Home Notisia Aldeia Bitirai-Faturbeliu Seidauk Asesu Eletrisidade, Amaro: La Sente Ukun-an

Aldeia Bitirai-Faturbeliu Seidauk Asesu Eletrisidade, Amaro: La Sente Ukun-an

532
0
Aldeia Bitirai, suku Clacu, postu administrativu Fatuberliu, Munisipiu Manufahi sedauk asesu eletrisidade. [Foto: CS-UNTL | 11.01.2022]

Reportajen Fridonia Alves Lopes Marques ho Gil Josefa dos Santos

Komunidade iha Aldeia Bitirai, suku Clacu, postu administrativu Fatuberliu, Munisipiu Manufahi, hahú husi Timor ukun-an seidauk asesu eletrisidade.

Ekipa estudante Komunikasaun Sosial Universidade Timor Lorosa’e (CS-UNTL), halo observa direita hodi hatene situasaun ne’ebe komunidade sira hasoru konaba la asesu eletridade.

Ba ekipa CS-UNTL Estudante Amaro de Jesus hato’o nia sentimentu triste, tanba to’o ohin loron labele asesu eletrisidade, difikulta sira atu estuda iha tempu kalan.

“Estuda mos la diak, eletrisidade la lakan, atu estuda mos dala ruma uza deit kamii hodi sunu, hodi haree naroman netik ajuda ami iha tempu kalan.

Nia hatutan durante ne’e maioria komunidade sunu deit kamii, la presiza osan hodi sosa, maibe sente la to’o nafatin, tanba difikulta atu hakerek ka la lee livru iha tempu kalan

Amaro husu ba governu atu aselera lalais monta eletrisidade iha ne’e, nune’e bele responde ba nesesidade komunidade nian, liu-liu iha tempu kalan, “povu ukun-an tinan barak ona, komunidade sira iha ne’e seidauk senti ukun-an, sei terus seidauk senti lolos naroman eletrisidade ba sira nia moris”.

Iha fatin hanesan komunidade Julio Abilio Fernandes hateten, to’o ohin loron eletrisidade laiha, liu-liu iha aldeia Bitirai, durante okupasaun Indonesia to’o agora, eletrisidade la asesu.

“ Nain-ulun sira la tau matan, ami sira ne’e la hanesan ukun-an, ami ne’e hanesan buat ida karik Xina sira mak sei ukun ami, tanba ami uza hela solar, ami hasai ami nia osan. Eletrisidade ba ami ne’e laiha, kalan  ami uza lampiaun  hodi oan sira estuda no uza lilin, kuandu osan laiha  ami lori hudi ba fan mos kadavez la folin, ai-farina tahan ba fan kadavez la folin. entaun ami hola mina rai ho lilin la to’o konserteza ami ba iha ai-laran buka kamii hodi mai uza ba mi nia oan sira estuda”, tenik Juliao

Maibe Juliao dehan bainhira sunu kamii, oan sira bele afeta moras hanesan mear, inus metin, tuberkuloza no azma.   

“kalan ou tempu ruma, ami inan ruma atu partus, moras ruma ou kontaktu emerjensia liña kontaktu ba saúde falla tanba iha jaringan”, dehan Julioa.

Sentimentu hanesan husi Xefe Suku, Manuel Sarmento, ba CS-UNTL nia hateten eletrisidade la tama husi tinan 2010 to’o agora veteranu sira hadau malu projetu eletrisidade to’ o agora, hodi sai dezafiu boot.

“Veteranus mak hadau malu, veteranu sei dehan sira mak luta, ema sira seluk la luta sira mak(berjuang), ida ne’e mak hodi eletrisidade la tama, foin daudaun iha kompañia ida naran Unipessoal Lda, lulun-malu foin investe eletrisidade iha tinan 2019 to’o 2020, maibe to’o agora paradu hela”, dehan Xefe Suku Manuel.

estudante CS-UNTL halo entrevista ho Xefe Suku Manuel. [Foto: CS-UNTL | 11.01.2022]

Xefe Suku ne’e dehan nu’udar Xefe Suku sedu ou tarde eletrisidade tenke tama, no rekomenda ba autoridade lokal husu ba governu atu labele taka matan ba povu nia halerik, labele hadau malu kadeira deit

“Ema hotu-hotu terus tamba funu ne’e, ita hotu hamriik rai-lulik ida ne’e, ita berjuang fo-an ba mate, husu ba Estadu la’os tur nonok, to’o ona kampaña mak mai bosok povu, depois hetan tiha votu no hetan konfiansa husi povu ,sae tiha vidru metan nunka hateke ba povu”, dehan Xefe Suku Manuel

Dadus uma kain iha Aldeia Bitirai, Suku Clacu, postu administrativu Fatuberliu, Munisipiu Manufahi hamutuk 160.

*(Fridonia Alves Lopes Marques ho Gil Josefa dos Santos nu’udar estudante CS-UNTL ne’ebe mak partisipa iha programa Klinika Jurnalismu realiza husi UNTL-UNESCO)

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here