Hakerek na’in Deonizia Tilman dos Reis (Citizen Journalist)
Ema ho difisiente matan senti kontente nu’udar sidadaun ida, hodi ezerse sira nia diretu votu iha eleisaun, maibé sira sente tristi tanba governu la fasilita boletin votu kompleta ho letra Braile, nune’e sira sente sira nia votu la sekretu, no dala ruma iha manipulasaun hosi ema ne’ebé akompaña sira.
Tuir difisiente matan, Martinho Guterres ho idade 35 hosi munisípiu Viqueque, hateten prosesu eleisaun la preparadu máksimu hosi estadu hodi garante asesilibidade durante votasaun. Nia dehan, ba kestaun asesiblidade limitadu los, hahú husi buletin de votu ne’ebé la kompleta ho letra Braile, halo ema difisiente matan la bele asesu, tanba bolitin de votu ne’e ema bele politiza husi ema ne’ebé akompaña. Nia dehan, iha nasaun seluk ema kria boletin de votu ho letra Braile hodi ema ho difisiente matan bele hili rasik tuir konsensia ne’ebé iha.
Asesiblidade seluk hanesan fatin eskada aas, difikulta kadeira roda sira la bele liu, no presiza ajuda hosi ema seluk, tanba la iha rampa no atendimentu hosi brigada sira ladun kualidade. Nia dehan, brigada balu mos la iha koñesementu konaba termu ne’ebé atu utiliza ba ema ho difisiénsia, no bolu direita ema nia kondisaun fíziku hodi hamonu ema ho difisiénsia nia dignidade.
“Husu atu governu kria kondisaun iha sentru votasaun sira tuir nesesidade ema ho difisiénsia nian, hanesan iha sentru votasaun sira kabina de votu ho urna ho kondisaun ne’ebé aas, difikulta ema difisiénsia no ema ne’ebé ain badak hodi ba halo votasaun. Husu ba STAE (Secretariado Técnico Administração Eleitoral) no CNE (Comissão Nacional das Eleições) buka koopera ho ajensia internasionál hanesan UNDP hodi bele kria kondisaun ba ema ho difisiénsia bainhira tempu eleisaun,” dehan Martinho.
Martinho salienta, iha sira nia organizasaun ema ho difisiente matan iha esperiénsia ba produs boletin votus ho letra Braile, importante mak presiza kopera ho ajénsia Mitra Netra Indonesia hodi fo treinamentu atu kria buletin de votu. Nia akresenta, buka mós parseria ho ajensia internasionál balun atu fó suporta fundus ba kapasitasaun rekursu umanu hodi tuun ba iha baze hodi fó treinamentu ba ema ho difisiente sira relasiona ho uza instrumentu sira ne’e iha sentru votasaun, nune’e ema ho difisiente bele partisipa iha eleisaun tuir sidadaun ho kondisaun difisiente ida.
Iha fatin hanesan, Rita de Jesus (24), hosi munisípiu Manatuto nu’udar ema ho difisiente matan haktuir, iha sentru votasaun ne’ebé nia ezerse nia direitu ba la’o ho di’ak hanesan tinan sira liu ba ne’e, maibé urnas ba votasaun ema ho difisiente nian la tau ketak nune’e difikulta tebes sira.
“Tenki kria fatin ne’ebé hodi distingi ema difisiente no ema normál, bainhira ezerse direitu karik senti livre no la iha preokupasaun hosi ema seluk tanba ema ho difisiente la hanesan difisiente matan, difisiente tilun, difisiente ba ain no seluk tan. Kria mós fatin ba difisiente keta-ketak hodi nune’e ema hotu bele partisipa no vota tuir konsiénsia, hodi nune’e brigada sira iha sentru votasaun bele trata ema hotu hanesan,” dehan Rita.
Ema hotu-hotu hanesan la bele diskrimina ema difisiente sira, tanba nia kondisaun mak la favoravel maibé nia iha kapasidade hanesan mos ema normal, tanba ema hotu-hotu hanesan de’it, nia hakotu.
Iha parte sorin, Diretor Raes Hadomi Timor Oan (RHTO), Joãozito dos Santos hateten, ema ho difisiente sira nia partisipasaun iha eleisaun kompara ho tinan lima ba kotuk 2017-2018, sira iha observador sa’e ba 150 iha eleisaun presidensiál, implika mós ba númeru ema ho difisiente ne’ebé asesu ba eleisaun aas.
Nia dehan, temi ona sidadaun ema hotu iha direitu hanesan la haree ba riku, kiak, feto, mane, labarik, ferik, katuas sira hotu ne’e iha sosiedade ida inklui ema ho difisiente. Ema ho difisiente nia direitu balun espesifika liu ba iha artigu balun hanesan artigu 16, ne’ebé ko’alia konaba direitus humanus, universalidade no igualidade signifika katak ema sidadaun hotu-hotu iha direitu hanesan no labele halo diskriminasaun sem ema ida tan de’it nia étniku, relijiaun, rasa, kor, polítika, ideolojia, difisiensia, feto ka mane, riku ou kiak ema hotu iha direitu hanesan dehan Diretor RHTO.
