Jemicater Moniz dos Reis, hateten, setór produtivu deklara iha livru Proposta OJE 2026 hanesan kontribuinte ba ekonomia, realidade sosiál seidauk muda. Tanha Problema hanesan saúde, edukasaun, agrikultura no malnutrisaun kontinua afeta komunidade sira.
Tanba ne’e CGTL nia haree alokasaun OJE tinan 2026 ba Setór produtivu sira hanesan agrikultura, edukasaun saude, bee moos no turizmu ne’e kuase ki’ik hotu, tanba ne’e, presiza hasa’e setór produtivu sira hanesan agrikultura ne’e ba iha 10%.
“Tuir ami nia haree no akompaña, ami nia membru sira la’o hamutuk mos halo analiza kona-ba alokasaun orsamentu sira kuaze ita haree ba Setór agrikultura ki’ik, maibé husi Ami CGT-TL nia hakarak ne’e pelemenus 10% ba iha setór produtivu importante sira ne’e ami nia hakarak,” dehan Koordenador Nasional Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL), Jemicater Moniz dos Reis, liu-husi Konfrensia Imprensa iha edifisiu CGT-TL, Kaikoli, Sexta 07/11.
Nia Salienta, maibé problema maka ne’e, se kunadu husu ona 10% ba iha Setór produtivu sira, maka governu no lideransa sira laiha kapasaidade atu uza osan ne’e, ida ne’e mos sai problema ida. No aloka tiha 10% maka ba fali salariu bensimentu, transferénsia publika, entaun Setór produtivu sira nafatin problema, maibé presiza governu no lidernasa sira tenke iha kapasidade atu bele investe iha Setór ne’ebe produtivu atu nune’e aloka osan labele sala, tenke lao tuir nia fatin.
“Ita husu investe iha setór importante sira hanesan agrikultura iha 10%, no presiza ita nia governu sira tenke dezenvolve barak tan iha produtivu sira, hanesan floresta, Parke Nasional. Maibé ita preukupa ida mak ita husu tiha tau 10%, maibé governu uza fali ba transferénsia Publika no ba slaraiu sira no la tau nafatin prioridade ba setór produtivu sira ida ne’e mos problema,” nia subliña.
Nia haktuir, CGTL-TL rejista iha progresu balun iha área transparénsia no partisipasaun públiku, maske kontinua persiste dezafiu prinsipál sira. Maibé CGT-TL apresia esforsu husi Ministériu Finansas ne’ebé kontinua promove no aplika prinsípiu transparénsia, liu husi elabora no públika dokumentu sira hanesan Sirkulár OJE 2026, Deklarasaun Orsamentál, relatóriu Konsulta sidadaun, inklui publikasaun Proposta Lei ba OJE 2026, no involve parte sosiedade sivíl iha sesaun aprezentasaun balun.
Infelizmente, CGT-TL nota katak ministériu sira barak seidauk pratika transparénsia no partisipasaun públiku. Informasaun ba konteúdu OJE seidauk disponivel iha website ministériu sira, no prosesu preparativu ba Proposta OJE 2026 kuaze la envolve parte interesadu sira hanesan sosiedade sivíl, akadémiku no setór privadu. Ida ne’e hatudu katak oportunidade husi ideia realista povu nian seidauk esplora atu hetan planeamentu orsamentál bazeia ba realidade Timor-Leste nian.
Nune’e mós nia esplika, Kona-ba Setór Produtivu no Priorizasaun Orsamentál tuir observasaun CGT-TL, Governu kontinua hateten setór importante sira hanesan agrikultura, hortikultura, kafé, plantas indústria, pekuaria, veterinária, peska, floresta, artejenatu, ekonomia informal, agro turizmu, turizmu komunitária, home indústria no indústria.
Maibé realidade hatudu katak setór sira ne’e seidauk hetan prioridade loloos iha polítika orsamentál jeral estadu tinan 2026. No OJE nafatin domina husi despeza konsumtivu, la’ós produtivu. Planeamentu mós fó sinál katak iha retorika no inkonsisténsia entre ko’alia polítika, dokumentu hakerek no alokasaun orsamentál la iha ligasaun klaru.
