Home Uncategorized Timor-Leste Lakon Diresaun iha Forma Karakter Timor-oan – parte 2

Timor-Leste Lakon Diresaun iha Forma Karakter Timor-oan – parte 2

1326
0
Hakerek nain Edmundo Corbafo. [Foto: Dokumentu Privadu | 08.01.2021]

Hakerek nain Edmundo Corbafo

Artigu ne’e hetan revizaun hosi Team Leader Movimentu Forsa Mutin seluk (Ze Avelar, Bill Soares, Roberto Aleixo, Emanuel Assis, Afonso Soares, Fidel Olin, Pinto Cardoso,  Laurentino Goterres, no Gil Assis)

Valor no vertude saida mak serve ba Timor-oan? Haktuir saida mak deskreve ona iha leten katak ita bele ke’e hikas valor no vertude ne’ebe ita nia eroi sira iha hodi lori sira liberta rai ida ne’e hosi kolonialista no mos, ita enkorpora ho valor no vertude ita nudar sarani. Enkaixa valor no vertude sarani, la’os ho tendensiozu ba relijiaun tanba valor no vertude sira ne’e rasik universal, katak aplikadu universal no la dok malu ho valor no vertude husi relijiaun seluk. 

Dezenvolvimentu Karater hodi kaer valor hodi iha vertude prinsipal sira

Em prinsipiu, tabela iha leten hatudu mai ita katak ita presija treinu ita nia fuan, ita buka aspirasaun, buka hasa’e kunhesimentu no halo desportu hodi bele kaer no hala’o Valor sira ne’ebe bele lori ita sai pesoa ne’ebe iha Vertude Prinsipais sira hanesan Integridade, Karidade no Domin, Sakrifisiu no Badinas, Pasiensia, Humilde no Simplisidade, Kuriozidade no Ativu.

Hau fiar katak ita nia eroi sira iha vertude Integridade, Sakrifisiu no Badinas, Pasiensia, Humilde no Simplisidade, Karidade no Domin. Vertude sira ne’e mak halo sira lori rai ne’e ba ukun-an. Se nune’e, nusa mak ita la transmiti riku soin bot ne’e ba gerasaun tuir-mai!

Hosi konseitu karakter iha leten ita bele sinteza katak domin no sakrifisiu sei sai fundamentu no abut ba Timor-oan ida-idak atu atinji rezultadu final mak bem estar dame iha laran/inner peace no haksolok. No dalan ne’ebe ita sei atravesa nudar valor hodi atinji fin/rezultadu final mak vida espiritual, honestidade, disiplina, haka’as-an, kreativu, kuriozidade fraternidade no komunikativu, hanoin pozitivu no dame, envolve iha vida sosial, responsabilidade, komitementu, perseveransa, sakrifisiu, gosta lee no fokus no konsentrasaun. 

Vertude Integridade

Integridade refere ba kualidade karater pesoal ida. Sai pesoal ho karater diak signifika ema ida nia habitu, asaun no emosional harmonia no diriji ba moral no buat diak. Integridade mos signifika sai ema nebe verdadeiru ba ema seluk.

Nune’e, atu atinji Vertude Integridade, ita presija kaer valor sira hanesan: Honestidade, disiplina, responsabilidade, komitementu, perseveransa no karidade. Ita nia eroi sira distintamente sai pesoa ne’ebe iha integridade signifika verdadeiru ba ema seluk hodi luta ba defende ninia ema ne’ebe hetan opresaun. 

Vertude Karidade/Domin

Karidade signifika ita hatudu ita nia domin ba ema seluk. Ita halo esforsu hodi kaer vertude ida ne’e hodi halo tuir domin Maromak nian halo mai ita.

Karidade sai nudar perfeisaun final (kesempurnaan akhir) hosi espiritu umana nian. Bainhira ita hala’o ita nia servisu/estudu ho konsentrasaun/focus maka’as signifika ita hatudu ita nia domin bai ta nia estudu no servisu no ho nune’e ita sei fo fuan barak no kualidade.

Atu hetan vertude Karidade/Domin, ita presija kaer no hala’o valor sira hanesan, fraternidade no komunikativu, kreativu, hanoin pozitivu no dame, responsabilidade, sakrifisiu, honestidade. Vertude ne’e nudar vertude prinsipal Igreja nian.

Vertude Sakrifisiu no Badinas

Vertude Sakrifisiu no Badinas hatudu hosi servisu maka’as no sakrifika gostu isin nian. Badinas signifika ita kuidadu no halo esforsu nafat-fatin atu servisu. Ida ne’e nia indikador mak etika servisu iha servisu fatin no eskola.

Vertude Badinas bainhira liga ho espiritualidade sarani deskreve profundidade (kle’an), kompletu, persistensia iha asaun. Ida ne’e signifika ita badinas ke’e ka elabora asuntu sira, ita halo esforsu atu kompleta ho prefeitu, hofoin mos presija ita nia spiritu la hakiduk ka la parra maibe esforsu too kompleta.

Sakrifisiu hasa’e ita nia esperansa ba rezultadu ne’ebe ita hein. Ita presija ho pasiensia halo esforsu hodi atinji saida mak ita promete ona atu atinji. 

