Hakerek nain Moises Vicente
Polémika rekrutamentu kandidatu kadete foun iha Instituisaun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) sai prekupasaun boot ba ema hotu, no sai diskusaun públiku iha mídia sosiál no sosiedade enjerál iha Timor-Leste. Iha semana hirak liubá, loron Tersa-feira, 3 fulan-Fevereiru tinan-2026, Ekipa Komisaun Rekrutamentu vaga ba PNTL fó sai iha mídia liuhusi konferénsia imprensa, anúnsia ba públiku katak kandidatu kadete foun totál hamutuk 12.874. Husi númeru ne’e, kandidatu na’in-10.597 maka admitidu ba iha vaga rekrutamentu membru PNTL, kandidatu 2.277 la pasa, no kandidatu 400 mak pasa ba teste médiku.
Porta-vóz Komisaun Rekrutamentu PNTL foun tinan-2025, Superintendente Polísia António da Luz, esklarese katak kandidatu 10.597 ne’e sei tama iha faze haat: teste kulturál, teste entrevista, aptidaun (teste fíziku), no psikoteste. (Fontes):https://tatoli.tl/2026/02/03/kandidatu-10-597-admitidu-iha-teste-vaga-rekrutamentu-membru-pntl-foun/&https://www.hatutan.com/2026/02/10/fm-konsidera-mi-inkapasidade-no-fase-liman-iha-polemika-rekrutamentu-kadete-pntl/
Haree husi prosesu selesaun kandidatu foun iha Instituisaun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL), sai dúvida se mak liu no se mak la liu iha rekrutamentu referidu. Rezultadu ne’ebé fó sai ona, hamosu polémika boot iha sosiedade públiku, tanba kadete foun PNTL ne’ebé mak admitidu ema na’in atus haat (400) de’it.
Husi ne’e, liu-liu kandidatu foun PNTL ne’ebé la pasa hato’o keixa ba ONG Asosiasaun HAK, ba Provedoria dos Direitos Humanos e Justiça (PDHJ), no lori tan ba Primeiru Ministru IX Governu Konstitusional, Sr. José Alexandre Kay Rala Xanana Gusmão. Publikasaun naran kadete foun PNTL fó sai suspeita, tanba Komandante PNTL nia oan mak prioridade liu. Tuir hakerek-na’in nia haree, Komisaun Rekrutamentu PNTL la halo prosesu ho lolos, la tau atensaun ho di’ak, no ladun transparente, iha diskriminasaun uituan.
Iha baze legál, Lei-Inan Konstituisaun RDTL, Artigu 50º dehan katak:
- Sidadaun hotu-hotu, feto ka mane, iha direitu no dever atu halo servisu no livre atu hili nia profisaun.
- Traballadór sira iha direitu ba seguransa no hetan mos husi servisu fatin ba selu-kole, deskansu no férias.
- Labele hasai ema serbisu na’in sira wainhira la iha kauza justa (loloos), tan de’it motivu polítiku, relijozu ka ideolójiku.
- Proibidu obriga ema serbisu, maibé ne’e la halakon buat ne’ebé iha lejizlasaun kona-ba ezekusaun kastigu nian.
- Estadu haburas kriasaun (haki’ak) kooperativa ba produsaun no fó tane ba empreza família nian nu’udar fatin atu hetan serbisu.
Se hanesan ne’e, entaun sai pergunta: tanbasa maka ekipa Komisaun Rekrutamentu PNTL halo selesaun ne’e hanesan diskriminasaun ba povu nia oan rasik? Haree liu fali, prioridade mak fó ba Komandante PNTL nia oan ka ekipa Komisaun Rekrutamentu nia oan.
Ema hotu iha lei nia oin hanesan, labele halo hanesan ne’e. País Timor-Leste ema hotu nian, instituisaun PNTL mós ema hotu nian atu tama iha ne’ebá. Se d’eit, povu ai-leba, fa’an modo iha merkadu laran nia oan mós iha direitu atu servisu iha instituisaun PNTL.
Se sidadaun referidu ninia fíziku di’ak, mentál di’ak, psikolojia di’ak, no matenek remata iha nível Sekundáriu, Lisensiatura Universitáriu ka Pós-Graduasaun iha área Direitu no estudu área seguransa, entaun nia mós iha direitu hanesan kandidatu seluk atu tama iha PNTL.
Konstituisaun RDTL iha Artigu 147º (Polísia no forsa seguransa sira) dehan katak:
- Polísia sei defende legalidade demokrátiku no garante sidadaun sira-nia seguransa internu, maibé sira labele iha partidu polítiku.
- Prevensaun kriminál tenke hala’o ho respeitu ba direitus umanus.
- Lei maka sei harii rejime ba polísia no mós forsa seguransa seluk.
Haree husi baze legál konstituisaun, kandidatu membru Polísia Nasionál Timor-Leste ne’ebé pasa iha rekrutamentu sei la’o tuir lei ne’ebé ko’alia dadaun ne’e. Maibé ekipa Komisaun Rekrutamentu PNTL halo fallansu iha buat balun. Ezemplu: Komandante Polísia nia oan hetan prioridade liu, maski númeru teste menus liu númeru haat (4) no balun númeru sia (9), iha rekrutamentu referidu.