“ha artigu 21 espesifíka liu ba ema ho difisiensia katak ema sira ho difisiensia hala’o dever estadu tenki proteze kondisaun ema ho difisiente hanesan ho sidadaun normal, tanba ema ho difisiente la bele ezerse nia direitu hotu, tanba kondisaun ne’ebé iha, tan ne’e mak estadu tenki iha para proteze hodi nunee sira bele ezerse sira nia direitu no dever ne’ebé tuir konstituisaun haruka,” Diretor RHTO.
Ema ho difisiensia matan nia direitu tenki garate tanba liu hosi artigu 21 ko’alia konaba estadu iha obrigasaun atu hakonu ema ida nia direitu atu bele hala’o ni-nia obrigasaun hanesan ema sira la difisiensia. Nia dehan, ema ho difisiensia nia partisipasaun iha eleisaun ne’e bo’ot tebes maibé sedauk asegura liu hosi STAE no CNE tanba la asegura fatin ba sentru votasaun sira ho asesivel ba ema ho difisiensia la iha rampa, henrei, sentina ne’ebé la asesivil, bee la iha, sentru votasaun iha andar leten, kabina de votu la asegura ba ema ho difisiénsia ho kadeira rona.
STAE no CNE identifika ona fatin ne’ebé sai sentru votasaun tenki iha linha de koordenasaun ho ministeiru relevante hanesan Ministéiru Obras Públika atu asegura ba asesibilidade no buka servisu hamutuk ho organizasaun ema ho difisiensia sira. Dala Barak sentru votasaun halo iha sede suku, eskola fatin hanesan ne’e tenki asegura no asesivel. Sentru votasaun iha teritoriu hira ho kondisaun oinsá, presiza tau ona iha planu no tau iha orsamentu presiza hadi’a kondisaun hanesan ne’e.
“Eleisaun presidensiál halo ema ho difisiensia matan no difisiensia sira seluk konfunde konaba sentru votasaun paralelu tanba iha sentru votasaun paralelu ne’e tenki rejistu uluk no ema barak la hatene informasaun sira ne’e kondisaun ne’e tenki aprende atu la bele akontese fali iha eleisaun parlamentar no suku tinan oin nian.”
RHTO nia prespetiva ba númeru eleitor aumenta bainhira kodisaun sira ne’e hala’o, tanba ne’e tenki prepara ho di’ak antes, atu nune’e to’o tempu eleisaun la iha tan preokuasaun seluk. Aproximasaun ne’e barak ona hahú kedas iha 2017 – 2018 hasoru ona prezidente CNE no STAE hodi hato’o problema sira ne’e, maibé la iha resposta.
Iha parte sorin, Diretor ezekutivu Asosiasaun Defisiensia Timor-Leste (ADTL), Cezario dan Silva hatete, tuir observasaun ne’ebe sira halo, ema ho defisiensia mairoria mak tuir eleisaun tanba enkoraja hosi autoridade komunitáriu no partidu polítiku sira, maske impedimentu oin-oin maibé esforsu sira nia aan hodi ba ezerse sira nia direitu.
“Bareira iha sentru votasaun barak liu la iha asesivel, impede ba ema ho defisiensia fiziku, matan no idozu sira nia partisipasaun iha eleisaun. Alein de ne’e mos bareira komunikasaun ba ema ho defisiensia matan bele vota segredu, tanba la iha fasilidade ba sira hodi vota.” Dehan Diretor ADTL.
Nia dehan, ein termus la iha kondisaun asesivel ba ema defisiensia iha sentru votasaun, ida ne’e mos kategoria deskriminasaun ida, dala ruma mos sosiedade nia persepsaun ba maluk defisiensia nia partisipasaun iha eleisaun atu halo saida? Estigma sira ne’e mak dala barak akontese ba ema ho defisiensia sira. Maibe iha ona mudansa pensamentu ba ema ho defisiensia no la hanesan uluk.
“Ami nia difikuladade mak dadus ema ho defisiensia 38.000 no número 25.000 mak idade produtivu bele vota, maibé ami seidauk iha observasaun dadus espesifíku ema ho defisiénsia na’in hira mak vota,” Diretor ne’e preukupa.
ADTL rekomenda ba sosiedade atu keta halo deskriminasaun, estigma ba ema ho defisiensia maibé kontribui maka’as atu nune’e sira labele esklui sira nia aan hodi hola parte mos iha sosiedade. Mensajem ba parte estadu sira asegura no trata kondisaun asesivel ba ema ho defisiensia fizíku, liu-liu matan, presiza iha Brile atu nune’e ema hotu nia votus ne’e segredu.