Atu ita iha Vertude Delijente ka Badinas ita presija kaer no hala’o valor sira hanesan Disiplina, Hakaas an, Kreativu, Hakarak hatene, Gosta Lee, Perseveransa, Komitementu, Responsabilidade, Sakrifisiu. Vertude ne’e mos nudar vertude prinsipal sarani nian no mos vertude verdadeiramente eroi sira kaer.

Vertude Pasiensia

Pasiensia nudar abilidade atu tahan iha situasaun difisil hodi atinji ita nia objetivu. Pasiensia rekere kontinua halo nafat-fatin (perseveransa) hodi evita ignora ka tunda. Pasiensia mos signifika responde la ho hirus; tahan an iha situasaun tensaun. Pasiensia mos liga ho karakter firme hanesan besi asu.

Pasiensia lori ita foti desizaun ho diak, tanba ita focus ba sustentabilidade, efetividade no efisiensia. Tanba ita la halo ho ansi no kontroladu.

Ita haree deit bee sulin uituan mezmu bee ne’e mamar maibe bele hakuak fatuk to’os ida iha tempu kleur. Ne’e katak ho pasiensia ita bele halakon ka manan buat ruma. Pasiensia mos liga ho kapasidade kontrola ita nia an.

Atu iha Vertude Pasiensia rekere ita kaer valor sira hanesan haka’as an, komitementu, perseveransa, sakrifisiu.

Vertude Humilde no Simplisidade

Humilde nudar kualidade laran kmaus. Iha ema barak iha mundu ne’e, laos deit bele hetan suksesu maibe mos ema hadomi no ema respeita. Maibe iha mos ema nebe hetan suksesu maibe la hetan domin no respeita tanba arogante no egoista.

Suksesu bele halo ita arogante no haree ita nia an katak se mak bele hatene no bele halo diak liu, nia mak o no laiha ema seluk. Entaun, saida mak ita atinji la kle’an tanba ita nia arogansia prevene ita hosi aprende liu tan.

Atu habiban ita iha vertude humilde no simplisidade ita presija kaer valor sira hanesan, hanoin pozitivu no dame, honestu, fraternidade no komunikativu, hakarak hatene (kuriozidade) no karidade.

Kuriozidade no Ativu.

Vertude Kuriozidade nudar vertude hakarak hatene, no ativu katak tanba nia hakarak hatene entaun nia ho ativu buka tuir saida mak nia hakarak hatene to’o kle’an no hetan nia kualidade. Ho vertude kuriozidade katak ita iha domin ba sabedoria ka domin atu aprende.

Bainhira ita iha vertude kuriozidade ita ganha gostu ona atu aprende no hadomi sabedoria.. ita sai ema ne’ebe gosta lee, gosta elabora kle’an liu tan asuntu ne’ebe ita estuda hela, gosta buka tuir oinsa resolve problema, kria ferramentus, guia no mekanizmu sira ne’ebe bele fasilita servisu.

Bainhira ita hakarak iha vertude Kuriozidade no Ativu ita presija kaer valor sira hanesan, haka’as an, kreativu, hakarak hatene, komunikativu, hanoin pozitivu no dame, hanoin kritiku, gosta lee, responsabilidade, perseveransa, komitementu no sakrifisiu.

Konseitu baziku formasaun karater iha leten ne’e, Movimentu Forsa Mutin inisia no dezenvolve ona. Movimentu Forsa Mutin signifika fanun Timor-oan kaer forsa mutin (sakrifisiu, integridade, haksolok no dame, la koruptu etc. ba Timor nia diak iha futuru). Grupu barak iha Timor hanoin katak dalan uniku sira bele kontribui halo mudansas ba TL se sira harii partidu politiku maibe Movimentu Forsa Mutin iha konviksaun katak atraves propoen no advokasia solusaun ideal sira ba dezenvolvimentu, ita bele halo mudansas.

Ikus liu, ita iha programa edukasaun sivika no programa Igreja ba grupu pastoral sira ne’ebe relevante imidiata ho Dezenvolvimentu Karakter. Maske nune’e, Timor-Leste laiha konseitu Dezenvolvimentu Karakter Uniku Patria nian. Purtantu, ita laiha diresaun oinsa atu forma karakter  ida uniku ita nian ba ita nia povu. Em vez de ita fo konfiansa Dezenvolvimentu Karakter atraves edukasaun sivika ho materia ida ketak-ketak, ita tenke duni ke’e valor no vertude ita nia funu na’in sira nian no enkaixa tuir valor no vertude sarani nian ne’ebe hori uluk kedas nudar ita nia riku soin lori ita ba moris diak. Nudar rekomendasaun, Estadu tenke hatudu nia seriedade atensaun ba Dezenvolvimentu Karakter Timor-oan liu hosi dezenvolve konseitu no konsagra nudar politika nasional nian. Hafoin, dezenvolve estratejia implementasaun Dezenvolvimentu Karakter no ikus liu, dezenvolve materia Dezenvolvimentu Karakter klasifikada ba eskola formal, labarik, adolesentes, joventude, familia no sosiedade.

Espera artigu ne’e bele util ba lee na’in sira. Obrigado Wain.

Print Friendly, PDF & Email

LEAVE A REPLY

Please enter your comment!
Please enter your name here