Home Notisia PM Xanana Husu Ba Vise-MF Servisu Ho Responsabilidade No Integridade

PM Xanana Husu Ba Vise-MF Servisu Ho Responsabilidade No Integridade

537
0
Primeiru Ministru kay Rala Xanana Gusmão, Ministra Finansas Santina Viegas Cardoso ho Vise-Ministra Finansas Regina de Jesus de Sousa (Foto Media PR).

Reportajen David da Costa

Primeiru Ministru kay Rala Xanana Gusmão husu ba Vise-Ministra Finansas foun, Regina de Jesus de Sousa, atu servisu ho responsabilidade no integridade atu nune’e bainhira governu ne’e mandatu remta sistema finanseira tenke la’o di’ak.

Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão, hatete, Vise-Ministra Finansas foun, Regina de Jesus de Sousa sei servisu ho di’ak tanba nia ema ida ne’ebé kompetente no antes ne’e hanesan diretora jerál Tezouru.

Tanba ne’e, Xanana Gusmão fó fira ba Ministra Finansas ho nia Vise-Ministra Finansas katak bainhira governu ne’e mandate remata sistema finanseira ne’e la’o di’ak ona, nune’e mós tenke servisu ho responsabilidade no integridade.

“Vise ho Ministra servisu didi’ak, koordena malu, fó servisu bá malu, hadi’a tiha atu bainhira ita nia mandatu hotu sistema finanseira tenke la’o di’ak. Fó mós atensaun bá maluk sira ne’ebé toma konta bá finansas iha munisípiu tanba ita atu bá desentralizasaun. Ha’u nia konfiansa bá imi na’in rua no sei ejize atu servisu ho responsabilidade no integridade,” dehan Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão ba jornalista sira iha Palásiu Prezidensiál, Bairo-Pite, lKinta 12/02.

Nune’e mos, Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta, hatete, Vise-Ministra Finansas foun Regina de Jesus de Sousa, tanba nia sei lori nia perísia esepsionál, integridade ne’ebé metin, no kompromisu kle’an ba servisu públiku ba papél vital ida ne’e. Ninia esperiénsia no kapasidade lideransa fó konfiansa katak nia bele hala’o knaar ho responsabilidade no profesionalizmu aas.

Nia lideransa sei sai krusiál hodi promove estabilidade ekonómika Timor nian, no garante disiplina fiskál, no reforsa fundasaun governasaun di’ak. Ho vizasaun estratéjika no determinasaun ne’ebé klaru, nia sei kontribui ba dezenvolvimentu sustentável no fortalesimentu instituisaun sira.

Tanba ne’e, nomeasaun ida ne’e reflete konfiansa boot ba nia kapasidade atu lori mudansa positivu no fó benefísiu ba povu Timoroan tomak. Espera katak ho nia lideransa, área vital ida ne’e sei hetan progresu signifikativu no rezultadu ne’ebé sustenta interese nasionál.

“Ha’u iha konfiansa tomak katak Regina de Jesus de Sousa sei lori nia perísia esepsionál, integridade ne’ebé metin, no kompromisu kle’an ba servisu públiku ba papél vital ida ne’e. Ninia lideransa sei sai krusiál hodi promove estabilidade ekonómika ita nia nasaun nian, garante disiplina fiskál, no reforsa fundasaun governasaun di’ak ba benefísiu povu Timoroan tomak nian,” Ramos-Horta hatete iha komunikadu imprensa ne’ebe Neon Metin asesu ohin husi Media Palásiu Prezidensiál Bairo-Pite.

Entertantu ohin Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta fó pose bá Vise-Ministra Finansas foun, Regina de Jesus de Sousa iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato. No Serimónia pose ne’e realiza bazeia bá Dekretu Prezidente Repúblika númeru 17/2026 hodi susbstitui Felícia Claudinanda Cruz Carvalho.

Tanba ne’e, nomeasaun ida ne’e bazeia bá kapasidade téknika no esperiénsia hosi Vise- Ministériu Finansas Regina de Jesus de Sousa nu’udár espesialista finansas iha Ministériu Finansas durante tinan 20-resin. 

Vise-Ministra Finansas Regina de Jesus de Sousa nu’udar espesialista finansas ho esperiénsia liu tinan 20 iha Ministériu Finansas. Nia lori koñesimentu tékniku nivel aas iha Jestaun Finansas Públikas (PFM) ba nia pozisaun foun. Nia mos nu’udar eis-Diretora Jerál Tezouru nian, nia sai instrumentál hodi asegura integridade, efisiénsia, no transparénsia ba sistema finanseiru estadu nian. 

Ninia lideransa kobre área estratéjiku sira inklui kontabilidade nasionál, operasaun tezouru nian, ezekusaun orsamentál, no jestaun pagamentu, ne’ebé diretamente apoia polítika governu no reforma Jestaun Finansas Públikas nian. 

Nia Koñesidu ho nia abilidade analítika no koñesimentu konformidade, nia iha istória forte ida kona-ba harii ekipa, promove kooperasaun entre ajénsia sira, no fó konsellu ba órgaun estadu sira kona-ba asuntu orsamentál sira. 

Vise-Ministra Finansas mos iha esperiénsia aumenta ona liuhosi formasaun internasionál avansadu ho Fundu Monetáriu Internasionál (FMI) no Banku Dezenvolvimentu Aziátiku  ADB), ne’ebé foka ba modernizasaun tezouru, sustentabilidade dívida, no polítika fiskál.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here