Home Justisa Online Scamming Invade Ona Timor-Leste, PNTL Detein Suspeitu 342, Governu Reafirma La...

Online Scamming Invade Ona Timor-Leste, PNTL Detein Suspeitu 342, Governu Reafirma La Tolera

55
0
suspeitu ba online scam ne'ebe Polsiia detein.

Reportajen David da Costa

Krime online scamming no call center kontinua aumenta iha Timor-Leste, no Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) liuhusi Polísia Científika Investigasaun Kriminál (PCIC) detein ema suspeitu hamutuk 342 ne’ebé envolve iha rede fraude online. Governu reafirma la tolera atividade krime ida ne’e no kontinua hametin operasaun hodi kombate grupu sira ne’ebé uza teknolojia atu halo burla no estraga seguransa públika.

Porta-voz Governu no Atuál Sekretáriu Estadu Komunikasaun Sosiál, (SEkoms), Expedito “Loro” Dias Ximenes, hatete Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste apresia aas ba Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) tanba esforsu no profesionalizmu iha hala’o operasaun sira atu kombate krime online scamming no call center ilegál, ne’ebé konsidera hanesan ameasa ba seguransa públika, ekonomia nasionál no reputasaun Timor-Leste iha nivel internasionál.

Expedito haktuir, rezultadu operasaun sira durante períodu ikus ne’e hatudu autoridade sira konsege asegura no detein suspeitu hamutuk ema nain 342 ne’ebé suspeitu envolve iha atividade online scamming no call center ilegál iha fatin oioin iha rai-laran. Iha 27 Agostu 2025, ekipa konjunta ne’ebé lidera husi Polícia Científika Investigasaun Kriminál (PCIC) asegura ema nain 10 iha Hotel De Upun, Oecusse. Husi total ne’e, Tribunál determina Peizaun Preventiva ba suspeitu nain neen.

Iha 13 Novembru 2025, autoridade sira asegura sidadaun Xina nain hitu iha Lotaria Dragon no Governu taka kedas atividade lotaria ne’e. Iha prosesu judisiál, Tribunál aplika medida koasaun Ternu Identidade no Rezidénsia (TIR), Aprezentasaun Periódika (AP) no Medida Kauzaun. Operasaun tuir mai, PNTL detein suspeitu nain 11 iha Jita Plaza no Loja Kolmera, ne’ebé Tribunál mós aplika TIR, AP no Medida Kauzaun.

Iha 26 Juñu 2026, PNTL hala’o operasaun kontra online scamming iha Tibar no detein suspeitu hamutuk nain 61. Husi total ne’e, Tribunál determina Peizaun Preventiva ba arguidu ida deit, enkuantu arguidu seluk nain 60 simu TIR, AP no Proibisaun Ausénsia. Hafoin ne’e, iha 8 Jullu 2026, PCIC detein ema hamutuk nain 110 liga ba kazu online scamming, no prosesu kriminal avansa ba ema nain 96. Iha loron hanesan, Polísia detein tan suspeitu nain 53, kompostu husi Manleuana nain 29 no Metiaut nain 24, no prosesu judisiál ba kazu hirak-ne’e remata ona.

Nia salienta tan, ikus liu, autoridade sira hala’o operasaun iha Ulmera, Liquiça, no Kampung Baru, Komoro, no asegura suspeitu hamutuk nain 90, kompostu husi sidadaun Indonézia nain 76 no sidadaun Xina nain 14. To’o agora, prosesu identifikasaun no investigasaun sei kontinua hela.

“Timor-Leste sei la tolera utilizasaun territóriu nasional ba atividade kriminál transnasional, inklui fraude eletrónika, burla online, lavagem osan, tráfiku ema, ka forma seluk husi krine organizadu neʼebé viola lei no ameasa soberania no interese nasional,” Dehan Expedito liu husi konferensia Imprensa iha Edifísiu SECOMS, iha Palásiu Governu, Kuarta 15/07.

Governu mós afirma katak operasaun sira ne’ebé PNTL no PCIC hala’o hatudu kompromisu forte instituisaun seguransa atu garante aplikasaun lei ho rigor, ho respeitu ba direitus umanus no prinsipiu Estadu de Direitu Demokrátiku. Tan ne’e, Governu enkoraja autoridade seguransa sira atu kontinua servisu hamutuk ho Ministériu Públiku, autoridade judisiál, Servisu Migrasaun, Unidade Intelijénsia Finanseira no parseiru internasionál sira atu investiga no lori responsavel sira ba prosesu judisiál tuir lei.

Governu husu mós ba sidadaun hotu-hotu atu kolabora ho autoridade sira liuhusi fó informasaun kona-ba atividade suspeita no la envolve an iha atividade ilegál sira ne’ebé bele prejudika komunidade no nasaun.  Ba sidadaun estranjeiru sira ne’ebé hela no servisu iha Timor-Leste, Governu garante protesaun ba sira ne’ebé kumpri lei, maibé sei foti medida legál rigorozu hasoru ema sira ne’ebé uza Timor-Leste hanesan fatin atu hala’o atividade kriminál.

“Relasiona ho sidadaun estranjeiru sira ne’ebé hela no servisu iha Timor-Leste, Governu reafirma katak ema hotu-hotu ne’ebé kumpri lei sei simu protesaun no tratamentu hanesan tuir Konstituisaun no lei vigór. Maibé, ba ema ne’ebé utiliza Timor-Leste nu’udar fatin atu halo atividade ilegál, Governu sei foti medida legal rigorozu tuir lei nasional no obrigasaun internasionál sira,” nia afirma.

Governu reafirma nia kompromisu atu kontinua hametin kapasidade instituisaun seguransa no justisa, hasa’e kooperasaun internasionál no dezenvolve mekanizmu preventivu atu Timor-Leste sai nasaun ida ne’ebé seguru, estável no livre husi atividade kriminál organizadu. Governu mós konvida meius komunikasaun sosiál no komunidade tomak atu fó apoiu ba esforsu autoridade sira liuhusi dissemina informasaun loos no evita espalla informasaun ne’ebé seidauk konfirmadu.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here