Reportajen Silvino Freitas
ONG PARCIC asina akordu ho Embaixada Japaun iha Timor Leste neebe apoiu osan $339,244 hodi implementa programa kapasitasaun ba eskola teknika agrikola publika no sentru tekniku agrikultura privadu iha parte leste iha timor leste, projeitu nee implementa ho durasaun tinan rua husi tinan 2026 too 2028 neebe servisu hamutuk ho Sentru Dezenvolvimentu Komunitariu (CDC) Baucau hodi kapasita formador, professor no estudante sira atu kontribui ba dezenvolvimentu rekursu umanu neebe sei ativu iha seitor agrikultura.
Embaixada Japaun iha Timor Leste Yamamoto Yasushi dehan, proejeitu kapasitasaun ba eskola formasaun tekniku agrikultura iha timor leste maka foka ba parte leste nian neebe implementa husi PARCIC ho apoiu fundu husi povu japaun ho orsamentu total $340,000, japaun nia apoiu nee tuir planu dezenvolvimentu estratejiku 2011-2030 neebe identifika agrikultura sai hanesan xavi ba dezenvolvimentu ekonomiku neebe hakarak muda agrikultura husi subsistensia ba produsaun komersial liuhusi promove tekniku modern sira ekipamentu nomos peskiza.
“atu suporta ida nee ambaixada japaun no JICA assume responsabilidade hanesan ko-prezidente hamutuk ho embaixada estadus unidus America iha enkontru harmonizasaun ba agrikultura” dehan Embaixada Japaun iha Timor Leste Yamamoto Yasushi, iha embaxada Japaun Dili, (27/01).
Nia dehan tan, liuhusi projeitu foun iha baucau no lautem PARCIC sei assume dezafiu vital hodi forma futuru lider sira iha seitor agrikultura hodi transforma mos nosaun agrikultura iha timor leste husi profisaun neebe la atrativu ba profisaun respeitavel, transfere konesimentu, abilidade no esperensia iha eskola vokasional ba iha munisipiu rua refere, nunee mos PARCIC sei estabelese laboratorium simples, halo analiza kria meloramentu rai husi rekursu local sira no fo formasaun abilidade negosiu ba mestre no estudante sira iha sentru dezenvolvimentu komunitaria iha baucau.
Fatin hanesan Prezidente Autoridade Munisípiu Baucau Veneranda Lemos Martins dehan, projetu refere laos atu halo kapasitasaun deit maibe sira mos sei lori labotrium kiik ba produtu agrikola nian nunee husi apoiu nee hatudu sira nia komitmentu atu loke prosesu tomak iha area agrikola nian, nunee autoridade mos sei akompana atu produtu sira neebe produz bele lori ba merkadu husi nee mak bele halo ligasaun entre merkadu ho sentru dezenvolvimentu komunitariu refere, tanba projetu nee ba tinan ida deit nunee tenke aproveita projeitu nunee bele hetan rezultadu neebe diak husi projeitu refere.
“joven feto no mane neebe liu husi sentru dezenvolvimentu komunitariu iha baucau, sira sei kapasita sira an ho didiak nunee mos bele hetan merkadu neebe diak ba sira nia future” dehan PAM Baucau Veneranda Lemos iha embaixada Japaun Dili, (27/01).
Nia dehan tan, tanba projeitu nee ba tinan ida deit presiza aproveita ho diak husi formasaun sira neebe suporta husi PARCIC maski projeitu nee kiik maibe nia valor boot tebes iha area agrikultura nian, nunee mos fiar katak ho prezensa PARCIC nian bele loke tan servisu asistensia iha seitor seluk tan liuliu iha area seitor produtivu nian.









