
Reportajen Zevonia Vieira
Atu selebra Loron Global Asaun kona-ba Tau-Matan iha loron Domingu 29 Outubru, Oxfam iha Timor-Leste lansa nia relatóriu peskiza kona-ba Análize Servisu Tau-Matan Rápidu.
Liuhusi komunikadu imprensa ne’ebe Neon Metin asesu husi Oxfam iha Timor-Leste, hatudu katak relatóriu peskiza ne’ebe Oxfam produs, avalia modelu no persepsaun sira kona-ba servisu tau-matan la hetan selu – inklui tarefa servisu uma-kain hanesan kuidadu ba labarik, kuidadu ou tau-matan ba membru família ne’ebe moras ka ferik-katuas sira, te’in hahán, hamoos uma, no kuru bee – iha komunidade rurál hamutuk neen iha munisípiu Oecusse, Liquisa no Covalima.
Peskiza ne’e hanesan kontribuisaun importante ida hodi promove empoderamentu ekonómiku feto nian iha Timor-Leste. Servisu tau-matan la hetan selu ne’ebé la proporsionál ba feto sira bele fó impaktu ba sira-nia saúde no bem-estar no limita oportunidade edukasaun no empregu, nune’e mós partisipasaun iha atividade sosiál no polítika sira.
Relatóriu peskiza ne’e deskobre katak papél tau-matan ne’e klaramente define tuir jéneru, ho feto sira ne’ebé responsavel ba kuidadu labarik, prepara hahán no hamoos. Feto sira nia tempu uituanliu duke mane sira, tanba sira-nia servisu produtivu iha kampu, no mós halo servisu tau-matan barak ne’ebé la selu. Porezemplu, iha área tárjetu tolu, feto sira hala’o servisu tau-matan la hetan selu hamutuk oras 57 kada semana, kompara ho oras 17 ba mane sira.
Peskiza ne’e mós deskobre katak feto sira hala’o sira-nia servisu tuir norma sosiál no expetativa ne’ebé forte kona-ba servisu tau-matan la hetan selu, liu-liu relasiona ho kuidadu ba labarik no membru família sira, enkuantu expetativa sosiál ba mane sira kona-ba servisu tau-matan la hetan selu ne’e mínimu liu.
Maski fahe servisu bazeia ba jéneru ne’e iha duni, feto no mane sira hato’o sira-nia hakarak atu muda modelu servisu jéneru. Nu’udar partisipante peskiza feto ida husi Covalima hatete: “Bazeia ba ami nia kultura, feto sira tenke hela iha uma. Uluk liu, hanesan feto, ami hela de’it iha dapur. Maibé agora, tempu troka ona. Ami hakarak sai husi uma … tuir enkontru sira iha suku hamutuk ho lideransa lokál sira. Ami hakarak asesu ba edukasaun no saúde. Ha’u hakarak asesu ba buat sira ne’e.”
Peskiza Timor-Leste nian aliña ho dadus husi Organizasaun Internasionál Traballu nian ne’ebé deskobre katak globalmente 76% hosi servisu tau-matan la hetan selu hala’o husi feto sira, liu dala tolu liu fali mane sira.[1] To’o ohin loron, peskiza kona-ba modelu servisu tau-matan la hetan selu no persepsaun iha Timor-Leste relativamente limitadu.
Oxfam iha Timor-Leste nia Diretór Nasional, Fausto Belo Ximenes hatete: “Ba Loron Global Asaun kona-ba Tau-Matan tinan ida-ne’e nian, Oxfam iha Timor-Leste sente orgullu atu kontribui peskiza foun ida-ne’e hodi komprende di’ak liu tan kona-ba servisu tau-matan la hetan selu iha Timor-Leste. Ami hein katak ida-ne’e sei loke liu tan konversasaun atu rekoñese, re-distribui no hamenus servisu tau-matan la hetan selu, no ikus-mai empodera feto Timoroan sira barak atu envolve iha oportunidade ekonómiku.”
Peskiza ne’e hala’o hamutuk ho Oxfam iha Timor-Leste nian parseiru lokál tolu: Masine Neu Oecusse (MANEO) no Binibu Faef Nome (BIFANO) iha Oecusse no Kdadalak Sulimutuk Institute (KSI) iha Liquisa no Covalima.
Iha âmbitu lansamentu relatóriu ne’e, Oxfam iha Timor-Leste mós lansa ninia kampaña atu aumenta rekoñesimentu ba servisu tau-matan la hetan selu iha Timor-Leste ho média sosiál, televizaun no kampaña iha rádiu.
Peskiza no kampaña ne’e hanesan parte ida husi Oxfam iha Timor-Leste nia projetu empoderamentu ekonómiku ba feto sira iha Timor-Leste, Hakbi’it, ne’ebé hetan suporta husi Governu Australia liu husi Programa Kooperasaun ONG Australia (ANCP).
[1] ILO: https://www.ilo.org/global/about-the-ilo/how-the-ilo-works/multilateral-system/g7/WCMS_728144/lang–en/index.htm