Tanba ne’e, Timor-Leste sei iha Rai Naruk Fiskál no Krize Potensiál. Gráfiku husi Ministériu Finansas (FM) hatudu katak Fundu Petrolíferu sei hetan redús lalais bainhira Governu kontinua uza nivel levantamentu hanesan agora. Se situasaun ne’e kontinua, Timor-Leste sei enfrenta rai naruk fiskál iha tinan sanulu oin.
“Tanba Dezde kampu Bayu Undan remata iha Juñu 2025, Timor-Leste la iha tan reseita petrolíferu signifikante. Investimentu iha merkadu internasionál la serteza, depende husi flutuasaun global. Ita nian esperiénsia tinan 2015, 2018 no 2022 hatudu katak maske iha retornu barak, volatílidade merkadu sei ameasa estabilidade ekonomia nasionál,”nia haktuir.
Ho problema ida ne’e, governu tenke investimentu iha setór produtivu, maibé Programa tinan 5 Governu ne’e nian, kontinua fó prioridade ba setór estrativa no infrastrutura boot sira, sei la reprezenta interese Povu Timor-Leste nian. Projetu Tasi Mane kuaze gasta ona billaun ida-resin, husi estudu, konstrusaun estrada, aeroportu, inklui mós hola partisipasaun iha konsorsiu Greater Sunrise, maske kondisaun sira ne’ebé kria hahú aat daudaun.
“Tanba ne’e ami husu atu halo analiza kle’an antes kontinua aloka osan hodi fó prioridade no gasta osan boot ba projetu boot sira ne’ebé sei fó impaktu negativu ba aspeitu sosiál, ambiente no kultura, hanesan projetu tasi mane inklui mós projetu mineiru sira,”sira husu.
Nia afirma, maske projetu sira ne’e hanesan oportunidade atu hetan retornu no oferese apoiu balun maibé sei difikulta oportunidade atu dezenvolve setór investimentu iha diresaun ne’ebé renovavel no sustentavel.
“Ami husu iha OJE 2026, Governu tenke tau prioridade ba setór produtivu ne’ebé sustenta moris povu hanesan Agrikultura, Edukasaun, Saúde, Bee Moos no Turizmu. Setór sira ne’e la’ós de’it prioridade polítika, maibé base fundamental ba kresimentu ekonomia sustentável,”sira kontinua husu.
Tanba ne’e, CGT-TL husu governu atu reavalia investimentu iha infrastrutura boot sira estrada, edifísiu, ponte, portu, aeroportu no eletrisidade. Ezemplu hanesan EDTL, E.P. iha 2025 simu subsídiu $166.5 milhões, maibé rekolla de’it reseita $50-60 milhões.
Situasaun ne’e prova katak governu tenke halo análize ba retornu real investimentu ne’e, atu evita depende permanente ba subsídiu OJE. Enerjia eletrisidade ajuda duni atividade ekonómiku, maibé presiza estratéjia klaru ba sustentabilidade ekonomia nian.
“Ami observa katak maske setór produtivu deklara iha livru Proposta OJE 2026 hanesan kontribuinte ba ekonomia, realidade sosiál seidauk muda. Problema hanesan saúde, edukasaun, agrikultura no malnutrisaun kontinua afeta komunidade,”tenik nia.
Tanbe ne’e CGT-TL rekomednda, reorienta OJE 2026, Governu tenke foka ba investimentu produtivu no sosiál ne’ebé realistiku no sustentável, hanesan agrikultura, saúde, edukasaun, turizmu, peska, bee moos no indústria ki’ik.
No Parlamentu Nasionál (PN) tenke halo analiza rigorózu ba investimentu iha tasi mane no mineiru ne’ebé gasta osan boot maibé la sustentável. Governu tenke kua despeza la nesesáriu, projetu boot ne’ebé benefísiu la klaru, no reavalia EP no IP ne’ebé la kontribui reseita ba estadu.
Core Group Transparency Timor-Leste (CGT-TL) reafirma nia kompromisu atu kontinua monitoriza, promove no defende transparénsia, responsabilidade públiku, no partisipasaun sidadaun iha jestaun finansas públiku Timor-Leste nian.
Entertantu tuir dadus husi la’o hamutuk Orsamentu Jeral Estadu (OJE) tinan 2026 ba iha setor xave sira maka edukasaun, saude, bee moos no agrikultura, setor xave sira ne’e hamutuk hetan deit 18% deit husi OJE tinan 2026, maibé husi OJE tinan 2025 setor xave sira ne’e hetan osan 19%.