Tuir loloos, Komisaun Rekrutamentu PNTL tenke halo analiza kle’an no estudu uluk molok foti dezisaun, publika sai rezultadu teste. Kuaze iha 13 ka 14 munisípiu, polísia nia oan no inan-aman iha Komisaun Rekrutamentu Polísia mak prioridade liu.
Ida hanesan ne’e labele akontese iha nasaun RDTL, tanba rai ida-ne’e ema hotu nia luta ba ukun rasik an. Presiza husu ba ekipa Komisaun Rekrutamentu PNTL atu muda mentalidade, labele haree uluk parente ka kolega nia oan hanesan prioridade.
Iha sorin seluk, hakerek-na’in konkorda ho desizaun reuniaun iha Konsellu Ministru, ne’ebé hakarak halo suspensaun temporáriu ka repete fali rekrutamentu ba kandidatu kadete foun Polísia Nasionál Timor-Leste. Desizaun ne’e liu husi aprovasaun projetu rezolusaun Governu ne’ebé aprezenta husi Ministru Interiór, Sr. Francisco da Costa Guterres.
No tuir lei, Ministru Interiór bele foti rasik desizaun ne’e, la presiza mai to’o iha Konsellu Ministru. Primeiru Ministru IX Governu Konstitucional, Sr. Xanana Gusmão, mos hatete nia hanoin hakarak bolu ajuda husi Polísia Federal Austrália no Polísia-GNR Portugal. Tanba ita rasik, ekipa Komisaun Rekrutamentu PNTL halo buat hotu la’o ladun loos, la imparsial, no presiza tulun husi nasaun seluk.
Signifika katak rekrutamentu ba kadete foun PNTL ne’e ladun la’o tuir prosedur di’ak hanesan teste polísia nian: entervista, psikolojia no seluk-seluk tan. Instituisaun Polísia Nasional Timor-Leste hari’i kle’ur los tiha ona. Tuir loloos, rekrutamentu membru kadete foun PNTL tenke pratika profesionalidade, imparsialidade, igualdade, disiplina, respeitu ba valores prinsípiu direitus umanus. Se hanesan ne’e, ema sidadaun sira seluk iha públiku la sei kestiona tan ba prosesu rekrutamentu referidu. (Fontes):https://www.hatutan.com/2026/02/11/governu-suspende-temprariu-rekrutamentu-ajente-pntl-2025/&https://neonmetin.info/buletin/2026/02/12/kandidatu-kadete-foun-pntl-2025-sujere-anula-prosesu-rekrutamentu-laos-suspende/.
Lidun seluk, Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) nia seguransa interna harii kle’ur ona. Instituisaun Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) harii iha tinan-2000, ho metamorfose ida-ne’ebé iha tinan-2000 to’o 2001 naran Timor-Leste Police Services (TLPS).
Iha tinan-2001 to’o 2002, TLPS muda naran ba East-Timor Police Services (ETPS). Iha tempu ne’e, instituisaun PNTL iha faze konsolidasaun no buka naran própriu ne’ebé merese ba Nasaun Timor-Leste.
Maioria ema barak, inklui joven balun, mosu presepsaun katak pesoál ne’ebé hala’o kna’ar iha tempu 2000–2002 servisu de’it atu apoiu no ajuda pesoál ONU nian, ne’ebé hala’o kna’ar ba pás, estabilidade no mantein seguransa iha rai-laran. (Fontes): https://www.pntl.tl/kona-ba-pntl/istoria/#:~:text=Polisia%20Nasional%20Timor%20Leste%20(PNTL),2001%20nstituisaun%20Estado%20ida%20ne’e.
Hakerek na’in hakarak rekomenda katak ba futuru, Estadu ka Governu tenke hari’i mós instituisaun ruma ka Universidade Akademia Militár ba Polísia no Defeza nian. Mak joventude ne’ebé iha interese atu tama iha Polísia ka Forsa, nia hanesan sidadaun timor-oan tenke prepara antes. Nune’e mós husu ba Governu atu iha dever hodi buka nafatin investór sira iha rai-liur hodi mai investe iha Timor-Leste atu loke kampu traballu ba joven timoroan sira iha rai-laran.
Ikus liu, konkluzaun hatudu katak ekipa Komisaun Rekrutamentu Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) halo prosesu selesaun hahú husi hatama dokumentu, depois halo verifikasaun dokumentu, no halo teste fíziku iha Centro Formação Polícia (CFP), Comoro, Dili.
*(Artigu ida-ne’e la reprezenta instituisaun ne’ebé hakerek-na’in haknar-an ba, maibé artigu ida-ne’e opiniaun pesoál. Hakerek-na’in: Alumni: Universidade da Paz (UNPAZ)-Direito Criminal no Instituto Superior Cristal (ISC)-Sociologia. Iha sujestaun ruma bele haruka iha email: vicentemoises0782@gmail.com ou liga +670 75320690)









