
Reportajen Umbelina dos Reis
Conservation International Timor-Leste (CI-TL), entrega ekipamentus hanesan kareta Toyota ida (1), motór verza sanulu (10), printer sanulu (10), inklui sasan sira seluk, ba diresaun jeral floresta, Ministériu Agricultura Pekuária, Peskas e Florestas ( MAPPF). Objetivu hosi ekipamentus ne’e atu apoiu ba funsionáriu sira ne’ebe servisu iha munisípiu inklui hosi postu sanulu resin rua.
Diretor Ezekutivu Conservation International Timor-Leste (CI-TL), Manuel Mendes hateten, Projetu lubuk ida mak sira halo no apoiu ona ba setor floresta Timor-Leste nian, Projetu refere desain kuaze tinan neen ona, maibé projetu ne’e foin primeira vez entre Indonézia ho Timor-Leste ne’ebe halo iha fronteira entre munisípiu Bobonaru no Covalima iha mota Talau no mota loes, momentu ne’eba halo diskusaun entre governu Indonézia ho Timor-Leste hosi diresaun jeral rua ne’e deside katak konfrontu primeiru naran Indonézia hafoin Timor-Leste. Projetu segundu mak lagoa no rai bokon nian, ne’e mos foin hahu iha parte sul.
” Oinsá mak halo kolaborasaun diak para nasaun rua entre Indonézia ho Timor-Leste bele servisu hamutuk. Tanba nasaun rua nee foin primeira vez halo projetu hamutuk ho 5 milloens dólares, maibe ita fahe ba rua Indonézia orsamentu 2.1 milloens, Timor-Leste 2.9 milloens maibe implementa hamutuk ho diresaun jeral no floresta, projetu ne’e hahu ona iha suku sanulu resin rua, husi Bobonaru no Covalima, Postu Iliomar no Postu Fatumea. Nune’e mos projetu segundu ba rai maran lagoa 2.6 milloens, ekipa prontu ona atu halo servisu, inklui projetu ai-parapa.” Dehan Diretor Ezekutivu Conservation International Timor-Leste (CI-TL), Manuel Mendes liuhosi nia diskursu iha salaun Ministériu Agricultura, Comoro, tersa-feira, 24/03.
Nia dehan, iha mota Tono no transfronteira, projetu ne’e iha rua ida iha kanau loes no mota masin, tanba mota refere nia ulun iha Indonézia mota ain iha Timor, nune’e ita tenki halo jestaun integradu. Por ezemplu mota loes nia ulun iha fatin-fatin maibe nia ain halai hotu ba tasi. Bee ne’ebe suli tun hosi nunura mai too iha loes ninia ulun barak liu ne’e hosi Indonézia nune’e jere ladun diak too tempu ida bee-matan sira ne’e bele maran hotu.
“Ohin ita entrega ekipamentus ba parte diresaun floresta no MAPPF nune’e funsionáriu sira tenki aproveita ekipamentus ne’e hodi kontribui ba servisu, ekipamentus mak hanesan kareta Toyota ida, motór verza sanulu, printer sanulu no selu-seluk tan, nune’e bele implementa ba projetu ne’e ho diak. Inklui apoiu orsamentu 300 mil dólares hodi entrega ba floresta hodi implementa ba servisu ne’ebe atu halo iha suku sanulu resin rua.” Nia konklui.
Iha fatin hanesan Sekretáriu Estadu Floresta (SEF), Fernandino Vieira da Costa hateten, agradese ba Conservation International Timor-Leste (CI-TL), tanba apoiu ekipamentus lubuk ida ba diresaun jeral Florestas no Sekretáriu Estadu Floresta, Ministériu agrikultura pekuaria peska no floresta (MAPPF). Apoiu ida ne’e importante tanba ita nia funsionáriu hosi nasional inklui munisípiu presiza duni ekipamentus hodi fasilita sira nia servisu ne’ebe hala’o iha munisípiu, postu too suku. Politika IX governu konsititusionál nafatin fo forsa ba instituisaun estadu nian, nune’e forte liután hodi servi povu.
“Oinsa halao implementa politika ba desentralizasaun administrativu no poder lokal iha munisípiu. Akompaiña Primeiru Ministru haleu Timor-Leste hodi halo sosializasaun no fahe informasaun konaba desentralizasaun administrativu iha poder lokál. Nune’e tinan 2027 munisípiu sira ne’ebe mak hetan muito bom, sira bele simu poder lokal hadi hakbesik atendimentu administrativu ba povu. Nune’e ema hotu bele sente katak Timor nia ukun rasik mak nune’e duni.” Nia informa.
Nia konklui, apoiu ne’ebe mai husi parseiru dezenvolvimentu Conservation International apoiu tebes servisu ne’ebe mak funsionáriu sira halao iha nasional no munisípiu, nune’e hatudu katak dezenvolvimentu ne’e presiza parseria ne’ebe mak estratéjiku.