Iha parte sorin Diretor Jeral STAE, Acilino Manuel Branco haktuir katak, prosesu eleitorál ne’e inkluzaun, tau oportunidade ba ema hotu hanesan tantu ba feto no mane, tipu de sidadaun eleitores ne’ebé de’it la haree nia kondisaun ka aspetu seluk ruma ne’ebé halo komparasaun entre eleitor ida no ida seluk. Iha konsetu eleitorál hanesan bele garante ba partisipasaun sidadaun sira liu hosi tratamentu ne’ebé justu ho forma ida liu hosi edukasaun sívika, edukasaun eleitorál bele eduka eleitores sira hotu hodi bele ezerse sira nia direitu hanesan.
“Sidadaun liu-liu iha eleitores ba iha prosesu eleitorál nian, buka atu garante partisipasaun sidadaun sira tenki iha konsensia rasik, STAE no CNE sempre promove edukasaun sivika, edukasaun eleitorál iha teritoriu nasionál atu iha sensiablizasaun ba ema nia konsensia hodi hola parte tanba sidadaun ida iha nia direitu, votus ne’e determina nasaun nia futuru ho loloos, sidadaun ida tenki garante katak votus ne’e ezerse ho loloos liu hosi edukasaun votante ba eleitor sira hotu, nune’e nia votus ne’e bele sura sah,” dehan Acilino.
Nia hatutan, iha prosesu votasaun ne’ebé liu ona, pesoál STAE iha terenu ajuda esplika ba eleitor sira atu eskolla ida ne’ebé loos hosi kanidatu no partidu tuir ema ida-idak nia konsiénsia. Atu garante direitu ba ema ho difisiente ho tipu difisiente oin-oin hanesan difisiente tilun, difisiente matan, difisiente fíziku no difisiente mental.
Iha lei eleisaun, fó dalan atu sidadaun normal bele tulun ema ho difisiente matan bele halo eskolla ba ema ne’ebé nia fó konfiansa ka partidu ne’ebé bele lidera nasaun ba dezenvolvimentu sustentável. Prosesu ba futuru buka atu garante di’ak liu ema ho difisiente nia direitu de votu.
Diretor ne’e deha, iha futuru STAE sei buka esforsu hadi’a prokupasaun ema hotu nian, liu-liu ema ho difisiente matan no difisiente sira seluk. STAE hanesan orgaun téknika administrasaun eleitoral la tuur nonok maibé buka atu esforsu iha futuru ba ema ho difisiente sira bele ezerse sira nia direitu de votus ne’e rasik sein hetan akompañamentu husi ema ruma. Agora daudaun STAE servisu hamutuk ho organizasaun ba difisiente nian hanesan RHTO, ADTL no parseru internasionál, halo perparasaun di’ak atu fó kapasitasaun husi UNDP ba maluk difisiente sira konaba leitura ba ema ho difisiente sira nia dokumentu.
“Halo peskiza de konjuntu atu bele hatene di-di’ak lokalizasaun sidadaun sira ho tipu difisiente oi-oin iha teritóriu laran ho kondisaun preparadu hodi haree planeamentu ba oin hodi garante ba ema ho difisiente nia direitu de votu. Presiza mós regulariza liu hosi prosedimentu legais, leis, regulamentu seluk liu-liu dekretu governu sira atu fasilita orgaun eleitorál bele administra di’ak liu direitu ba ema ida-idak nian.” dehan Acilino.
Tanba ne’e mak halo preparasaun no peskiza hamutuk hodi haree ida ne’ebé mais adekuadu no efetivu liu ba ema ho difisiente sira maibé preparasaun ne’e la’os orgaun eleitoral de’it maibé parte hotu buka atu koopera hamutuk hodi halo perparasaun. Ema ho difisiente sira mós tenki halo perparasaun liu hosi motiva sira husi UNDP hodi fo formasaun ba sira atu prepara aan atu iha future bainhira iha sentru votasaun sira mosu boletin ho letra Braile sira bele komprende ona, dehan Diretor Acilino.
Nia hatutan, preparasaun no peskiza hodi haree, atu iha progresu ba leitura iha bulletin braier nian atu komprende mós hosi parte hotu-hotu, iha sentru votasaun fiskais sira iha kompetensia atu halo reklama hodi nune’e la bele mosu konfuzaun iha kontagem nian.
Planu iha tempu badak mós atu hasoru malu ho chefe suku sira hodi identifika iha sira nia fatin ema defisiente hira mak iha, ho tipu defisiente saida hodi mai halo diskusaun fali hodi haree no halo planeamentu ba planu preparasaun nian, posível haree mós instrumentu ruma hodi fasilita priorizoriu futuru mai bele hadi’a infrestrutura ruma ba sidadaun sira. Planu sira ne’ebé iha mós depende ba kontestu, no depende mos ba programa ministeiru ida-idak nian, nia hakotu.










